E.U hagi X.F vastu pärandi sundosa saamise õiguse puudumise tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes või alternatiivselt ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi lahendamine, kirjalik menetlus
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.U, isikukood vandeadvokaat Olavi Järve
XXX;
lepinguline
esindaja
Kostja: X.F, isikukood XXX; esindaja erieestkostja XXX (linnavalitsuse kaudu);
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.U hagi X.F U vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Tuvastada, et X.F Ul (X.F, isikukood XXX) puudub õigus saada XX U (X.F ) pärandist sundosa.
3.Kohustada X.F-i andma nõusolekud kinnistute XXX-i ainuomanikuna sisse hageja E.U (isikukood XXX).
4.Jõustunud kohtulahend asendab kostja nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 34 1 lg 8).
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.
7.Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot hageja arvelduarvele nr Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist kinnistusosakonnale omanikukannete muudatuste tegemiseks. Edasikaebamise kord
Tartu
Maakohtu
2-26-1161 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 16.01.2026 hagi X.F U vastu pärandi sundosa saamise õiguse puudumise tuvastamiseks ning kohustada kostjat andma nõusolekud kinnistusraamatu registriosade nr xxxxxxxx teises jaos tema kohta tehtud ühisomaniku kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistute ainuomanikuna sisse hageja. Hageja esitas alternatiivnõudena ühisvara jagamise nõude. Koos hagiga esitas hageja taotluse kostjale käesolevas menetluses erieestkostja määramiseks, kuna hageja on kostja eestkostjaks. Hagi kohaselt on hageja ja kostja kinnistusraamatu andmetel kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxxx ühisomanikud. Notar CC andis 2XXX välja pärimistunnistuse, mille kohaselt oli pärandaja XX U (surnud XXXXXXXXX) testamendijärgseks ainupärijaks hageja. Hageja hinnangul on kinnistusraamatus ühisomandike kanne vale ning kostja ei ole õigustatud saama pärandvara sundosa.
2.Kohus võttis 27.01.2026 määrusega hagi menetlusse ning ühtlasi peatas menetluse kuni kostjale erieestkostja määramiseni. Kohus selgitab, et kuigi kohus ei ole menetlusse võtmise määruses eraldi hageja nõuet nõusoleku andmiseks nimetanud, on kohus võtnud menetlusse hageja 16.01.2026 esitatud hagi tervikuna, st ka nõusolekute andmise nõudes.
3.Kohus määras tsiviilasjas 2-XXXXX 19.02.2026 määrusega kostja erieestkostjaks XXXX. Kohus uuendas 07.04.2026 määrusega menetluse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagile.
4.Kostja võttis 22.04.2026 vastusega hagi õigeks ning nõustus, et kostjal puudub õigus saada XX X.F-i (isikukood XXXXXXX pärandist sundosa. Kostja annab nõusoleku, et kinnistusraamatu registriosade XXXXXXXXXX teises jaos kostja kohta tehtud ühisomaniku kanded kustutatakse ning tehakse uued kanded, millega kantakse nimetatud kinnistute ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja E.U. Kostja ei nõustu hageja taotlusega jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning palub jätta kulud hageja kanda.
5.Hageja selgitas 29.04.2026 seisukohas, et kui kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse, on hageja nõus, kui kulud jäävad poolte endi kanda. Seda aga juhul, kui pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Hageja kinnitab, et on nõus edasikaebeõigusest loobuma ning esitab taotluse hagi esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks.
6.Kostja kinnitab 30.04.2026 vastuses, et on nõus edasikaebeõigusest loobuma, kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega.
8.TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2
2-26-1161
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib otsuses üksnes lühidalt kirjeldava osa ning õigusliku põhjenduse.
10.Pärimisseaduse (PärS) § 104 lg 1 kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 3 on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja abivajadust tuleb sundosa saamise otsustamiseks hinnata eelkõige XXXa seisuga, mil pärandaja XX X.F suri. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud eestkostetav X.F pärandaja XX U eluajal PKS § 97 lg 3 nimetatud isikuks ja sellest tulenevalt ei peaks rakenduma tema suhtes ka sundosa nõue. Hagi kohaselt ületavad kostja sissetulekud tema kulusid. Kostja ei olnud PärS § 104 lg 1 ja perekonnaseaduse ülalpidamiskohustuse sätete alusel sundosa saama õigustatud isikuks.
11.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-le 1 tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 120 lg 1 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Antud juhul puudub tehing, mille alusel kostja ühisomandiosa kinnistutest omandas. Seega on kinnistusraamatu kanne ühisomandi osas vale.
12.AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hagi kohaselt peaks kinnistute omanikuks olema hageja. Hageja on esitanud nõude saada kostjalt nõusolekut ühisomanike kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
13.Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kostja on hagi õigeksvõtul andnud nõusoleku omanikukannete muutmiseks.
14.Kohus selgitab, et kinnistusraamatus omaniku kande tegemisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 25 lg 1 p 2 kohaselt tasuda riigilõiv. Määruse riigilõivu tasumiseks teeb Tartu Maakohtu kinnistusosakond.
15.Kuna kohus rahuldab hageja hagi põhinõude osas, puudub kohtul vajadus analüüsida või põhjendada hagis esitatud alternatiivnõuet.
16.TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulud
3
2-26-1161
17.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
18.TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole olnud hagi esitamine tingitud kostja käitumisest. Kostja on kinnitanud, et ei soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Samuti on hageja nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
19.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 210 euro tagastamist seoses poolte taotlusega loobuda edasikaebe õigusest. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu Infosüsteemi andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 420 eurot. Kuna pooled loobuvad edasikaebe õigusest, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot hageja arveldusarvele kust riigilõiv tasuti.
20.TsMS § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Seega kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.