Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Alan Biin 13.05.2026, Tallinn 2-25-16840 Xi hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx), lepinguline esindaja Kamilla Zazõkina (e-post: xxx); Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post: xxx).
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine
menetluse
lõpetamine,
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Xi ja Y vahel sõlmitud järgmine kompromiss:
1.1.Pooled lõpetavad kaasomandi kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, XXX asuv korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum nr XXX (registriosa nr xxxxx) ja mitteeluruum nr YY (xxx) (registriosa nr yyyyy) (edaspidi ka kui „kinnisasi“) avaliku enampakkumise teel.
1.2.Poolte kokkuleppel ei pöörata punktis 1.1 nimetatud kaasomandi lõpetamise kokkulepet täitmisele enne, kui pooled on püüdnud kinnisasja võõrandada kokkuleppelisel viisil 10 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.2.1.Pooled korraldavad kinnisasja müügi maakler Sergei Zahharovi vahendusel (Uus Maa Kinnisvarabüroo; OÜ UUS MAA Pirita Büroo, registrikood 10307231) või muu poolte poolt eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud kinnisvaramaakleri vahendusel või muul poolte vahel kokkulepitud viisil, sealhulgas iseseisvalt ilma maakleri vahenduseta.
1.2.2.Kinnisasja esialgseks müügihinnaks lepivad pooled kokku 295 000 eurot. Juhul kui kinnisasja vastu puudub piisav ostuhuvi, vähendavad pooled 6 kuu möödumisel käesolevat kokkulepet kinnitava kohtumääruse jõustumisest müügihinda 5% võrra. Müügihinna edasine vähendamine on võimalik poolte täiendava kirjaliku kokkuleppe alusel.
1.2.3.Kinnisasja müügist saadud ostuhinnast tasutakse: notari tasud, riigilõivud, maakleritasu selle olemasolul; Swedbank AS laenulepingu nr 21029736-EL järgne laenujääk ning lõpetatakse laenuleping ning kustutatakse kinnisasja koormav hüpoteek.
1.2.4.Pärast punktis 1.2.3 nimetatud maksete tegemist allesjäänud summa jaotatakse poolte vahel võrdselt selliselt, et 1/2 summast makstakse hagejale ja 1/2 kostjale.
1 (4)
2-25-16840
1.3.Juhul kui üks pooltest keeldub sõlmimast kinnisasja müügilepingut käesolevas kompromissis kokkulepitud korras leitud ostjaga või ei ilmu vähemalt kahel korral kokkulepitud ajal notariaalse tehingu sõlmimisele, samuti juhul kui kinnisasja ei õnnestu müüa poolte endi või maakleri vahendusel 10 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, on kummalgi poolel õigus pöörata täitmisele punktis 1.1 sätestatud kaasomandi lõpetamise kokkulepe ning pöörduda kohtutäituri poole kinnisasja müümiseks avalikul enampakkumisel seaduses sätestatud korras käesoleva kompromissi punktides 1.4; 1.4.1; 1.4.2 sätestatud tingimustel.
1.3.1.Pool, kelle tahtliku tegevuse või põhjendamatu tegevusetuse tõttu jääb kinnisasja müügitehing käesolevas kompromissis kokkulepitud viisil või tähtaja jooksul tegemata, kohustub hüvitama teisele poolele üksnes sellised põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulud ning otsese varalise kahju, mis on tekkinud otseses põhjuslikus seoses nimetatud rikkumisega. Hüvitamisele kuuluvad muu hulgas täiendavad maakleritasud, notarikulud, laenuga seotud lisakulud, kommunaalkulud ning avaliku enampakkumise korraldamisega seotud täitemenetluse kulud. Pool ei vastuta kahju eest juhul, kui müügitehing jääb tegemata temast sõltumatutel asjaoludel või mõjuval põhjusel, sealhulgas juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet oluliste müügitingimuste osas (v.a müügihind) või kui ostja loobub tehingust põhjustel, mis ei ole seotud poole rikkumisega.
1.4.Kinnisasja müümisel kohtutäituri poolt ei või enampakkumise alghind olla madalam kui 280 000 eurot. Kui enampakkumine nurjub, siis lähtutakse kinnisasjale hinna määramisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korrast.
1.4.1.Kinnisasja müügist avalikul enampakkumisel saadud tulemist tasutakse täitemenetluse kulud ning Swedbank AS laenulepingu nr 21-029736-EL järgne laenujääk, lõpetatakse laenuleping ning kustutatakse kinnisasja koormav hüpoteek.
1.4.2.Pärast punktis 1.4.1 nimetatud maksete tegemist allesjäänud summa jaotatakse poolte vahel võrdselt selliselt, et 1/2 summast makstakse hagejale ja 1/2 kostjale.
1.5.Pooled lepivad kokku, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist omandavad nad üksteise vastu üksnes õigused, kohustused ja nõuded, mida on kompromissis nimetatud.
1.6.Pooled loobuvad vastastikku kõikidest käesolevas kompromissis nimetamata nõuetest, mis tulenevad või võivad tuleneda kaasomandist, selle kasutamisest või kaasomandi lõpetamisest.
1.7.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.8.Käesolev kompromiss jõustub, kui kõik kompromissi osapooled on selle allkirjastanud ning jõustub seda kinnitav ja tsiviilasja nr 2-25-16840 menetlust lõpetav kohtumäärus.
1.9.Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole õiguslikku tähendust kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval avaldusel, kinnitusel ega kokkuleppel ning pooled peavad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-16840.
3.Tagastada hagejale riigilõiv summas 420 eurot ning kanda see X arvelduskontole nr
XXXXXXX.
2 (4)
2-25-16840 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-25-16840 menetluses on Xi hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled esitasid 13.05.2026 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu ning paluvad selle kinnitamist. Hageja taotleb tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
3.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
4.Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 840 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 420 eurot.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei 3 (4)
2-25-16840 ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku kompromissilepingu p-s 7, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Vastavalt poolte taotlusele lühendab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.