nende Avaldaja (võlgnik): N M (isikukood xxx), lepinguline esindaja N K Pankrotihaldur / Usaldusisik: Oliver Ennok (isikukood xxx)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kuulutada välja võlgniku, N M pankrot 13.05.2026 kell 15:30. Nimetada N M pankrotihalduriks Oliver Ennok. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29.05.2026 algusega kell 12:15. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja tn 4, kohtusaal 4014).
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
5.Algatada N M kohustustest vabastamise menetlus.
6.Pankrotimenetluse lõpuni ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
7.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 13.05.2027.
11.Määrata usaldusisik Piret Altosaare tasuks 510 eurot.
12.Hüvitada usaldusisik Piret Altosaare kindlaksmääratud usaldusisiku tasu summas 396 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Usaldus ja Õigus OÜ arvelduskontole nr xxx. Ülejäänud osas (114 eurot) mõista usaldusisiku tasu välja N Mlt. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.N M (võlgnik) esitas 29.03.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub võlgnik pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.06.04.2026 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh nimetas võlgniku usaldusisikuks Piret Altosaare ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule 30 päeva jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.
3.07.05.2026 esitas usaldusisik võlgniku vara- ja kohustuste nimekirja ning enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Aruande kohaselt on võlgniku ainus sissetulek riiklik vanaduspension 775 eurot ning tal puudub muu realiseeritav vara. Võlgniku teadaolevad kohustused ulatuvad ligikaudu 27 700 euroni. Võlgnik elab üürikorteris ning tema igakuised vältimatud elamiskulud on 775 eurot, mistõttu ei jää tal vahendeid võlgnevuste tasumiseks. Arvestades, et võlgnik on vanaduspensioniealine, ei ole realistlik eeldada ka tulevikus sellise täiendava sissetuleku tekkimist, mis võimaldaks kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkepõhjuseks on võlgniku ulatuslik laenukoormuse võtmine ning kelmuse ohvriks langemine. Võlgniku olukorda arvestades on sobivaim menetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamisega. Samas tuleb arvestada, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse sisuliseks läbiviimiseks. Sellest hoolimata võib eeldada, et kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul võimalik teha vähemalt minimaalseid vabatahtlikke makseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
Pankroti väljakuulutamine
4.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
5.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
6.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul vara sisuliselt puudub ja kohustusi on võlgnikul 27 000 euro ulatuses.
8.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki (PankrS § 31 lg 6).
9.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
10.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
11.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
12.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.
13.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
14.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
15.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
16.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
17.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
18.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
19.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
20.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole
ebamõistlikult suur. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 510 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 510 eurot (6 t × 85 eurot). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
21.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
22.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
23.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 6 tunni eest summas 396 eurot (alustatud pooltunde 12 × 33). Ülejäänud ulatuses, s.o 114 eurot (510396) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
24.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
25.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
26.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.