2.A.L. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX) Vastustajate seaduslik esindaja N.J. , lepinguline esindaja Monica Meristo
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a otsus välja mõistetud elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 127 eurot
3.Lugeda Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 05.04.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-895 V.L. lt A.L. kasuks välja mõistetud elatist.
3.Mõista V.L. lt välja A.L. kasuks elatis alates 30.09.2013 summas 127 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot) kuus kuni A.L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.11.2029.
4.Vähendada Viru Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-887 V.L. lt A.L. kasuks välja mõistetud elatist.
5.Mõista V.L. lt välja A.L. kasuks elatis alates 30.09.2013 summas 127 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot) kuus kuni A.L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 13.01.2027. Menetluskulude jaotus Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.L. esitas 30.09.2013. a hagi A.L. ja A.L. vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 05.04.2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-895 mõistetud hagejalt A.L. kasuks välja elatis summas 160 eurot kuus. Viru Maakohtu 22.04.2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-887 on hagejalt A.L. kasuks mõistetud välja elatis summas 160 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on hageja varaline seis muutunud. Hageja on alates 04.09.2013. s Eesti Töötukassas töötuna arvel ning samuti on hagejal uus ülalpeetav – 12.09.2013. a sündinud tütar A.L. . Hageja ei ole käesoleva ajani uut töökohta leidnud. Seoses kolmanda lapse sünniga ei ole hageja võimeline täitma kohtuotsustega kostjatele välja mõistetud ülalpidamiskohustust, kuna sellisel juhul jääks viimati sündinud laps kostjatega võrreldes oluliselt halvemasse materiaalsesse olukorda. Hageja elab koos oma elukaaslase
S.H. viimasele kuuluvas korteris. Hagejal endal igasugune vara puudub. Hageja on võimeline maksma lastele igakuise elatusrahana 80 eurot kuus lapse kohta, kokku 160 eurot kuus.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta väljamõistetud elatise suuruse muutmata. Hageja on tahtlikult oma olukorda halvendanud. Hageja tuli ise vabatahtlikult töölt ära. Nimelt töötas hageja 2013. a kevadel Soomes ja tuli ise 2013. a septembris töölt ära. Kostjad leidsid, et uue lapse sünd ei saa olla aluseks elatise vähendamisele. Kostjad märkisid, et hageja ei maksa neile elatist (tl 25-28).
3.28.05.2014 kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, selgitades, et peamiseks elatise vähendamise põhjuseks on kolmanda lapse olemasolu. Hageja brutopalk on 432 eurot. Esindaja teatel on hageja nõus elatisega summas 108 eurot kuus lapse kohta, s.o töötasu 432 eurot jagatuna 4-ga. Kostjate lepinguline esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et hageja ei maksnud laste ülalpidamiseks elatist ka enne kolmanda lapse sündi. Hageja on elatist maksnud ainult 100 eurot. Kostjate seadusliku esindaja netotöötasu on 500 eurot. Kostjate esindaja palus jätta hagi rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus otsustas 06.06.2014. a lahendiga järgmiselt:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 05.04.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-895 V.L. lt A.L. kasuks välja mõistetud elatist.
3.Mõista V.L. lt välja A.L. kasuks elatis alates 30.09.2013 summas 132,50 eurot kuus kuni A.L. täisealiseks saamiseni, s.o 03.11.2029.
4.Vähendada Viru Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-887 V.L. lt A.L. kasuks välja mõistetud elatist.
5.Mõista V.L. lt välja A.L. kasuks elatis alates 30.09.2013 summas 132,50 kuus eurot kuni A.L. täisealiseks saamiseni, s.o 13.01.2027. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga. 05.04.2013. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-13-895) ja 22.04.2013. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-13-887) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et kostja V.L. hagidele ei vastanud, seega
luges kohus, et V.L. l puuduvad vastuväited haginõuete suhtes. Kohus rahuldas hagid tagaseljaotsusega. Kohus tegi 02.05.2014 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 53). Maksu- ja Tolliameti 14.05.2014 vastuse kohaselt moodustas V.L. netosissetulek ajavahemikul 01.05.2013. a kuni 30.04.2014. a 8 423,50 eurot, s.o 701,96 eurot kuus. Kohtule hageja poolt esitatud tõendite (tl 62-64) kohaselt on V.L. töötasu alates 21.04.2014. a 530 eurot kuus (katseajal). Pärast katseaja lõppu võib tööandja maksta boonustasu. Kuna hageja eelnevates tsiviilasjades kohtule vastust, samuti enda sissetulekut tõendavaid dokumente ei esitanud, siis puudub kohtul võimalus võrrelda, kas kostja sissetulekud on võrreldes 2013. a aprilliga vähenenud või mitte. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks oli 2013. aastal 160 eurot ning käesoleval aastal 177,50 eurot. Hageja on nõus maksma elatist 108 eurot lapse kohta kuus, kokku 216 eurot. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kolmanda lapse sünniga on hagejal oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ning need asjaolud on tekkinud pärast elatise väljamõistmise lahendite tegemist (TsMS § 459 lg 1). Kohus leidis, et põhjendatud on muuta väljamõistetud elatiste suurust, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses, vaid lähtudes hageja praegusest sissetulekust, s.o 530 eurot kuus, mis jagatuna 4-ga (hageja ja kolme lapse vahel) on 132,50 eurot lapse kohta kuus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.V.L. esitas 26.06.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist välja mõistetud elatise suuruse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista hagejalt A.L. kasuks välja elatis 108 eurot kuus ja A.L. kasuks elatis 108 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt töötab apellant alates 21.04.2014. a AS-is Viru Õli laotöötaja-tõstukijuhina. Tema brutotöötasu on 530 eurot ja netotöötasu 432 eurot kuus. Kui jagada netotöötasu 4-ga, on ühe lapse igakuiseks elatiseks 108 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta võttis elatise suuruse määramisel aluseks apellandi brutopalga netopalga asemel.
6.A.L. ja A.L. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) puuduvad alused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse norme; 2) ei ole apellant esitanud enda arveldusarve väljavõtet. Puuduvad andmed, kui palju apellant tegelikult teenib. Apellant ei ole teinud kõike selleks, et tagada oma lastele võrdsed võimalused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a otsus tuleb tühistada osaliselt välja mõistetud elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 127 eurot kuus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kummagi lapse kasuks välja elatise 132,50 eurot kuus. Hageja leiab, et ta on võimeline tasuma kummalegi lapsele elatist 108 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on põhjendatult vähendanud PKS § 102 lg 2 lause 2 alusel elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 järgi on alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-11, p 15; 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18;
7.detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10). Käesoleval juhul mõisteti elatis A.L. ja A.L. kasuks välja tagaseljaotsustega. Järelikult ei saa praegusel juhul lähtuda sellest, et maakohus arvestas tagaseljaotsuse tegemisel hageja ja kostja varalist olukorda ja laste vajadusi. Vaidlust ei ole selles, et hagejal on peale kostjate veel üks alaealine laps, keda kostja on kohustatud üleval pidama. Hagejal sündis 12.09.2013. a kolmas laps - A.L. . Maakohus leidis põhjendatult, et PKS § 102 lg 2 järgi tuleb arvestada asjaoluga, et hagejal on veel üks laps, kes elatise väljamõistmisel võib osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab vanem tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Õige on apellandi seisukoht selles, et maakohus lähtus elatise väljamõistmisel ebaõigesti hageja brutopalgast. Väljamõistetava elatise suuruse üle otsustamisel tuleb lähtuda hageja keskmisest netokuupalgast, s.o palgast, mille hageja reaalselt kätte saab. Kuna kostjad esitasid vastuses apellatsioonkaebusele väite, et tõendatud ei ole see, kui palju apellant tegelikult teenib, siis palus ringkonnakohus TsMS § 230 lg 5 p-i 1 kohaselt hageja tööandjalt andmeid hageja viimase kuue kuu sissetulekute kohta. Esitatud palgatõendi kohaselt töötab hageja Viru Õlu AS-is ja tema kuu keskmine netotulu on 508,07 eurot (brutotulu 622,59 eurot). Ringkonnakohus leiab, et lähtuda tuleb hageja keskmisest ühe kuu netotöötasust, s.o 508,07 eurost. Kui hageja sissetulek, milleks on 508,07 eurot (netotasu), jagada nelja inimese vahel, jääb igale isikule 127 eurot kuus. Arvestades hageja varanduslikku seisu ning käesoleval juhul esinevad asjaolusid, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, on hageja võimeline tasuma kummalegi lapsele elatist 127 eurot kuus.
Käesoleval juhul puuduvad viited sellele, et hagejal oleks täiendavaid sissetulekuid, mida ta püüab varjata. Kostjate väide, et hageja võib saada boonustasu, ei ole tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et ebaõige on lähtuda hageja hüpoteetilisest sissetulekust. Hagejal puudub vara, mille arvelt saaks kostjatele tasuda elatist suuremas summas kui
eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on vähendada PKS § 102 lg 2 lause 2 alusel elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Ringkonnakohus märgib, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Ringkonnakohtule edastati ilma selgituseta 11.05.2015 AS Viru Õlu raamatupidamise poolt V. L palgatõend, millest nähtub, et aprillis 2015 on V. L töötasu arvestatud võrreldes eelneva
6.kuuga oluliselt väiksemas summas. Ringkonnakohus ei arvesta aprilli kuu töötasu suurusega, kuna tõend esitati 3 päeva enne kohtulahendit ning see tõend ei kinnita, et V. L töötasu vähenemise alust ja kestust.
10.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuna maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda, siis puudub alus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.