võlausaldaja: 1) Renovum OÜ (rg-kood 14042462) Kohtuistung
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada M.W (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded M.W vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Rahuldada M.W usaldusisiku W.Z tasu taotlus osaliselt.
5.Määrata usaldusisiku W.Z tasu suuruseks M.W menetluses 264 eurot.
kohustustest vabastamise
1
6.Usaldusisiku tasu summas 17,20 eurot maksta välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel.
7.Ülejäänud osas, s.o. summas 246,80 eurot anda M.W-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku W.Z usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 246,80 eurot Mittetulundusühingu Nõutuba (registrikood 80303499) arvelduskontole nr EE142200221049196550.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 8 osas.
10.Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 02.03.2023. a määrusega välja M.W pankroti, algatas M.W kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes I.C . Tartu Maakohtu 03.10.2023 määrusega lõpetati M.W pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgniku suhtes 02.03.2023.a algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras M.W kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks W.Z. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas 2. märtsil kohtule aruande ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta 26. veebruaril.
2.Aruanded on kohtule esitatud 03.03.2024, 18.02.2025 ja 26.03.2026. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt oli võlgnikule määratud osaline töövõime kuni 19.04.2025 ja alates 20.04.2025 puuduv töövõime, mistõttu terviseprobleemidest tulenevalt on võlgnik töötanud osalise koormusega käsunduslepingu alusel. Seoses sellega, osales ta tööalase rehabilitatsiooni teenusel J & L Rehabilitatsiooniteenused OÜ. Kuni 31.01.2025 oli võlgnik toetatud töötamise teenusel ja sai töötasu käsunduslepingu alusel. Võlgnikul on käsundusleping Töötoad Grupp OÜ-ga, tööregistri kanne alates 22.02.2024, tegemist on sotsiaalse töökohaga, kus võlgnik saab teha tööd lähtudes enda tervislikust seisundist. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud perioodil 03.10.2023-26.03.2026 regulaarselt vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule kogusummas 302 eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks 28,20 eurot ning 273,80 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnikul vara puudub.
3.Usaldusisik esitas 26.03.2026 kohtule koos lõpparuandega võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest. 2
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. M.W-d ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt oli võlgnikule määratud osaline töövõime kuni 19.04.2025 ja alates 20.04.2025 puuduv töövõime, mistõttu terviseprobleemidest tulenevalt on võlgnik töötanud osalise koormusega käsunduslepingu alusel. Seoses sellega, osales ta tööalase rehabilitatsiooni teenusel J & L Rehabilitatsiooniteenused OÜ. Kuni 31.01.2025 oli võlgnik toetatud töötamise teenusel ja sai töötasu käsunduslepingu alusel. Võlgnikul on käsundusleping Töötoad Grupp OÜ-ga, tööregistri kanne alates 22.02.2024, tegemist on sotsiaalse töökohaga, kus võlgnik saab teha tööd lähtudes enda tervislikust seisundist. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3
Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust. 6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud perioodil 03.10.202326.03.2026 regulaarselt vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule kogusummas 302 eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks 28,20 eurot ning 273,80 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust. 6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
7.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.
9.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Võttes arvesse võlgniku tervislikku seisundit ja puuduvat töövõimet, ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine oluliselt suuremas mahus tõenäoline. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 4
10.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M.W tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
11.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.Kuna kohus lõpetab M.W kohustustest vabastamise menetluse, tuleb W.Z vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest M.W kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
14.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
15.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele viimasel aruandeperioodil 5 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 244,20 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid kohus ei pea sellist ajakulu põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 2 tundi aruande koostamisele ja vajalike dokumentide kontrollimisele. Tegemist on kolmanda aruandega käesolevas menetluses ja asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Antud juhul on võlgniku 5
sissetulek mittearestitav (enamasti toetused) ning võlgniku kasutuses on vaid üks pangakonto, mille väljavõte ei ole mahukas (vastavalt 14 lk). Käesolevas menetluses on rahuldamata ühe võlausaldaja nõue, mistõttu ka väljamaksetele ei kulunud märkimisväärselt aega.
16.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku W.Z tasuks määrata 264 eurot.
17.Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud eraldismaksetest perioodil 01.02.2025-12.03.2026. Eraldisi on tehtud kokku summas 172 eurot ja sellest 154,80 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajale välja makstud 12.03.2026.a. FIMS § 54 lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 172 eurot, seega on selle arvel usaldusisikule tehtav väljamakse 17,20 eurot. Ülejäänud osas, s.o. summas 246,80 eurot tuleb kasutada menetlusabi. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime ja töine sissetulek sisuliselt puudub. Kohus leiab, et M.W-le tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 246,80 eurot.
18.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg 2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.FIMS § 8 lg 5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.