usaldusisik V.J (e-post XXX) Võlausaldajad: BB Finance OÜ (registrikood 11306564) Bigbank AS (registrikood 10183757) Bondora AS (registrikood 11483929) Coop Pank AS (registrikood 10237832) IPF Digital AS (registrikood 11034137) Multitude Bank p.l.c. (registrikood C 56251) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) Heimondo Estonia OÜ (registrikood 16887028)
RESOLUTSIOON
1.Määrata kindlaks, et N.N võlgade ümberkujundamise menetluses on PLACET FROUP OÜ põhinõue 2349,36 eurot ja kõrvalnõuded 0,00 eurot.
2.Kinnitada 21.04.2026 esitatud N.N-i võlgade ümberkujundamiskava võlausaldajate BB Finance OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Coop Pank AS, IPF Digital AS, Multitude Bank p.l.c., PLACET GROUP OÜ ja Heimondo Estonia OÜ nõuete ümberkujundamiseks alljärgnevatel tingimustel: Võlausaldaja
Kohustuse liik
Põhinõue, (eurodes)
Kõrvalnõue, (eurodes)
Kohust. kogusumma (eurodes)
Kohust. täitmise periood/ Tasumise sagedus/
Osamaksete Kohust. arv ja suurus täitmise (eurodes) ulatus eurodes / iga võlausaldaja nö jaotis
Kohust. täitmise ulatus/ põhikohust. täitmise ulatus
Iga kuu 12 kp 63 x 16,70 17 x 21,79 1 x 10,80 Iga kuu 12 kp 63 x 187,41 17 x 244,45 1 x 118,47 Iga kuu 12 kp 63 x 81,17 17 x 105,87 1 x 51,37 Iga kuu 12 kp 63 x 9,08 17 x 11,84 1 x 5,47 Iga kuu 12 kp 63 x 22,81 17 x 29,75 1 x 14,40 Iga kuu 12 kp 63 x 51,44 17 x 67,10 1 x 32,82 Iga kuu 12 kp 63 x 27,38 17 x 35,71 1 x 17,35 Iga kuu 12 kp 63 x 64,01 17 x 83,49 1 x 40,42
1433,33 / 3,6313%
100% 100%
/
16080,95 / 10,7411%
97,80% 100%
/
6964,87 17,6455%
100% 100%
/
778,79 1,9731%
92,39% 100%
/
1957,18 4,9585%
95,79% 100%
/
4414,24 11,1835%
100% 100%
/
2349,36 5,9521%
100% 100%
/
5492,38 13,9149
100% 100%
/
39 471,10
3.Kava täitmist alustatakse mais 2026.
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik V.J .
5.Kohustada N.N-i võlgade ümberkujundamiskava täitmise ajal esitama usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kord aastas hiljemalt 31. detsembriks ning viimane aruanne tuleb esitada hiljemalt 10ndal päeval pärast viimase võlgade ümberkujundamise kavas ette nähtud makse teostamist võlausaldajatele. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 31.12.2026. Usaldusisikul tuleb edastada aruanded teadmiseks ka kohtule.
6.Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
2
7.Teha ümberkujundamiskava kinnitamise määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS § 7 lg 1). Menetluskulude jaotus
9.Jätta võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud võlgniku N.N kanda.
10.Määrata usaldusisiku V.J tasu suuruseks 1112,90 eurot, millele lisandub käibemaks 267,10 eurot.
11.Usaldusisiku tasu summas 1380,00 eurot maksta välja Osaühing Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) arvelduskontole nr EE311010902001686003 (SEB Pank AS) kohtu deposiitkontole võlgniku poolt selleks tasutud vahenditest. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastada usaldusisikule.
kelle
õigusi
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.N.N (avaldaja) esitas 15.09.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. 14.10.2025 määrusega nimetas kohus N.N-i usaldusisikuks V.J-i , keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad. Usaldusisik esitas võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega 12.11.2025. Kohus kohustas 28.11.2025 N.N-i tasuma võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tasuma deposiidi 1380,00 eurot kolme võrdse osamaksena, viimase osamakse tasumise tähtajaks määras kohus 12.02.2026. 23.02.2026 kohus rahuldas N.N-i maksejõuetusavalduse ja algatas võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus kohustas usaldusisikut esitama ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega 60 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
2.21.04.2026 esitas usaldusisik V.J kohtule N.N-i võlgade ümberkujundamise kava koos lisadega ja usaldusisiku seisukoha.
3.Kava koostamise käigus edastas usaldusisik võlausaldajatele uued saldopäringud. Usaldusisik selgitas võlgnikule võlgade ümberkujundamise õiguslikke aluseid ning praktilisi võimalusi, kooskõlastas temaga võlgade ümberkujundamise põhimõtted. Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud andmete alusel koostas usaldusisik ümberkujundamise kava, kooskõlastas selle võlgnikuga ning edastas kava võlausaldajatele seisukoha avaldamiseks. 27.03.2026 edastas 3
usaldusisik kõigile kavaga hõlmatud võlausaldajale (8 võlausaldajat) N.N ́u võlgade ümberkujundamise kava koos lisadega ning palus esitada seisukohad hiljemalt 13.04.2026.a. Kava poolt hääletas 7 võlausaldajat, ehk 87,5% võlausaldajate koguarvust, kelle nõuded moodustavad 92,71% algselt teatatud nõuetest (51387,75€) ja 94,27% kavasse läinud nõuetest (39471,10€). Kava vastu hääletas 1 võlausaldaja, ehk 12,5% võlausaldajate koguarvust, kelle nõuded moodustavad 7,29% algselt teatatud nõuetest (51387,75€) ja 5,73% kavasse läinud nõuetest (39471,10€) . Kavaga mittenõustumisest teatas 1 võlausaldaja- Placet Group OÜ, kes esitas vastuväite kavasse mineva nõude suuruse osas. Muude tingimuste osas ta vastuväidet ei esitanud.
4.Usaldusisik on jõudnud järeldusele, et võlgnikul on ilmselgelt makseraskused ja sissenõutavaks muutunud pikaajalised kohustused, mida ta tavapäraselt oma sissetulekust tasuda ei suuda. Samas on võlgniku vara eeldatav väärtus suurem, kui kohustuste üldmaht, mistõttu ei ole võlgnik maksejõuetu, sest ta suudaks vara müügi arvelt kohustused täita.
5.Võrreldes võlausaldajate huvide kaitstust võlgade ümberkujundamise menetluses võrreldes pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega, siis: 1) mõlemas menetluses saaksid võlausaldajate põhinõuded rahuldatud samas ulatuses; 2) pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses tasutaks ka kolme võlausaldaja kõrvalnõuded, praegu teadaolevas summas kokku 511,55€; 3)pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses rahuldatakse võlausaldajate nõuded kiiremini, st pärast vara müüki ja nõuete tunnustamist, st ca 1 -2 aasta jooksul.
6.Samas ei ole eelnev võrdlus asjakohane, kuna võlgniku pankrotti ei tarvitse kohus välja kuulutada, sest esitatud andmete kohaselt ületab võlgniku vara väärtus kohustuste suurust. Võlgniku huvid on aga võrreldes vara müügiga võlgade ümberkujundamise menetluses kaitstud paremini, kuna tal on võimalus säilitada tema pere eluasemeks olev kinnistu. Kui võrrelda asjas võlausaldajate huvide riivet (nõuded tasutakse pikema perioodi jooksul, kui pankrotimenetluses) võlgniku huvide riivega ( müüakse võlgniku pere eluasemeks olev kinnistu), siis ilmselgelt on võlausaldajate huvide riive väiksem. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust, või käesolevas asjas siis võlgniku pere eluaseme müüki. Võlgnikul on olemas kindel igakuine sissetulek. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandab võlgade katteks isalt kinke teel saadud ja oma pere eluasemeks oleva kinnistu. Käesoleval juhul oli mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ilma vara võõrandamata.
7.Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist.
8.N.N-i suhtes ei ole käesoleval ajal täitetoimikuid avatud, millest lähtuvalt ei täitemenetluste peatamine ega võlgniku kontodele arestivaba summa määramine vajalik.
9.Usaldusisik andis seonduvalt PLACET GROUP OÜ esitatud vastuväitega kavasse mineva nõude suurusele järgmised selgitused. Kava koostamise ettevalmistamise käigus edastas võlausaldaja usaldusisikule 10.03.2026 nõudeavalduse, milles märkis oma nõude summaks 3 748,38 €, millest põhiosa oli 3249,62€, intress 483,30€, võlamenetlustasud 10,00€ ja viivis seisuga 23.02.2026 oli 5,46€. Nõudeavalduses esitas võlausaldaja oma seisukoha nõude ümberarvestamise kohta. Võlausaldaja oli seisukohal, et kuigi ei ole alust nõude ümberarvestamiseks, kuna krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning krediidiotsus põhines võlgniku esitatud ja kontrollitud andmete analüüsil, siis esitab ta siiski ka alternatiivnõude. Võlausaldaja märkis, et seisuga 23.02.2026 jäi tasumata põhiosa 2349,36 eurot, mis moodustab võlausaldaja 4
nõude suuruse alternatiivse ümberarvestuse kohaselt. Kontrolli käigus tuvastas usaldusisik, et võlausaldaja ei võtnud finantskohustuste maksete hulgas arvesse võlgniku igakuiseid järelmaksukohustusi Elisa Eesti ees summas ca 156 €. Selgub, et võlausaldaja kontrollis küll võlgniku pangakonto väljavõtet, kuid jättis tähelepanuta, et võlgnik võttis igas kuus uusi laene 2000-5000 € olemasolevate laenumaksete ja majapidamiskulude tasumiseks, samuti mängis võlgnik hasartmänge. Tähelepanuta jäeti ka igakuine makse Amweyle, summas 200-400€/kuus. Analüüsis võeti aluseks statistilised majapidamiskulud 940€, kuid oleks pidanud lähtuma võlgniku tegelikest kuludest, mis olid statistilisest oluliselt suuremad. Näiteks 01.-15. juuni 2024 (st laenu väljastamise kuule eelneval kuul ) olid võlgniku majapidamisega seotud maksed (kauplused, teenindus, bensiinijaam), kokku ca 1260€. Eeltoodust nähtub, et laenu väljastamisel ei olnud võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kuna võlausaldaja oli ise usaldusisikule saadetud vastuses teinud ka alternatiivse arvestuses, siis võeti kava koostamisel aluseks võlausaldaja alternatiivnõue summas 2349,36€ (st ümberarvestatud põhiosa ). Usaldusisik edastas 27.03.2026 võlgade ümberkujundamise kava võlausaldajatele tutvumiseks ning andis tähtaja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 13.04.2026.
10.13.04.2026 edastas Placet Group OÜ usaldusisikule vastuväite võlgade ümberkujundamise kavale ts asjas 2-25-15266. Vastuväites märgib võlausaldaja, et ta ei ole nõus usaldusisiku järeldusega, et on ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, muu hulgas märkides, et: • Võlausaldajal pole võimalik tuvastada, kas Elisa Eesti makse puhul on tegemist järelmaksukohustusega; • antud juhul arvestati võlgniku majapidamiskuludeks 940 eurot, mille hulka põhjendatud kulud sideteenustele on arvestatud; • nii laenukohustuste olemasolu kui ka maksed hasartmängu korraldajatele ei tähenda automaatselt, et tarbijale ei tohi laenu väljastada; • võlausaldaja on seisukohal, et 940 eurot on põhjendatud ulatus, eriti arvestades, et võlgnikul on 3 ülalpeetavat. Esiteks tuleb rõhutada, et krediidiandjal ei lasu kohustust tuvastada ja analüüsida võlgniku detailset individuaalset kulumustrit ulatuses, mis ületab seadusest tuleneva mõistliku hoolsuskohustuse piire; • Usaldusisiku viidatud periood (01-15.06.2024) kajastab üksnes lühiajalist ja piiratud ajavahemikku, mille põhjal ei ole võimalik teha põhjendatud ja objektiivseid järeldusi tarbija püsivate majapidamiskulude kohta. Üksikute perioodide kõrgemad kulutused võivad olla mõjutatud erakorralistest või mittetüüpilistest väljaminekutest ning ei pruugi peegeldada tarbija tavapärast kulutaset. • Võlausaldaja rõhutab, et põhinõudena jääb ta seisukohale, et nõue tuleb määrata täies ulatuses summas 3 748,38 eurot. •
Võlausaldaja palub kohtul käsitleda nõude suuruseks 2 349,36 eurot üksnes alternatiivse nõudena, s.o juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.
11.Usaldusisik, tutvunud võlausaldaja vastuväitega leiab, et sellega ei saa nõustuda ja vastuväide tuleb jätta tähelepanuta. Vastates vastuväites esitatud seisukohtadele, siis: • Elisa Eesti AS järelmaksukohustuse tuvastamiseks oleks seda pidanud laenutaotlejalt täiendavat informatsiooni küsima. • Võlgniku sõnul analüüsiti ka võlgniku konto väljavõtet. Ilmselgelt oli sealt nähtav, et võlgniku igakuised majandamiskulud on kõigil kuudel oluliselt suuremad kui 940€. • Usaldusisik tõi näiteks lühiajalise periood (01-15.06.2024) majapidamiskulud. Tegelikkuses analüüsis usaldusisik võlgniku konto väljavõtet Placet Group OÜ poolt laenu väljastamisele ( 16.07.2024) eelneva 6 kuu kohta. Tulemus on järgmine ( analüüs on tehtud ümardatult, mitte detailselt komakohti arvestades): jaan.24
12.Eelnevast tabelist nähtub, et võlgniku 6 kuu keskmine töine sissetulek oli 2 x väiksem, kui keskmised kulud kuus. Sissetulekut ületavad kulud kattis võlgnik uute laenude arvelt. Usaldusisikule teadaolevalt on kohtud seisukohal, et maksevõime hindamisel ei saa võlgniku sissetulekutena arvestada muu hulgas võetud uusi laenusummasid. Võlausaldaja oleks maksevõime analüüsil pidanud arvestama nii eelmärgituga, kui sellega, et konkreetse laenutaotleja igakuised kulud on märgatavalt kõrgemad, kui võlausaldaja sise-eeskirjad lubavad arvestada. Seega oleks pidanud arvesse võtma tegelikke kulusid. Lähtuvalt eeltoodust jääb usaldusisik oma seisukoha juurde, et laenu väljastamisel ei järginud Placet Group OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning võlgade ümberkujundamise kavas tuleb arvesse võtta Placet group OÜ ümberarvestatud nõue summas 2 349,36€.
13.Usaldusisik palub kohtul kinnitada usaldusisiku tasu võlgade ümberkujundamise menetluses vastavalt võlgade ümberkujundamise kavas esitatud kalkulatsioonile, mille kohaselt usaldusisik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisest kuni kava kinnitamiseni (FIMS § 54 lg 3) tasu kinnitamist summas 1112,90 €, millele lisandub käibemaks 267,10 € ( kokku 1380, 00€), mis hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Usaldusisiku tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, konto nr EE311010902001686003 SEB Pank AS-is. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastuväite lahendamine
14.FIMS § 25 lg 1 esimese lause kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Ümberkujundatavate nõuete õigsuse kontrollimine on usaldusisiku seadusest tulenev ülesanne (FIMS § 20 lg 3).
15.FIMS § 25 lg 3 sätestab, et kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. 6
16.Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku ja võlausaldaja seisukohad ning esitatud tõendid, on seisukohal, et usaldusisik on õigustatult asunud seisukohale, et võlausaldaja PLACET GROUP OÜ nõude aluseks tuleb võlgade ümberkujundamise kavas võtta võlausaldaja alternatiivne nõue summas 2349,36 eurot.
17.Vaidlus PLACET GROUP OÜ nõude suuruse üle taandub sellele, kas võlgnikuga nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.
18.VÕS § 4034 lõikest 1 tulenevalt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 403 4 lg 1 p-d 1, 2). VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel toimida nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtta kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. KAVS §-s 49 on sätestatud tarbija krediidivõimelisuse kord, milles on toodud asjaolud, mille kohta krediidiandja peab vähemalt andmeid koguma. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Juhul kui krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatud kohustusi, loetakse sama paragrahvi lõige 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (2-21-13098 p 17, 24).
19.10.03.2026 nõudeavalduses PLACET F`GROUP OÜ selgitas, et enne võlgnikuga laenulepingu sõlmimist kontrolliti võlgniku regulaarse sissetuleku olemasolu ja laenu teenindamiseks vajalikku maksevõimet. Kontrolli käigus hinnati MTA andmeid (teenuse osutaja: Accountscoring) ning võlgniku poolt edastatud pangakonto väljavõtet (EE052200001107326204, Swedbank AS, periood 16.01.2024-14.07.2024). Account Scoringu kohaselt olid võlgniku sissetulekud 2163,19 eurot, sellest 2119,57 eurot töötasu ja 43,62 eurot töövõimetoetus. Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt tuvastas võlausaldaja, et võlgniku igakuised krediidikohustused moodustasid kokku 960,96 eurot, millest: Bigbank AS – 583,83 €; Swedbank AS – 129,54 €; TF Bank AB – 38,55 €; Coop Pank AS (Finants)– 32,00 €; Esti (sic!) AS – 177,04 € (refinantseeritav kohustus). Refinantseerimislepingu sõlmimise eesmärk oli tasuda võlgniku olemasolev krediidikohustus Esto AS ees ning vähendada võlgniku igakuist maksekoormust. Võlgniku igakuised majapidamiskulud arvestati summas 940,00 eurot kuus. Arvutus tugineb Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse võlgniku igakuist sissetulekut, elukoha piirkonda (Saaremaa), ülalpeetavate arvu (3 isikut) ning tarbijahinnaindeksi muutust. Vastavad summad on ajakohastatud inflatsiooni ja piirkondlike keskmiste kulutuste alusel. Kontoväljavõtte ning muude kogutud andmete analüüsi tulemusel tuvastas võlausaldaja, et pärast võlgniku regulaarsete igakuiste kulude tasumist (majapidamiskulud 940,00 eurot ning muud finantskohustused kokku 960,96 eurot) jäi võlgnikule keskmiselt ligikaudu 262,23 eurot vaba rahavoogu. Arvutus: 2163,19 € (sissetulek) – 940,00 € (majapidamiskulud) – 960,96 € (kohustused) = 262,23 €. Refinantseerimislepingu sõlmimise tulemusel vähenes võlgniku varasem igakuine maksekoormus 72,46 euro võrra (177,04 € – 104,58 €). Uue lepingu kohane igakuine makse on 104,58 eurot. Arvestades nimetatud muudatust kujunes võlgniku uueks vabaks rahavooks ligikaudu 334,69 eurot. Võlausaldaja tegi laenusaaja kohta päringu Creditinfo maksehäireregistrisse (Creditinfo.ee, Taust ja MTA andmebaasides), et kontrollida kehtivate maksehäirete olemasolu. Päringu tulemusel selgus, et laenusaajal ei olnud laenutaotluse 7
esitamise hetkel kehtivaid maksehäireid. Võlausaldaja kontrollis isikusamasust. Võlausaldaja järgis käesoleval juhul oma krediidivõime hindamise metoodikat ning tugines krediidiotsuse tegemisel võlgniku esitatud andmetele ja kontrollitud andmeallikatele.
20.13.04.2026 vastuväites avaldas võlausaldaja, et küsis võlgnikult täpsustavaid andmeid tema kohustuste kohta. Vestluse käigus selgitas võlgnik, et Holm Bank AS-i ja IPF Digital AS-i (Creditea) laenud olid selleks hetkeks juba tasutud, mistõttu luges krediidiandja finantskohustused eelnimetatud krediidiandjate ees lõppenuteks. Samuti pööras krediidiandja tähelepanu 14.02.2024 toimunud tehingule, millest nähtus, et võlgnik oli saanud ülekande Monefit Estonia OÜ-lt. Võlgniku selgitusel oli tegemist krediidiandja poolse tagasimaksega (võlgniku poolt enammakstud summa tagastamine). Samas täpsustas võlausaldaja, et esialgsete selgituste esitamisel jäi kohustuste loetelust ekslikult välja toomata krediidiandja enda ees kehtinud finantskohustus summas 50,45 eurot. Tegemist oli krediidikontolepinguga nr KK3175574, mis oli laenutaotluse esitamise hetkel kehtiv ning mille kohustuslik kuumakse arvestati tegelikult krediidivõimekuse hindamisel finantskohustuste hulka. kuigi nimetatud kohustus jäi esialgses kirjalikus loetelus kajastamata, oli see krediidiotsuse tegemisel arvesse võetud. Eeltoodust tulenevalt kujunes võlgniku finantskohustuste kogusummaks 834,37 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et ei pidanud võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel arvestama võlgniku maksetega Amwayle, kes on ilutoodete pakkuja ning sellele ettevõtjale tehtud maksed ei kvalifitseeru finantskohustusteks ega majapidamiskuludeks. Võlausaldaja on seisukohal, et 940 eurot on põhjendatud ulatus, eriti arvestades, et võlgnikul on 3 ülalpeetavat. Esiteks tuleb rõhutada, et krediidiandjal ei lasu kohustust tuvastada ja analüüsida võlgniku detailset individuaalset kulumustrit ulatuses, mis ületab seadusest tuleneva mõistliku hoolsuskohustuse piire. Majapidamiskulud summas 940 eurot koosnevad vältimatutest kuludest tarbijale endale summas 370 eurot ning kuludest kolmele ülalpeetavale summas 570 eurot. Minimaalne üldkohaldatav määr ühe ülalpeetava kohta laenutaotluse esitamise ajal kehtinud krediidiandja sise-eeskirjade kohaselt oli 190 eurot.
21.Kohus on seisukohal, et võlgniku krediidivõimelisust ei ole kontrollitud nõuetekohase hoolsusega. Enne võlgnikuga lepingu sõlmimist on küll kogutud tema arvelduskonto väljavõte, kuid analüüsitud ei ole arvelduskontolt nähtavaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel.
22.Kuna enne võlgnikuga lepingu sõlmimist koguti tema arvelduskonto väljavõte, oli võlausaldajal olemas usaldusväärne allikas, mille pinnalt tuvastada võlgniku igakuised majapidamiskulud. Selle asemel on aga võlgniku igakuiste majapidamiskulude suurus määratud statistiliste andmete pinnalt. Olukorras, kus isiku krediidivõimelisuse hindamisel on kõrvuti tegelikud andmed ja statistilised näitajad ning isiku tegelikud kulud on suuremad, kui statistilised näitajad, tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel aluseks võtta tegelikud andmed.
23.Usaldusisik on analüüsinud võlgniku arvelduskonto väljavõtet võlausaldaja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu kohta ehk usaldusisik on analüüsinud andmeid, mis olid kättesaadavad ka võlausaldajale enne võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Usaldusisik on võlgniku arvelduskonto väljavõtte pinnalt koostanud tabeli (dtl 522), milles kajastuvad iga kuu lõikes suuremad kulugrupid ostud poes, teenindusasutustest, e-poodides jms; eluasemekulud; laenumaksed; maksed Elisa Eesti AS-le; ebaselged kulud (sh krüpto, loto, sularaha); muud kulud ning Amway. Esitatud tabelist nähtuvalt olid võlgniku arvelduskontoväljavõttelt nähtuvad võlgniku majapidamiskulud selgelt suuremas, kui võlausaldaja poolt arvesse võetud statistilised 940 eurot. Ainuüksi ostudele poodides, teenindusasutustes ja e-poodides kulus võlgnikul kuus käsitletud perioodil keskmiselt 1337 eurot, millele lisanduvad veel eluasemekulud keskmiselt 261 eurot kuus.
8
24.Samuti ei ole võlausaldaja korrektselt tuvastanud võlgniku varasemaid kohustusi. Võlausaldaja selgitusel on arvestatud muude finantskohustuste igakuiseks suuruseks 960,96 eurot, 13.04.2026 täpsustuses aga märgib võlausaldaja, et arvestatud on võlgniku kohustustega summas 834,37 eurot. Usaldusisiku analüüsist nähtuvalt tasus võlgnik aga võlausaldajaga lepingule eelneval kuuel kuul laenumakseid keskmiselt summas 1079 eurot. Ka on usaldusisik võlgniku arvelduskontot analüüsides tuvastanud, et võlausaldaja ei ole võlgniku teisi finantskohustusi hinnates arvesse võtnud, et võlgnikul oli kohustus Elisa Eesti AS ees keskmisel summas 157 eurot/kuus. Ehk võlgniku tegelikud teised finantskohustused kokku olid 1079+157 = 1236 eurot kuu kohta. Isegi, kui arvestada võlausaldaja väidet, et refinantseerimislepingu sõlmimise tulemusel vähenes võlgniku varasem igakuine maksekoormus 72,46 euro võrra, ületavad võlgniku igakuised keskmised laenumaksed võlausaldaja poolt arvestatud summat. Kui aga lugeda võlgniku kohustus Elise Eesti AS ees võlgniku majapidamiskuluks, ületavad võlgniku keskmisel laenumaksed endiselt võlausaldaja poolt arvestatud summat.
25.Võlausaldaja on välja toonud, et võlgnikult saadud täpsustuste läbi tuvastas, et Holm Bank AS-i ja IPF Digital AS-i (Creditea) kohustused on võlgnikul enne võlausaldajaga lepingus sõlmimist täidetud ning Monefit Estonia OÜ ees võlgnikul kohustusi ei ole. Võlausaldaja ei ole aga selgitanud, kas ja kuidas on kontrollinud võlgnikul poolt vahetult enne võlausaldajaga lepingu sõlmimisele eelnevatel kuudel võetud kohustuste mõju võlgniku maksevõimele. 2024 aasta mai kuus on võlgnik saanud ESTO AS-ilt saanud laenu kokku 2500 eurot ja sama aasta juuni kuus on võlgnik saanud ESTO AS-ilt laenu kokku 800 eurot ning Trustly Group AB-lt 1550 eurot. Võlausaldaja poolt kogutud kontoväljavõttelt ei nähtu, et võlgnik oleks võlausaldajaga lepingu sõlmimise eelselt juuli kuus nimetatud võlausaldajatele tagasimakseid teinud. Juuni kuus on võlgnik teinud tagasimakse ESTO AS-ile 177,04 eurot, kuid juuli kuus tehtav tagasimakse ei saanud olla samas summas, kuna võlgnik samas kuus suurendas enda kohustust ESTO AS ees. Seega tulnuks võlausaldajal, et hinnata võlgniku võimet tulevikus täita lepingust tulenevaid kohustusi, küsida võlgnikult täiendavat informatsioon kuidas muutusid võlgniku kohustused seoses vahetult enne võlausaldajaga lepingu sõlmimist võetud laenudega.
26.Asjakohatu on võlausaldaja vastuväide, et võlausaldajal pole võimalik tuvastada, kas Elisa Eesti AS makse puhul on tegemist järelmaksukohustusega. Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt on tuvastatav, et võlgnik tasus regulaarselt Elisa Eesti AS-ile keskmiselt 157 eurot kuus. KAVS § 50 lg 1 tulenevalt saab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt ja VÕS § 4034 lg 3 ütleb, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet. Seega oli võlausaldajal seaduslik alus ja seadusest tulenev kohustus küsida võlgnikult täiendavat teavet võlgniku kohustuste kohta Elisa Eesti AS ees. Arvestades Elisa Eesti AS pakutavate teenuste iseloomu (telekommunikatsiooni- ja sideteenused), siis võib iga mõistlik krediidiandja eeldada, et tegemist on suure tõenäolisusega regulaarse kohustusega, mida tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta ka siis, kui tegemist ei ole järelmaksukohustusega kuna sellisel juhul on tegemist muu võlgniku püsikuluga, mida tuleb arvesse võtta majapidamiskuluna. 13.04.2026 vastuväitest nähtuvalt on võlausaldaja ka mõningate võlgniku kohustuste osas kasutanud võimalust küsida võlgnikult lisainformatsiooni, kuid ei ole seda teinud seoses võlgniku regulaarsete maksetega Elisa Eesti AS-le.
27.Võlausaldaja on küll enne võlgnikuga lepingu sõlmimist küsinud tema arvelduskonto väljavõtte, kuid üksnes arvelduskonto andmete saamine ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse nõuet, VÕS § 4034 lg 1 p 2 järgi peab võlausaldaja kogutud andmete alusel ka hindama tarbija krediidivõimelisust ja võtma arvesse asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta (VÕS § 4034 lg 2).
28.PLACET GROUP OÜ-ga 16.07.2024 tarbijakrediidilepingu sõlmimise eelselt olid võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tema reaalsed keskmised majapidamiskulud 1337 eurot ja 9
reaalsed keskmised teised finantskohustused 1236 eurot ehk kokku 2573 eurot ning võlgniku keskmine sissetulek oli võlausaldaja tuvastatud andmetel 2163,19. Eelnevast nähtuvalt ületasid võlgniku väljaminekud juba nende kahe kulurea arvelt võlgnikku sissetulekuid ca 400 euro võrra. Eelnevale lisanduvad veel kuluread ebaselged kulud (sh krüpto, loto, sularaha); muud kulud ning Amway, milliste keskmiseks kuluks kuus on usaldusisiku analüüsi põhjal 1200 eurot.
29.Täiendavalt nähtub võlgniku arvelduskonto väljavõttest, et võlgnik on võlausaldajaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu jooksul neljal kuul oma laenukoormust suurendanud ning kuuekuulise perioodi jooksul on võlgnik võtnud täiendavaid kohustusi kogusummas 11 407 eurot. Nimetatud summa on võrdväärne võlgniku töötasuga sama perioodi eest.
30.Ka ei nähtu võlausaldaja poolt esitatust, kuidas on arvesse võetud võlgniku kohustust Elisa Eesti AS ees ning, et võlausaldaja oleks teinud pingutusi nimetatud kohustuse osas selgituste saamiseks.
31.Võlausaldaja käsitlus Amway maksete osas on kohtu hinnangul pinnapealne. Amway poolt turustatav tootevalik on tunduvalt laiem, kui ainult ilutooted hõlmates ka toitumistooteid, erinevaid majapidamises kasutatavaid puhastusvahendeid ja tarvikuid ning isikliku hügieeni tooteid. Arvestades ettevõtte ja selle tootevaliku üldist tuntust ühiskonnas tuleb lugeda eelnev üldteadaolevaks. Seega tulnuks võlausaldajal küsida võlgnikult täpsustusi ja teha kindlaks kas Amwayle tehtud maksete näol on tegemist majapidamiskuludega ning arvestades summade suurust ka täpsustada, kui suures ulatuses saab makseid arvestada majapidamiskulude hulka. Võlausaldaja vastuväitest nähtuvalt ei ole võlgnikult aga täpsustusi küsitud.
32.Hasartmängude mängimine on teadaolevalt sõltuvuslik käitumine ning hinnang sellele, kas tegemist on võlgniku maksevõimet ohustava teguriga tuleb anda individuaalselt. Näiteks võib lugeda tarbija maksevõimet mitte ohustavaks seda, kui isik ostab harva mõne lotopileti (mõni kord kuus, kvartalis) ehk seonduv kulu jääb kvartali lõikes kümne/kümnete eurode piiresse. Kui aga kulutused hasartmängude mängimisele on kuu lõikes mõõdetavad sadades eurodes, on kohtu hinnangul tegemist viitega sellele, et hasartmängude mängimisest kas on kujunenud või võib kujuneda võlgniku maksevõimet vähendav asjaolu. Seega on tegemist asjaoluga, mida ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tähelepanuta jätta vaid tuleb anda hinnang, kas tegemist on teguriga, mis mõjutab tarbija võimet tulevikus enda võetud kohustusi täita või mitte. Praegusel juhul ei nähtu võlausaldaja poolt esitatust, et võlausaldaja oleks sellele asjaolule enne võlgnikuga lepingu sõlmimist tähelepanu pööranud ja seda hinnanud.
33.Kohtu hinnangul on eelnevad andmed piisavaks, et asuda seisukohale, et võlausaldaja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajaks oli võlgnik krediidivõimetu – tema igapäevakulud ületasid sissetulekuid ning puudujääki kompenseeris võlgnik uute laenude võtmise teel. Enda maksevõimelisuse säilitamiseks täiendavate laenude võtmist ei saa lugeda regulaarseks sissetulekuks. Tegemist on trendiga, mis näitab selgelt, et tarbija maksevõime väheneb ning protsessi jätkudes kujunevad tarbija igakuised erinevatest laenulepingutest tulenevad kohustused suuremaks kui tarbija on võimeline tagasi maksma ehk küsitav on, kas võlgnik suudab ka tulevikus enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita.
34.Juhul, kui võlausaldaja oleks võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud tema tegelikke majapidamiskulusid ja eelnevate finantskohustuste suurust ning seda, et eelnevatel kuudel ületasid võlgniku kulud tema sissetulekuid kahekordselt ja asjaolu, et võlgnik oli juba võlausaldajaga lepingu sõlmimise eelneva kuue kuu jooksul võtnud täiendavaid kohustusi kogusummas ca 11 400 eurot, ei oleks võlausaldaja saanud jõuda järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Ka on kohus välja toonud mitmed asjaolud, millistega seoses ei ole krediidiandja täiendavaid andmeid kogunud või nende mõju võlgniku krediidivõimelisusele hinnanud, kuigi nimetatud asjaolud mõjutasid kohtu hinnangul võlgniku krediidivõimelisust. 10
35.Kohus eeltoodule tuginedes on seisukohal, et usaldusisik on FIMS § 20 lg 3 tulenevat kohustust täites õigesti jõudnud järeldusele, et PLACET GROUP OÜ ja võlgniku vahel 16.07.2024 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnikule laenu väljastamisel ei järginud võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja võlausaldaja nõue tuleb ümber arvestada vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule. Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et võlausaldaja esitas usaldusisikule ka alternatiivse VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse, millega usaldusisik nõustub, määrab kohus kindlaks, et N.N-i võlgade ümberkujundamise menetluses on PLACET FROUP OÜ põhinõue 2349,36 eurot ja kõrvalnõuded 0,00 eurot. Ümberkujundamiskava kinnitamine
36.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja võlgade ümberkujundamiskavaga leiab, et see tuleb kinnitada.
37.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
38.Võlgade ümberkujundamise kavaga poolt hääletas 7 võlausaldajat 8-st ehk 87,5% võlausaldajate koguarvust, kelle nõuded moodustavad 92,71% algselt teatatud nõuetest (51387,75 eurot) ja 94,27% kavasse läinud nõuetest (39471,10 eurot). Kava vastu hääletas 1 võlausaldaja, ehk 12,5% võlausaldajate koguarvust, kelle nõuded moodustavad 7,29% algselt teatatud nõuetest (51387,75 eurot) ja 5,73% kavasse läinud nõuetest (39471,10 eurot) .
39.Kõikide võlausaldajate nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest ja neid on koheldud võrdselt – nende õiguspärased põhinõuded täidetakse 100% ulatuses. Kava kestuseks on esialgu planeeritud 81 kuud ning võlgnik teeb võlausaldajatele tagasimakseid igakuiselt kogusummas 600 eurot. Kava koostamisel on arvestatud, et lisaks ümberkujundamiskavaga hõlmatud kohustustustele on võlgnikul pandiga tagatud kohustud Swedbank AS ees. Osamaksed jagunevad esialgu selliselt, et igas kuus tasub võlgnik kavaga hõlmatud võlausaldajatele kokku 460 eurot ja 140 eurot kavaväliselt Swedbank AS-le. Swedbank AS ees oleva kohustuse täitmise järel suureneb kavaga hõlmatud võlausaldajatele tehtavate väljamaksete summa 600 euroni kuus. Kavas on ette nähtud võlgniku omanduses oleva kinnistu jagamine, lahustüki müümine ja müügist laekuva arvelt Swedbank AS ees oleva pandiga tagatud kohustuse täitmine eelisjärjekorras. Kuna aga tehingu ettevalmistamise protsessi kestust ega tehingu toimumise aega ei ole võimalik usaldusisiku selgitusel hetkel ette prognoosida on kava koostatud arvestusega, et Swedbank AS ees olevat kohustust täidab võlgnik paralleelselt kavaga kuni kohustuse täitmiseni ning seejärel teeb võlgnik kavaga hõlmatud võlausaldajatele suuremaid osamakseid. Juhul, kui planeeritud kinnistu jagamine ja müük õnnestuvad varem, kui saabub Swedbank AS kohustuse täitmise tähtaeg ning laekuvatest vahenditest piisab Swedbank AS ees oleva kohustuse täitmiseks, hakkab võlgnik kavaga hõlmatud võlausaldajatele tegema suuremaid osamakseid varem, kui hetkel kavas planeeritud ning kava täitmise tähtaeg lüheneb.
40.PLACET GROUP OÜ võlgade ümberkujundamise kavaga ei nõustunud ja esitas kavale 13.04.2026 vastuväite mille kohaselt on kavaga nõus, kui tema nõuet arvestatakse kavas täies ulatuses summas 3 748,38 eurot.
41.Kohus on seisukohal, et PLACET GROUP OÜ nõude arvestamisel kavasse VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud alustel ümberarvestatuna ei ole võlausaldaja kohtlemine teistest võlausaldajatest halvemini. Usaldusisik on kõikide ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete osas 11
kontrollinud nõuete õiguspärasust. Kuna kõikide kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest, on kõikide võlausaldajate nõuded läbinud samasuguse kontrolli. Kõikide võlausaldajate nõuded on kavasse võetud vastavalt nende õiguspärasele suurusele.
42.Riigikohus on selgitanud, võlgade ümberkujundamisel ja kava kinnitamisel kaalub kohus võlgniku ja võlausaldajate huve. Avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist (Riigikohtu 10.04.2013 määruse nr 3-2-1-28-13 p 16).
43.Kohus peab nõustuma usaldusisiku seisukohaga, et pankrotimenetluses saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud lühema aja jooksul ning kolme võlausaldaja nõudeid rahuldataks täiendavalt 511,55 eurot ulatuses. Samas on ka õige usaldusisiku tähelepanek, et võlgnikule kuuluva kinnisasja turuväärtus on suurem, kui võlgniku kohutused ehk pole kindel, kas kohus võlgniku pankroti välja kuulutaks. Arvestades mõlemas menetluses võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust, ei kohelda võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajaid oluliselt halvemini, kui neid koheldaks pankrotimenetluses.
44.Võlgade ümberkujundamisel täidab võlgnik kõikide kavaga hõlmatud võlausaldajate põhinõuded samas ulatuses (põhinõuded), samas säilib võlgnikule kuuluv tema ja tema pere elukoht. Arvestades võlgniku regulaarse sissetuleku suurust jääb ümberkujundamise kava kohaselt peale ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele makse sooritamist võlgnikule piisavalt vahendeid, et tagada endale mõistlik äraelamine ja tagada oma ülalpeetavatele vajalik ülalpidamine. Samuti võimaldab see vältida pankrotimenetlust.
45.FiMS § 21 lg 1 lubab ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Käesolevalt kinnitatavas kavas on kombineeritud mitmeid meetmeid saavutamaks kõikide osapoolte huvisid kõige paremini kaitsev tulemus.
46.Seaduses ei ole sätestatud ajalist piir, kui pikaks ajaks võib ümberkujundamiskava koostada. Praktikas on välja kujunenud, et kavad koostatakse reeglina maksimaalselt 5 aastaks ehk 60 kuuks. N.N-i võlgade ümberkujundamise kava on koostatud 81 kuuks, ehk väljakujunenust pikemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et sellise pikkusega kava kinnitamine on endiselt võlgniku huvides. Kava koostamisel on kokku lepitud et võlgnikule kuuluv kinnistu jagatakse, võõrandatakse osaliselt ning kui tehinguga seotud kulude kandmisest ja pandiga tagatud nõude täitmisest jääb üle rahalisi vahendeid, siis need jaotatakse kavaga hõlmatud võlausaldajate vahel vastavalt kavas toodud jaotistele. Eelduslikult realiseeritaks võlgnikule kuuluva kinnistu osa varem, kui 63 möödumisel kava kinnitamisest,võlgnik saab varasemalt hakata tegema suuremaid tagasimakseid kavaga hõlmatud võlausaldajatele ning kava täitmise periood lüheneb.
47.Kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud vajalikke abinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.
48.Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 12
49.Kohus kinnitab FiMS § 26 lg 1 alusel võlgniku võlgade ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
50.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.
51.Kohus kohustab võlgnikku esitama regulaarselt usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis toodud tähtaegadel ning usaldusisikul tuleb aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.
52.Kohus selgitab, et tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti välja kuulutamisel (FiMS § 41 lg 1). FiMS § 41 lg 2 annab kohtule võimaluse ümberkujundamiskava tühistada ka siis, kui ilmneb, et 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja.
53.Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
54.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
55.Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja määrab, et määruse kohta tuleb avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1). Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS § 7 lg 1). Menetluskulude jaotus
56.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Võlgade ümberkujundamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). FiMS § 54 lg 5 esimene lause ütleb, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
13
57.Usaldusisik V.J taotleb tasu 9 tunni eest määraga 130,00 eurot tund (lisandub käibemaks). Kuivõrd võlgnik on kohtu deposiiti tasunud usaldusisiku tasu katteks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni kokku 1380,00 eurot palub usaldusisik kinnitada usaldusisiku tasu summas 1112,90 eurot, millele lisandub käibemaks 267,10 eurot ehk kokku 1380,00 eurot.
58.Kohus peab usaldusisiku tunnitasu ning ajakulu põhjendatuks ja käesoleva menetluse keerukusele vastavaks. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Tasust tuleb tasuda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel deposiidina ette tasutud rahast ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta raha vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
59.Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.