Andres Lemmingu hagi Andris Ciršs vastu müügilepingust taganemiseks ja 20.12.2014 sõlmitud müügilepingu tagasitäitmiseks
Tsiviilasja hind
2300 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja: Andres Lemming (isikukood 38207072712, elukoht esindajad
XXXX)
kostja: Andris Ciršs (isikukood 251277-11370, elukoht
XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2015
RESOLUTSIOON
Rahuldada Andres Lemmingu hagi Andris Ciršs vastu müügilepingust taganemiseks ja 20.12.2014 sõlmitud müügilepingu tagasitäitmiseks.
Välja mõista Andris Ciršs ́ilt Andres Lemmingu kasuks 2300 eurot 20.12.2014 sõlmitud müügilepingu tagasitäitmisena.
Kohustada Andres Lemmingut tagastama Andris Ciršs ́ile mootorratas Honda Cbr900RR (registreerimistähis XXX).
Jätta poolte menetluskulud Andris Ciršs ́i kanda.
Välja mõista Andris Ciršs ́ilt Andres Lemmingu kasuks menetluskuluna 250 eurot.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andres Lemming esitas 19.01.2015 Tartu Maakohtule hagi Andris Ciršs vastu müügilepingust taganemiseks ja 20.12.2014 sõlmitud müügilepingu tagasitäitmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei vastanud mootorratas, mille hageja kostjalt 20.12.2014 ostis, müügipakkumises esitatule. Hageja taganes lepingust ning teavitas sellest ka kostjat. Kostja keeldus lepingu tagasitäitmisest.
2.Hageja palus kohustada kostjat täitma tagasi mootorratta Honda Cbr900RR (registreerimistähis XXX) müügileping, mis sõlmiti 20.12.2014 ning tagastama ostuhind 2300 eurot. Alternatiivselt märkis hageja, et palub nimetatud lepingu tühistadda ja kohustada kostjat tagastama tühistatud lepingu järgi saadu 2300 eurot.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.02.2015 ning edastas asja materjalid kostjale. Kostja sai materjalid kätte 19.02.2015, kuid ei vastanud kohtule. Kohus edastas kostjale ka kohtukutse, mille kostja sai kätte 9.04.2015. Kohtuistungile 11.05.2015 kostja ei ilmunud, samuti ei teatanud kostja mitteilmumise põhjustest.
4.11.05.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Mootorratas, mille hageja sai, ei vasta müügikuulutuses esitatud andmetele. Hageja palus hagi rahuldada.
KOHTU SEISUKOHT
5.Hageja õigus esitada hagi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 7 punktidest a) ja b).
6.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. REÕS § 33 lg 1 sätestab, et kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Pooled ei ole 20.12.2014 sõlmitud müügilepingus kohaldatavat õigust kokku leppinud, seega tuleb kohaldada selle riigi õigust, millega on leping kõige tihedamalt seotud. Kohus leiab, et antud juhul on leping kõige rohkem seotud Eesti riigiga, kuivõrd leping sõlmiti Eestis ja ka asja üleandmine toimus Eestis. Seega tuleb antud asjas kohaldada hageja elukohariigi, s.o Eesti Vabariigi õigust.
7.Kohus lahendab hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5 lg 1).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
9.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud, et soovis osta mootorratast Honda Cbr954RR, mida kostja ka müügikuulutuse järgi müügiks pakkus. Tegelikkuses müüs kostja hagejale Honda mootorratta mudeli Cbr900RR (tlk 6-8; 10-11).
10.VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
11.Hageja on esitanud veenvad tõendid selle kohta, et ta ei teadnud müügilepingu sõlmimisel mootorratta müügipakkumises esitatud andmete tegelikkusele mittevastavusest. Kostja ei ole teistsuguseid tõendeid kohtule esitanud. Ka on hageja esitanud tõendid selle kohta, et kostja ei kontrollinud mootorratta, mida müüs, andmete tegelikkusele vastavust (tlk 7).
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kui müüja vastutab mootorratta müügilepingus märgitud tingimustele mittevastavuse eest ning hagejal on õigus lepingust taganeda. Hageja on kostjat nõuetekohaselt müügilepingu esemeks olnud mootorratta lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud (tlk 7) ja lepingust taganenud (tlk 3).
13.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
14.Hageja palub esitatud hagis kohustada kostjat tagastama hagejale 2300 eurot ning hagejat kostjale mootorratas Honda Cbr900RR. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on müünud hagejale lepingutingimustele mittevastava asja. Asja viimine vastavusse lepingutingimustega ei ole võimalik. Hageja on lepingust taganenud ja seega on pooltel kohustus üheaegselt leping tagasi täita, s.t kostja peab tagastama talle mootorratta eest tasutud rahasumma 2300 eurot ning hageja peab tagastama kostjale mootorratta. Kohus selgitab, et VÕS § 111 lg 1 kohaselt võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
15.Kohus selgitab, et jätab kohaldamata kõik tarbijaga sõlmitud müügilepingut puudutavad sätted, kuivõrd need ei kohaldu olukorras, kus füüsilised isikud sõlmivad müügilepingu. Tarbijat puudutavad sätted kuuluksid kohaldamisele, kui müüja oleks tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses. Sellist asjaolu hageja tõendanud ei ole. Seega jätab kohus tähelepanuta ka hageja viited tarbijaõigustele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.Hageja kinnitas 15.05.2015, et hageja menetluskuluks antud asjas on vaid riigilõiv 250 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisel, puudub kohtul vajadus hinnata, kas hageja kantud menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja menetluskulud summas 250 eurot tuleb välja mõista kostjalt.