Pankrotiõigus

Ajutisele haldurile tasu määramise peale võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Rohesalvest OÜ esitas 21.11.2025 Tartu Maakohtule avalduse võlgniku Rohesalvest OÜ pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-25-19924). Avalduse kohaselt on Rohesalvest OÜ-l välja kujunenud püsiv maksejõuetus, kuna ettevõtte omakapital on negatiivne ja kohustused ületavad varasid. Ettevõte ei suuda käesolevaga tasuda sissenõutavaks muutunud Maksu- ja Tolliameti nõudeid ja ka paari võlausaldaja nõuet ning see olukord on püsiv. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on klientide puudus ja seoses sellega pea olematu müügikäive ning ka pidevalt kasvavad tegevuskulud (tööjõukulud, maksud jms). Tehti ka valesid juhtimisotsuseid. Nõudeid võlausaldajate ees on kokku 38 938,36 eurot. Võlgniku vara kohustusi ei kata. Tartu Maakohus nimetas 02.02.2026 määrusega Rohesalvest OÜ ajutiseks pankrotihalduriks M.Z, peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Ajutisel halduril tuli esitada kohtule kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 05.03.2026. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on 08.03.2026 esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Rohesalvest OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Üldiseloomustus Võlgniku asutasid A. P. ja L.J 06.05.2019. Kummalegi osanikule kuulub osa nimiväärtusega 1250 eurot. Osakapital 2500 eurot on sisse maksmata. L.J on juhatuse liige võlgniku asutamisest alates. A. P. oli juhatuse liige võlgniku asutamisest kuni 27.08.2025. Ei ole teada, millega võlgnik tegeles. Arvestades nii võlgniku teadaolevate arvelduskontode väljavõtetelt nähtuvat kui ka seda, et võlgniku juhataja on võlgniku tegevust kirjeldades kasutanud vaid üldsõnalisi väiteid, esineb kahtlus, kas võlgnik üldse ettevõtlusega tegeles. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võidi luua ebaõige mulje majandustegevusest arvete esitamisega mitmete ettevõtete vahel. Seda on võlgniku juhatuse liikmed tunnistanud ka Maksu- ja Tolliametile esitatud seletuskirjas. Võlgniku juhatuse liige ajutisele pankrotihaldurile nõutud dokumente ei esitanud ja koostööd faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks ei teinud. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liige soovib takistada ajutise halduri poolt võlgniku ettevõttes toimunu väljaselgitamist. Juhatuse liige ei olnud haldurile telefonitsi kättesaadav. Siiski seni kogutud teave võimaldab hinnata võlgniku varalist olukorda niivõrd, kui on vaja tema pankroti väljakuulutamise põhjendatuse üle otsustamiseks. Vara Realiseerimisväärtust omav vara puudub. Teoreetiliselt on osaühingul oma osanike vastu osakapitali sissemaksmise nõue. Ei ole välistatud, et leidub ka muid juhatuse liikmete vastu suunatud nõude aluseid. Samas ei pruugi olla maksevõimet. Ei ole teada, et võlgniku osanikele/juhatuse liikmetele kuuluks vara, mille realiseerimise kaudu võiks nõuet tegelikult rahuldada. L.J küll on kantud kinnistusraamatusse Vastseliina alevikus XXX asuva elamumaa 2

(registriosa nr 1200741) omanikuna, kuid kinnisasjale on 06.09.2012 kantud esimesele järjekohale hüpoteek summas 76 635 eurot Luminor Bank AS kasuks. Teisele järjekohale on 24.09.2025 kantud hüpoteek summas 36 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistule on 26.02.2026 tehtud käsutamise keelumärge Bondora AS ja kohtutäitur Anne Böckleri kasuks. Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek tagab Maksu- ja Tolliameti, A. P. ja L.J vahel sõlmitud 30 000 euro tasumise kokkuleppe täitmist. L.J suhtes on algatatud kaks täitemenetlust, milles nõutakse 6397,81 euro tasumist. A. P. suhtes on algatatud kaks täitemenetlust, milles nõutakse 1732,20 euro tasumist. Võlgnikul on AS-s SEB Pank arvelduskonto nr EE621010220279730227, mille saldo on 0,03 eurot. Samas kontoga seotud teenuste eest on võlg 11 eurot. Võlgnikul on AS-s Coop Pank arvelduskonto nr EE214204278623036205, mille saldo on 1,62 eurot. Kontodele on alates 2025 juulist seatud Maksu- ja Tolliameti avalduste alusel arestid. Kohustused Võlgniku kohustused on kokku 48 291,22 eurot järgmiselt: 1) Telia Eesti AS – 2637,28 eurot; 2) Circle K Eesti Aktsiaselts – 1077,90 eurot; 3) ZONE MEDIA OÜ – 24,36 eurot; 4) Maksu- ja Tolliamet – 44 540,68 eurot (sh intress 10 587,86 eurot); 5) AS SEB Pank – 11 eurot. Telia Eesti AS-i arvetelt ilmneb, et võlgnik on olnud vähemalt kolme kapitalirendilepingu pooleks. Võlgnikule on esitatud arveid näiteks televiisori ja muude seadmete ning tarvikute eest. Circle K Eesti AS-i arvetelt nähtub, et keegi on 2025 juunis ostnud kütust ja muid kaupu, teenuseid Norras, Rootsis ja Taanis. Ei ole andmeid, et võlgnik oleks 2025 juunis tegelenud majandustegevusega. Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud 2024. aasta käibedeklaratsioonides ei ole deklareeritud müügikäivet. Võlgniku poolt ajavahemiku jaanuar 2025 – juuli 2025 kohta esitatud käibedeklaratsioonides kajastub üksnes aprilli deklaratsioonis müügikäive 415 eurot. Muude kuude deklaratsioonides ei kajastu müügikäivet. Ka võlgniku arvelduskontode väljavõtted ei viita ettevõtlusega tegelemisele. Näib, et keegi teine on tarbinud võlgniku nimele väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid. Ei ole arusaadav, miks püüab võlgnik esitleda Telia Eesti AS-i ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi arveid võlgniku kohustustena. Loogilisem oleks, et arved tasub see, kes arvetel märgitud kaubad ja teenused tegelikult sai. Seega on kaheldav, kas võlgnik üldse on kunagi ettevõtlusega tegelenud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks tegelenud ettevõtlusega perioodil, mil tal tekkisid kohustused Telia Eesti AS-i ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi ees. Telia Eesti AS-i ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid tõenäoliselt ei saanud võlgnik, vaid need sai keegi teine, kes tasumise kohustuse võlgniku kanda jäämisel rikastuks põhjendamatult võlgniku arvel. Maksu- ja Tolliamet, L.J ja A. P. on sõlminud kokkuleppe, milles esmalt tõdevad L.J-iga seotud neljal äriühingul kokku 300 118,66 euro suuruse maksuvõla olemasolu, kuid seejärel lepivad kokku, et A. P. ja L.J maksavad Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot 500 euro suuruste maksetena 60 kuu jooksul, tasumise lõpptähtajaga 10.08.2030. Kohustuse täitmist tagab L.J kinnisasjale Eesti Vabariigi kasuks teisele järjekohale seatud hüpoteek summas 36 000 eurot. Sellise kokkuleppe sõlmimise ajendiks võis olla Maksu- ja Tolliameti arusaam, et kokku lepitust suuremat summat ei pruugi olla võimalik tegelikult sisse nõuda. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnikul on nõudeõigus oma osanike ja juhatuse liikmete vastu, kuid nõue tegelikult raha saamise suhtes on perspektiivitu. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile võlgniku tegevuse kohta teavet andnud. Võlgniku vara arvel ei ole võimalik täita teadaolevaid kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Puuduvad andmed, et väljastpoolt võlgnikuga seotud isikute ringi oleks võlgnikule laekunud mainimisväärne rahavoog võlgniku poolt tegelikult müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Ettevõtlust võidi teeselda. Ei saa välistada, et võlgniku juhatuse liikmed tegelesid millegagi, mis võlgniku teadaolevatel arvelduskontodel ei kajastu. Niisuguseks oletuseks annab alust kasvõi asjaolu, et näiteks 2024, mil võlgniku müügikäive oli 0 eurot, deklareeris võlgnik Maksu- ja 3

Tolliametile oma juhatuse liikmele A. P. makstud brutotöötasu 17 475,15 eurot. 2025, kui võlgniku müügikäive oli 415 eurot, deklareeris võlgnik oma juhatuse liikmele A. P. makstud brutotöötasu 8196,22 eurot. 2025 juunis, kui võlgnikul majandustegevus puudus, pidas keegi sobivaks võlgniku nimel tarbida kaupa ja teenuseid Norras, Rootsis ja Taanis. Seni teadaoleva informatsiooni kohaselt on võlgniku juhatuse liikmed võlgniku juhtimisel rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja on võtnud võlgnikule põhjendamatuid kohustusi nii Maksu- ja Tolliameti kui lepingupartnerite ees. Taolist käitumist saab käsitada raske juhtimisveana, mis ühtlasi on võlgniku maksejõuetuse põhjus. Ehkki Maksu- ja Tolliameti huvi ilmnes 2025. aastal, puudutas see huvi ka 2024. aasta tegevust. Kui Maksu- ja Tolliamet 2025 sekkus, sai selgeks tegevuse jätkumise võimatus ja ühtlasi võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu. Võlgnikule ei kuulu realiseerimisväärtust omavat vara. Ei ole teada võimalusi vara tegelikuks suurendamiseks varaliste nõuete esitamise teel. Võlgniku vara arvel ei saa katta isegi pankrotiavalduse menetluse kulu, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Seetõttu teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Rohesalvest OÜ on PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, kuna äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, sh rahalised vahendid ja tööjõud, mille läbi oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Samuti ei ole ettevõttel vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ettevõtte saneerimine ei ole võimalik. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 48 291,22 euro ulatuses. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule selle tegevusega mitteseotud kohustuste võtmine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2200 eurot ja maksmise tähtajaks 30.03.2026 ning teatanud 13.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 31.03.2026 vastavalt PankrS § 192 11 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 30.04.2026 kohtule teatanud, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Rohesalvest OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Rohesalvest OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Rohesalvest OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme L.J (ik XXX). Ajutine haldur ei tuvastanud väärtust omava vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Käesolevaks ajaks ei ole ka tuvastatud võlgniku juhatuse liikme poolt kuriteo (KarS §-d 384 – 385) tunnustele vastavaid tegusid. Samas on ajutine haldur tuvastanud raske juhtimisvea tunnused võlgniku seadusliku esindaja käitumises, s.o hoolsuskohustuse rikkumise ja äriühingule selle tegevusega mitteseotud kohustuste võtmise. Samuti ei soovinud juhatuse liige teha pankrotihalduriga koostööd maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Ajutise halduri tasu 4

PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2025 177,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 11 tundi ja 30 minutit tundi. PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega 11,5 tundi ja justiitsministri 01.02.2021 määrusega kehtestatud ajutise halduri tasumäära 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), tuleb M.Z-ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 759 eurot, millele lisandub käibemaks 182,16 eurot, kokku 941,16 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 759 eurot, millele lisandub käibemaks 182,16 eurot, kokku 941,16 eurot, määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.