Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-13-44139
Määruse tegemise aeg ja koht
12.05.2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Loonurm
Kohtuasi
KÜ Karuselli 71 hagi JK vastu võla ja viivise saamiseks
Hagi hind
2810,21 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.03.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
Allikvere ja Ulvi
nende Hageja KÜ Karuselli 71 (registrikood 80203591), lepinguline esindaja Marika Salmistu Kostja JK (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monika Meerents Kirjalik menetlus
Keelduda JK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilasjas nr. 2-13-44139 ja tagastada kaebus apellandile. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik KÜ Karuselli 71 esitas 20.09.2013 hagi Pärnu Maakohtusse JK vastu võla 1727,22 euro ja viivise saamiseks. Vastavalt hagi asjaoludele ei ole JK oma kohustusi korteriühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja kostjal on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kostja on jätnud kõigi talle esitatud arvete alusel tasumata tasu halduskulu eest ja MESA kütte ümberarvestuse alusel tasumisele kuulvad summad, mis esitatakse kaks korda aastas. KÜ Karuselli 71 üldkoosolek otsustas 28.06.2008 kehtestada haldustasuks 5 krooni m2, mis alates 01.01.2011 on 0,32 eurot m2. 28.06.2008 toimunud koosolekul osales ja koosolekut juhatas JK ning järelikult on talle teada üldkoosolekul vastu võetud otsus. MESA kütte ümberarvestuse tulemusel saadud summad on JK kohustatud tasuma, sest tegemist on küttekulude individuaalse arvestamisega, mis tähendab, et JK peab tasuma enda poolt kulutatud kütte tarbimise eest. Hageja ei saa kuidagi mõjutada JK soojatarbimist. Korteriühistu edastab MESA Eesti OÜ-le kaks korda aastas andmed selle kohta, kui palju on iga korter ruutmeetri eest tasunud. Korteriomanik ei esita kütte tarbimise kohta andmeid korteriühistule, sest igas korteris on radiaatoritel küttekulujaoturid, mis edastavad automaatselt andmed MESA Eesti OÜ-le. MESA Eesti OÜ esitab korteriühistult saadud kütte eest juba tasutud andmete ja talle automaatselt saabunud andmete alusel kaks korda aastas (31.jaanuar ja kütteperioodi lõpus) arvestuse, kui palju on kokku küttele kulunud, palju on ette makstud ja kas tuleb juurde maksta või jääb ettemaksuks. Kostja hagi ei tunnistanud. 30.09.2009 esitas ta hagejale kirjaliku pöördumise, milles teatas, et ta peatab haldustasu maksmise, kuna vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole võimaldatud temal kui ühistu liikmel tutvuda ühistu raamatupidamise dokumentidega. Ühistu raamatupidamise dokumentidega tutvumise vajaduse põhjustas asjaolu, et 23.05.2009 toimunud üldkoosolekul ei antud kostjale vastuseid ühistu majandustegevuse ja finantstegevuse kohta, liikmetele esitatud ettekanne oli eksitav ning kohati valet informatsiooni edastav. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole ning avaldanud, et tegelikkuses ei osutata kostjale teenuseid, mis peaksid olema kaetud haldustasu arvel – nii näiteks ei koristata juba aastaid elamu trepikoja seda osa, kus asub kostjale kuuluv korter. Arvestades, et hageja ei ole võimaldanud kostjal tutvuda KÜ Karusselli 71 raamatupidamise dokumentidega ehk võimaldanud kostjal veenduda temale esitatud arvete õiguspärasuses, on hageja võlausaldajana vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lõike 1 mõistes. Seoses MESA andmete alusel küttekulude ümberarvestusega kordas kostja, et on korduvalt pöördunud hageja poole tulenevalt asjaolust, et tema korteris tingib suurema soojusenergia tarbimise alumiste korteriomanike poolt talveperioodil nn kütte mahakeeramine. KÜ üldkoosolekul on korduvalt
kõne all olnud teema, et küttekulude optimeerimiseks peab kõikides korterites tagama talveperioodil vähemalt 18C sisetemperatuuri. Hageja poolt kohtule esitatud MESA andmetest nähtuvalt on elamu 13 korteri osas MESA mõõtetulemuste alusel määratud juurdemakseid enam kui 20%, sh 8 korteri osas enam kui 40%, samal ajal kui 17 korteri osas on tagasimakseid tehtud 20% või enam. Seega ei ole MESA andmete alusel tehtud ümberarvestused ilmselgelt õiglased, kuivõrd ümberarvestuste tegemisel ei võeta arvesse nn normtemperatuuri. Kostja korteri kõrged küttekulud on tingitud otseselt korterite mittekütmisest. Kostja ei pea seesugust ümberarvestust õiglaseks ning seda eelkõige just põhjusel, et talveperioodil korterit mittekasutavad isikud rikastuvad teadlikult ning sihipäraselt elamus alaliselt elavate isikute arvel. Hageja ei ole selgitanud, kuidas toimub MESA andmete alusel küttekulude ümberjaotus, s.t kas ja millises osas on kulude ümberjaotusel võetud arvesse korterite kohustuslikku miinimumtemperatuuri ning kuidas ja millistel alustel toimub arvetus ruutmeetri- ja ühikupõhiselt. Pärnu Maakohus rahuldas 30.03.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja 1194,03 eurot põhivõla ja 1239,83 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise põhivõlalt 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 31.03.2015. Kohus leidis, et kostja poolt halduskulu maksete peatamine kuni ühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseni ei ole praeguses asjas õiguspärane. Dokumentidega tutvumine ja haldustasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused VÕS § 111 tähenduses. Lisaks saab vastastikuste kohustuste korral ühe poole täitmisest keeldumine olla ajutine. Korteriühistu „Karusselli 71“ põhikirjas on II alajaotuse p-s 6 mh sätestatud liikme õigus esitada juhatusele kirjalikke avaldusi ja järelepärimisi ühistu tegevuse kohta ning pöörduda kohtu poole üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Kui üldkoosolekul saadud informatsioon ei ole olnud liikme arvates piisav, ühistu liikmel on õigustatud huvi konkreetsete dokumentidega tutvumise vastu ning juhatus õigusvastaselt dokumentidega tutvumist ei võimalda, on ühistu liikmel õigus esitada kohtule ühistu vastu võlaõiguslik nõue dokumentidega tutvumise lubamiseks vastavalt VÕS § 1015 lg-le 2. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud, kuigi viitab, et on dokumentidega tutvumist tulutult nõudnud 2009.aastast alates. Kostja keeldumine halduskulude tasumisest ei olnud mõistlik ega põhjendatud. KÜ Karusselli 71 üldkoosolek on majandusaasta aruanded ja majandustegevuse aastakavad nõuetekohaselt kinnitanud, seega on üldkoosolek lugenud juhatuse esitatud informatsiooni piisavaks. Kostja ei ole üldkoosolekute otsuseid kohtus vaidlustanud. Kohus leidis, et dokumentidega tutvumise võimaldamata jätmine ei ole ka hageja vastuvõtuviivitus VÕS § 119 järgi, sest dokumentidega tutvumise võimaluse puudumine ei takista haldustasu maksmist ega õigusta haldustasu maksmata jätmist. Kostja väited, et ta ei ole koristamise ega ühistu juhtimise teenust saanud, on põhistamata ja tõendamata, halduskulu osaliselt tasumata jätmist ei õigusta kostja paljasõnaline subjektiivne hinnang koristamisteenuse või juhatuse tegevuse kohta, kui kostja ei esita objektiivseid tõendeid, mis kinnitavad, et tema rahulolematus teenusega on põhjendatud. Karusselli 71 elamu ehitas Renet AS, kes sõlmis 27.01.2004 MESA Eesti OÜ-ga tähtajatu lepingu küttekulude individuaalseks arvestuseks vajalike küttekulujaoturite ostmiseks ja arvestusteenuse saamiseks. Lepingu alusel anti AS-ile RENET üle Karusselli 71 elamusse paigaldatud 105 küttekulujaoturit ja 4 andmete kogumise keskust. 01.10.2004 sõlmisid KÜ Karusselli 71 ja MESA Eesti OÜ küttekulude individuaalse arvestusteenuse osutamise lepingu 10 aastase tähtajaga. Lepingul on märge, et see on Renet AS ja MESA Eesti AS vahelise 28.01.2004 lepingu jätk, küttekulu arvestus viiakse kütteperioodil läbi kaks korda
aastas. KÜ Karusselli 71 üldkoosolek 04.06.2005 on otsustanud jätkata MESA mõõtmise lepingut aasta, mitte arvestada kulu m2-le. Seega on olemas Korteriühistu Karusselli 71 kuni 26.10.2013 kehtinud põhikirja kohane üldkoosoleku otsus küttekulud individuaalseks arvestamiseks. Kuigi 04.06.2005 üldkoosoleku otsuse sõnastusest nähtuvalt on otsustatud lepingut jätkata esialgu aasta, eeldab tähtajalise lepingu erakorraline ülesütlemine üldkoosoleku vastavat otsust, mida ei ole tehtud. Selle asemel on üldkoosolek 26.10.2013 pidanud vajalikuks sätestada küttekulude individuaalse arvestuse põhimõtte põhikirjas. Seega on KÜ Karusselli 71 küttekulude arvestus viisil, et jooksvalt tasuvad korteriomanikud küttekulusid ruutmeetripõhiselt ning korda aastas tehakse individuaalsete küttekulujaoturite andmete alusel küttekulude ümberarvestus vastavalt iga korteriomandi tegelikule tarbimisele, õiguspärane. Kohus leidis, et hagi küttekulu summa osas rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja vastuväited, et tema korteri suured küttekulud on tingitud alumiste korterite kütmata jätmisest talvekuudel. Kostja ei ole tõendanud, et teistes korterites on temperatuur alla 18 kraadi ega viidanud ühelegi õigusaktile ega korteriühistu Karusselli 71 üldkoosoleku otsusele, millega kohustuslik temperatuurinõue oleks kehtestatud. Kohus möönab, et pikka aega täiesti kütmata ruum põranda all võib ülemise korteri küttekulusid mingil määral mõjutada, kuid kohtul puuduvad igasugused objektiivsed andmed ja tõendid alumiste korterite sisetemperatuuri kohta talvekuudel. Kostja üksnes oletab ja tuletab korterite küttekulude suurusest, et alumised korterid, mida pidevalt elamiseks ei kasutata, on talvekuudel kütmata, kuna MESA ümberarvestustest nähtuvalt on nende korterite küttekulud väiksemad. Kostja on viimases menetlusdokumendis esitanud ka vastuväited, et küttekulujaoturid on taatlemata ning ei ole MESA Eesti OÜ teinud seadmete hooldust vastavalt lepingule, kuid kostja ei ole selgitanud, kuidas nimetatud asjaolu mõjutab hageja nõuet kostja vastu. OMAL Projekt OÜ aruandest nähtuvalt MESA individuaalarvestuse andmed kostja tegeliku küttekulu kohta on ligilähedased kostja korteri arvestuslikult vajaliku soojatarbega. Korteriomandi seaduse (KOS) § 8 lg 1 teine lause sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühstuseaduse järgi. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus leidis, et hageja nõuded on asjakohaste üldkoosoleku otsustega ja lepingutega tõendatud. Kohus tugines VÕS § 76 lg-le 1, §-le 100; § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1194,03 eurot. Kohus leidis, tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis alates 31.03.2015 põhinõudelt kuni selle täitmiseni 0,07% päevas. 30.04.2015 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse JK apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-44139. Apellant leiab, et hageja ja kostja puhul on tegemist isikutega, kellel on vastastikused kohustused – hagejal on kohustus anda kostjale kui korteriühistu liikmele teavet ning kostjal kui ühistu liikmel on kohustus tasuda majandamiskulude eest. Kostja on oma kohustused suuremas ulatuses tasunud, samas ei ole hageja oma kohustusi kostja ees täitnud. Kostja ei ole keeldunud haldustasu maksmisest, vaid ta on teatanud haldustasu maksete peatamisest kuni tema nõude raamatupidamisdokumentidega tutvumiseks täitmiseni. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 119 lõike 1. Kostjal on tekkinud põhjendatud alus kahelda korteriühistu rahaliste vahendite mittesihipärases kasutamises. Samuti on haldustasu osas ebaselge, milliseid kululiike nimetatud tasu arvel kaetakse. Maakohus on kostja vastuväited jätnud täies ulatuses arvestamata ja hindamata. Hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks ei saa lugeda
hageja käitumist, kes teades, mis põhjustel on kostja keeldunud oma kohustuste osalisest täitmisest, esitab kostja vastu hagi kohtusse, kulutades sellega tarbetult ühistu rahalisi vahendeid. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et KÜ Karusselli 71 üldkoosoleku otsusega on tõendatud küttekulude arvestus viisil, et jooksvalt tasuvad korteriomanikud küttekulusid ruutmeetripõhiselt ning korda aastas tehakse individuaalsete küttekulujaoturite andmete alusel küttekulude ümberarvestus. Nimetatud seisukoha kujundamisel on maakohus rikkunud KÜS 151 lõikes 1 sätestatut. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse nõude põhivõla 1727,22 euro ja viivise saamiseks. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba edasikaebamiseks ei ole andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõigust või ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus on seadust õigesti kohaldanud, leides, et kostja poolt esiletoodud põhjendused ei anna alust keelduda ühistu liikme kohustuste täimiseks ja asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.