Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik K.B (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon esindajad XXX) usaldusisik F.Y (isikukood XXX;XXX ; telefon XXX;)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja K.B (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot 30. aprillil 2026 kell 17.00 ja algatada K.B kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisik F.Y töötasu suuruseks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot, kokku 982,08 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot, kokku 982,08 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR EE101555577, arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes F.Y (isikukood XXX; XXX; telefon
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 21. mail 2026 kell 11.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2027.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud K.B kanda.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.K.B (avaldaja/võlgnik) esitas 25.09.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-15993). Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat: R. H. (sünd XXX) ja R. H. (sünd XXX). Avaldaja töötab Lidl Eesti OÜ-s poetöötajana ning tema sissetulekuks on netotöötasu 1162 eurot ja lapsetoetus 160 eurot. Pangakonto jääk on 21 eurot. Igakuised väljaminekud on 646 eurot: kulutused toidule 300 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, sidekulud 112 eurot, laste haridusele 119 eurot, tervisehoiule ja hügieenitarvetele 15 eurot. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku majandusliku olukorra halvenemine on olnud järkjärguline ning tingitud mitmest asjaolust, sh elukaaslase ajutisest töötusest, mille tõttu jäid pere kulud võlgniku kanda, ja sellest tulenevalt võetud liigsest laenukoormusest. Olukorda süvendas sissetuleku vähenemine seoses lapse täisealiseks saamisega ja riiklike toetuste lõppemisega. Võlgniku kohustuste suuruseks on 26 042,23 eurot. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 23.02.2026 määrusega K.B maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks F.Y , keda kohustas hiljemalt 25.03.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 25.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate 2
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Võlgnikul on vabatahtlik pensionifond Swedbank Pensionifond V60 väärtusega 57,53 eurot. Sissetulekuteks on töötasu 1423,24 eurot ja peretoetus 710 eurot. Kontode jääk on krediitkaardivõlgnevust arvestades 0 eurot. Jooksvad kulutused kuus on 646 eurot: toit ca 300 eurot, sidekulud 112 eurot, tervishoid ja hügieen 15 eurot, laste haridus 119 eurot ning riided ja jalanõud 100 eurot. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 25 946,10 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik olemasolevad kohustused täita. Võlgnikul on viimaste aastate jooksul olnud püsiv sissetulek töötasuna. Peale töötasu on võlgnikule makstud peretoetust 710 eurot (võlgnikul on 3 last, nendest kaks on alaealised; üks laps on 19aastane, kes elab koos võlgnikuga ning käesoleval ajal ei õpi). Võlgnik on võtnud eelneva paari aasta jooksul kohustusi, mille tasumine on talle üle võimete. Igakuiselt tuleb tasuda erinevate laenude tagasimakseid üle 900 euro. Seetõttu ei jätku sissetulekust nii kohustuste täitmiseks kui ka igapäevase tarbimise katteks. Kulutuste katteks jääb 100–285 eurot. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub korralik planeerimine oma igapäevaste ostude (nt toit) osas. Ühel päeval on mitmed ülekanded toidukaupluses, samuti on hulgaliselt tasutud ostude eest ALKO kaupluses. Võlgnikule ei ole võõras ka mõningane hasartmängude mängimine internetiportaalides, kuigi seda esineb suhteliselt vähesel määral. Võlgnik peaks oma igapäevaseid jooksvaid kulutusi hakkama planeerima, et eelarve piires mõistlikult majandades tagada normaalne toimetulek. Nõuded võlgniku vastu tulenevad tarbijakrediidilepingutest alates 2023. aastast. Võlgnik on selgitanud, et alustas laenude võtmist seoses ootamatute rahaliste kohustuste ja igapäevaste kulude katmise vajadusega. Laenud kavatses isik tagasi maksta töötasu arvelt ja samas piirata muid kohustusi. Väidetavalt tekkisid esmased makseraskused siis, kui elukaaslane kaotas töökoha ning samuti on igapäevakulude tõus seotud viimaste aastate üldise elukalliduse tõusuga. Võlgnik on ka kinnitanud, et suhtus rahaprobleemidesse kergekäeliselt. Arvestades, et laenude võtmise ajal oli võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last, siis võib eeldada, et võlausaldajate hinnang võlgniku krediidivõimekusele ei ole olnud adekvaatne. Usaldusisik ei välista, et võlgnikule laenude andmisel on võlausaldajad jätnud järgimata vastutustundliku laenamise põhimõtte. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks mõtlematult võetud laenud, mis algselt olid väiksemas ulatuses, kuid aja möödudes tuli neid aina juurde. Kuivõrd laene oli lihtne saada, siis ei osanud võlgnik nende võtmisel mõelda tegelikele tagajärgedele järgnevate aastate jooksul. Usaldusisik leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kuigi võlgnik on taotlenud võlgade ümberkujundamise menetlust, siis võlgnikule ei kuulu mingit vara, mille kaitsmine maksejõuetusmenetluses oleks esmatähtis. Seega jõuti usaldusisiku ja võlgniku koostöös järeldusele, et võlgniku jaoks on riskivabam maksejõuetusmenetluse liik pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus 25 946,10 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik olemasolevaid kohustusi täita. Võlgnik töötab Lidl Eesti OÜ-s ja tema netotasu moodustab üle 1000 euro (veebruaris 2026 oli 1423 eurot, kuid jaanuaris 1089 eurot). Peale töötasu on võlgnikule makstud peretoetust 710 eurot (võlgnikul on 3
kolm last, nendest kaks on alaealised, üks laps on 19-aastane, elab koos võlgnikuga ning käesoleval ajal ei õpi). Kohus on toimetanud 30.04.2026 võlgniku ärakuulamise. Võlgnik selgitas, et tema tööleping Lidl Eesti OÜ-s lõpeb ja ta läheb 18.05.2026 seoses uue töökohaga kaheks kuuks väljaõppele Tallinnasse või Pärnusse. Võlgnik avaldas, et usaldusisik on selgitanud talle menetluse liikide erinevusi ning ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus, vaadanud K.B maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Arvestades võlgniku töötasu käesoleval hetkel üle 1000 euro ja tema kolme lapse ülalpidamiskohustust, võib võlgniku maksejõuetusseisundit hinnata alaliseks, mistõttu ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlusi ei ole algatatud.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel K.B pankrotihalduriks F.Y , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Halduril tuleb võlgniku sissetulekule sissenõude pööramisel arvestada täitemenetluse seadustiku § 132 lõigetes 1 2 ja 13 toodut (arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, millest on tehtud vastavad maha arvamised). Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on 4
seisukohal, et F.Y on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.04.2027. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 14 tundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 924 eurot, millele lisandub käibemaks 221,76 eurot, kokku 1145,76 eurot. Usaldusisik taotleb tasu väljamõistmist riigi vahenditest 886 eurot ja puudujäävas ulatuses võlgniku kanda jätmist.
11.PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Usaldusisikule tasu määramisel arvestab kohus usaldusisiku hinnangu eesmärki, vara- ja võlanimekirja koostamiseks tehtud toimingute mahtu ja menetluse keerukust. Käesolevas asjas on usaldusisik tasu arvestamisel kajastanud toiminguid, mida menetluses ei toimunud (osalemine kohtuistungil). Lisaks ei olnud menetluses tuvastatav ulatuslik võlausaldajate ring ning võlausaldajate nõuete väljaselgitamine ei nõudnud tavapärasest suuremat ajakulu ega keerukat menetluslikku tegevust. Kohus vähendab usaldusisiku tasu mõistliku ja põhjendatud ulatuseni ning loeb usaldusisiku toimingutele kulunud ajakuluks 12 tundi. Eeltoodut arvestades tuleb F.Y-le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot, kokku 982,08 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o CiviLex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.