2.Mõista Y.F-ilt Bondora AS kasuks välja 19. mail 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2255861 tulenev põhivõlgnevus 2808 eurot 63 senti, käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (2808 eurot 63 senti) 1081 eurot 81 senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (2808 eurot 63 senti) alates 30. aprillist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Mõista Y.F Bondora AS kasuks välja 24. augustil 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2344981 tulenev põhivõlgnevus 2817 eurot 75 senti, käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (2817 eurot 75 senti) 1085 eurot 31senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (2817 eurot 75 senti) alates 30. aprillist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista Y.F Bondora AS kasuks välja 18. jaanuaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2552040 tulenev põhivõlgnevus 517 eurot 10 senti, käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (517 eurot 10 senti) 199 eurot 18 senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (517 eurot 10 senti) alates 30. aprillist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud Y.F-i kanda. 1
6.Mõista kostjalt Y.F-ilt hageja Bondora AS kasuks menetluskulud 800 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Bondora AS (hageja) esitas 26. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Y.F-i (Y.F) (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja kostja ja hageja vahel 19. mail 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2255861 tuleneva võlgnevuse 3650 eurot 66 senti (põhivõlg 2808 eurot 63 senti ja viivis 842 eurot 3 senti), 24. augustil 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2344981 tuleneva võlgnevuse 3662 eurot 51 senti (põhivõlg 2817 eurot 75 senti ja viivis 844 eurot 76 senti) ja 18. jaanuaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2552040 tuleneva võlgnevuse 672 eurot 13 senti (põhivõlg 517 eurot 10 senti ja viivis 155 eurot 3 senti). Hageja nõuab ka VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2
2.Hageja nõuete aluseks on hageja ja kostja vahel:
2.1.19. mail 2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL2255861, mille alusel kostja sai krediiti summas 6500 eurot, kostja on krediiti tagastanud summas 3691 eurot 37 senti;
2.2.24. augustil 2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL2344981, mille alusel kostja sai krediiti summas 3700 eurot, kostja on krediiti tagastanud summas 882 eurot 25 senti;
2.3.18. jaanuaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL2552040, mille alusel kostja sai krediiti summas 600 eurot, kostja on krediiti tagastanud summas 82 eurot 90 senti. Kostja oli kõigi kolme lepingu puhul nelja järjestikuse osamakse tasumisega viivituses, mistõttu saatis hageja kostjale 18. oktoobril 2022 e-kirja, milles hoiatas, et ütleb lepingud üles kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 18. novembriks 2022. Kuivõrd kostja tagasimakseid täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles hageja lepingud 18. novembril 2022 üles.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-postiga kätte toimetatud 4. septembril 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.
5.Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping nr BL2255861 sõlmiti 19. mail 2021, leping nr BL2344981 sõlmiti 24. augustil 2021 ja leping nr BL2552040 sõlmiti 18. jaanuaril 2022. Seega kehtis lepingute nr BL2255861 ja BL2344981 sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% ning lepingu nr BL2552040 sõlmimise ajal 16,95%. Kuivõrd lepingu nr BL2255861 krediidi kulukuse määr oli 59,66%, lepingu nr BL2344981 krediidi kulukuse määr oli 28,33% ja lepingu nr BL2552040 krediidi kulukuse määr oli 32,67%, siis ei ületanud ühegi lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
6.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise 3
põhimõtte rikkumise korral maksma. Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega tuleb krediidiandjal tarbija juba makstud muude tasude ja enamtasutud intressi võrra vähendada krediidi tagasimakseid. Kui lepingujärgse intressi ja muude tasude kokkulepped on tühised, peab krediidiandja tarbija enamtasutud intressi ja muud tasud tarbijale tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Seadus võimaldab krediidiandjal nimetatud summade tagastamise asemel vähendada krediidi tagasimakseid, mis sisuliselt tähendab, et krediidiandja tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad tarbija poolt võlgnetava krediidi põhiosaga. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (Kõve, V. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § VÕS § 4034, p 3.3. a) aa)).
7.Kohus kontrollis, arvestades hagiavalduses nimetatud summade tasumist ning kõrvutades need laenulepingute maksegraafikutega, et juhul kui lugeda kõik graafikujärgsed maksed tehtud põhinõude katteks ning võttes arvesse kostja poolt tehtud tagasimakse summasid, oleks kostja hagiavalduses mainitud perioodiks ja ülesütlemise hetkeks võlgnevuses vähemalt kolme kuu järjestiku maksega (lepingu nr BL2255861 alusel tehtud tagasimaksed summas 3691 eurot 37 senti kataks graafikujärgseid makseid tervikuna kuni 13. mai 2022. a makseni ning osaliselt kataks 13. juuni 2022. a makset; lepingu nr BL2344981 alusel tehtud tagasimaksed summas 882 eurot 25 senti kataks graafikujärgseid makseid tervikuna kuni 13. aprilli 2022. a makseni ning osaliselt kataks 13. mai 2022. a makset; lepingu nr BL2552040 alusel tehtud tagasimaksed summas 82 eurot 90 senti kataks graafikujärgseid makseid tervikuna kuni 15. juuli 2022. a makseni), seega oli hageja lepingu ülesütlemine põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei nõua hageja intressi ja nõuab viivist nõuab üksnes seadusjärgses määras. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ta kontrollis kostja maksevõimelisust enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist. Ka siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Eelneva tõttu kohus ei käsitle vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 4
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulude 100 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 700 eurot ja õigusabikulud 100 eurot menetluskuludena põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 174 lg 1). Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 800 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.