2-25-15993/4 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Võlgnikul on vabatahtlik pensionifond Swedbank Pensionifond V60 väärtusega 57,53 eurot. Sissetulekuteks on töötasu 1423,24 eurot ja peretoetus 710 eurot. Kontode jääk on krediitkaardivõlgnevust arvestades 0 eurot. Jooksvad kulutused kuus on 646 eurot: toit ca 300 eurot, sidekulud 112 eurot, tervishoid ja hügieen 15 eurot, laste haridus 119 eurot ning riided ja jalanõud 100 eurot. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 25 946,10 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik olemasolevad kohustused täita. Võlgnikul on viimaste aastate jooksul olnud püsiv sissetulek töötasuna. Peale töötasu on võlgnikule makstud peretoetust 710 eurot (võlgnikul on 3 last, nendest kaks on alaealised; üks laps on 19aastane, kes elab koos võlgnikuga ning käesoleval ajal ei õpi). Võlgnik on võtnud eelneva paari aasta jooksul kohustusi, mille tasumine on talle üle võimete. Igakuiselt tuleb tasuda erinevate laenude tagasimakseid üle 900 euro. Seetõttu ei jätku sissetulekust nii kohustuste täitmiseks kui ka igapäevase tarbimise katteks. Kulutuste katteks jääb 100–285 eurot. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub korralik planeerimine oma igapäevaste ostude (nt toit) osas. Ühel päeval on mitmed ülekanded toidukaupluses, samuti on hulgaliselt tasutud ostude eest ALKO kaupluses. Võlgnikule ei ole võõras ka mõningane hasartmängude mängimine internetiportaalides, kuigi seda esineb suhteliselt vähesel määral. Võlgnik peaks oma igapäevaseid jooksvaid kulutusi hakkama planeerima, et eelarve piires mõistlikult majandades tagada normaalne toimetulek. Nõuded võlgniku vastu tulenevad tarbijakrediidilepingutest alates 2023. aastast. Võlgnik on selgitanud, et alustas laenude võtmist seoses ootamatute rahaliste kohustuste ja igapäevaste kulude katmise vajadusega. Laenud kavatses isik tagasi maksta töötasu arvelt ja samas piirata muid kohustusi. Väidetavalt tekkisid esmased makseraskused siis, kui elukaaslane kaotas töökoha ning samuti on igapäevakulude tõus seotud viimaste aastate üldise elukalliduse tõusuga. Võlgnik on ka kinnitanud, et suhtus rahaprobleemidesse kergekäeliselt. Arvestades, et laenude võtmise ajal oli võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last, siis võib eeldada, et võlausaldajate hinnang võlgniku krediidivõimekusele ei ole olnud adekvaatne. Usaldusisik ei välista, et võlgnikule laenude andmisel on võlausaldajad jätnud järgimata vastutustundliku laenamise põhimõtte. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks mõtlematult võetud laenud, mis algselt olid väiksemas ulatuses, kuid aja möödudes tuli neid aina juurde. Kuivõrd laene oli lihtne saada, siis ei osanud võlgnik nende võtmisel mõelda tegelikele tagajärgedele järgnevate aastate jooksul. Usaldusisik leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kuigi võlgnik on taotlenud võlgade ümberkujundamise menetlust, siis võlgnikule ei kuulu mingit vara, mille kaitsmine maksejõuetusmenetluses oleks esmatähtis. Seega jõuti usaldusisiku ja võlgniku koostöös järeldusele, et võlgniku jaoks on riskivabam maksejõuetusmenetluse liik pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus.

8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.