Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lõhkus sõidukite esi- ja tagaklaasid, tekitades hagejale kahju 2308 eurot 53 senti. Kostja I suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 8. augustil 2012. Sama määruse alusel anti asi Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonda väärteomenetluse alustamiseks karistusseadustiku § 218 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27. märtsi 2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kahtlustatavaks oli alaealine kostja I, kes oli 7. juuli 2012 hommikul autode lõhkumisel alkoholijoobes. Ain Leppiku 1. mai 2013 eksperdiarvamusest 13/47 „Sõiduki jääkmaksumuse määramise kohta" tuleneb, et BMW vandalismiakti eelseks maksumuseks juuli 2012 seisuga oli 1100 eurot ning purustatud klaasidega sõiduki jäänuk muutus kasutuskõlbmatuks. Kostja põhjustas hagejale kahju 1100 eurot BMW kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu, 78 eurot seoses eksperdiarvamuse koostamisega ja 190 eurot, mis on sõiduki Toyota Land Cruiser kahjustuste likvideerimise eest tasutud omavastutuse maksumus. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise seadusjärgses määras.

tagaklaaside vahetustöödele ei arvestata asjaoluga, et sõiduk on vaja remontimiseks kohale transportida. Selleks tuleb teha kulutusi puksiiriteenusele. Samamoodi ei ole kostjad arvestanud, et juhul, kui hageja peab esi- ja tagaklaasid ise enne ostma, siis ka need tuleb remonditöökotta kohale toimetada ja ka sellega kaasneb kulu. Lisaks leidis hageja, et ta ei ole kohustatud otsima kostjatele meelepäraseid ja kõige odavamaid sõiduki remontimise võimalusi. Kostjatel oli võimalus kahju kohe hüvitada või teha seda vähemasti mõistliku aja jooksul pärast tekkimist. Hageja leidis, et sõiduki BMW taastamine selliseks, nagu ta oli enne 7. juuli 2012 vandalismiakti, läheks ilmselgelt maksma rohkem kui 1100 eurot. Hagejal ei olnud võimalik sõidukit BMW kohe remontida, sest selleks puudus nii temal kui abikaasal raha.

(s.o vahetult pärast kahju põhjustamist) korralikult koormakattega kinni kaetud. Järelikult võib kohtule esitatud tõendite kogumist järeldada, et hageja ei käitunud sõidukiga BMW hooletult ja tegi kõik mõistlikult võimaliku selleks, et kahju suurenemist ära hoida. Eelneva tõttu tuleb kostjatel hagejale VÕS § 132 lg 1 järgi tasuda kahjuhüvitis, mis vastab samaväärse BMW soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leidis, et eksperdi 1. mai 2013 arvamusest 13/47 ja selle lisadest tulenevalt tuleb mõistlikeks kuludeks pidada 1100 eurot. Eksperdi arvamuse maksumus 78 eurot on samuti kahju, mis tekkis hagejale kostja I õigusvastase tegevuse tõttu. Sõidukile Toyota Land Cruiser tekitatud muud vigastused (lisaks akende lõhkumisele) nähtuvad Politsei- ja Piirivalveameti 7. juuli 2012 sündmuskoha vaatlusprotokollist, mille järgi oli lisaks lõhutud esi- ja tagaklaasile näha, et lõhutud oli ka sõiduki vasaku külje tahavaatepeegel ning vasaku külje poritiival ja parema külje aknaraamil olid muljumise jäljed. AS-i Elke Auto 26. juuli 2012 arvel kajastatud vigastused ühtivad hageja väljatoodud vigastustega. Kuivõrd kindlustus hüvitas hagejale sõiduki kerele ja teistele detailidele tekitatud vigastused (sh vigastused vasakule peeglile ja vasakule küljele), tuli hagejal kanda omavastutuse kulu 190 eurot. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja on tõendanud, et kostja I tegevuse tulemusel tekkis sõidukile Toyota Land Cruiser ka teisi vigastusi lisaks esi- ja tagaklaasi purunemisele ning tema nõue 190 euro omavastutuse osas on põhjendatud. Kokkuvõtteks leidis kohus, et kostja I on oma õigusvastase tegevusega sõidukite lõhkumisel põhjustanud hagejale kahju 1100 + 78 + 190 = 1368 eurot. Ei vaielda selle üle, et kostja I oli 7. juulil 2012 sõidukeid kahjustades alaealine ning kostja II on tema ema. Kostja II ei ole tõendanud, et ta tegi midagi kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seetõttu leidis kohus, et kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt. Hageja on kohtule esitatud viivisearvestuses õigesti arvestanud kahjuhüvitiselt viivist alates

määras. Ringkonnakohus jättis maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Maakohtu otsust on vaidlustatud põhjusliku seose ja kahju suuruse tuvastamise osas. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjate kaebusega osas, milles on vaidlustatud 190 euro omavastutuse tasumise põhjuslikku seost kostja I õigusvastase teoga. Kolleegium nõustub kostjatega osaliselt selles, et hagejal puudub õigus nõuda sõidukile BMW tekitatud kahju hüvitamiseks kostja I õigusvastase teo toimepanemise eelset sõiduki kogumaksumust põhjusel, et sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise ja kostja I kurikaga sõiduki klaaside lõhkumise vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Ekspertiisiakti järgi muutus sõiduki jäänuk kasutamiskõlbmatuks seetõttu, et seisis kümme kuud avatuna purustatud klaasidega. Kostja I tegevuse tagajärjel tekkis sõiduki tagaklaasile vasakule auk ja esiklaas mõranes, kuid sõiduk ei hävinud ega muutunud kasutuskõlbmatuks. Asjaolu, et hagejal ei olnud raha sõiduki klaaside vahetamiseks, ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. See, et kostjad kahju suuruse vaidlustasid ja selle vabatahtlikult hüvitamata jätsid, ei ole tegu, mis oleks tekitanud põhjusliku seose klaaside lõhkumise ja sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumise vahele. Hageja tegevus sõiduki katmisel ei ole olulise tähtsusega, sest klaaside lõhkumisest põhjustatud varalise kahju suurenemist (nt selliste vigastuste suurenemist, mis tooksid kaasa klaaside paigalduse kallinemise lisatarvikute, töötundide vms näol) esitatud tõenditest ei nähtu. Ringkonnakohus leidis, et sõiduki BMW lõhkumisega hagejale tekitatud kahju suurus on veenvalt tõendatud Klaasiteeninduse AS-i pakkumisega. Sellest tõendist nähtub sõiduki klaaside asendamiseks vajalik tervikteenus koos käibemaksuga, sh koos kõigi vajalike tarvikutega. Kuigi kaebuse resolutsiooni kohaselt vaidlustavad kostjad maakohtu otsust tervikuna, ei sisalda kaebus väiteid eksperdi arvamuse saamiseks kulutatud 78 euro väljamõistmise ebaõigsuse kohta. Seega puudub kolleegiumil võimalus kostjatele selles osas vastata ning seda osa maakohtu otsusest kolleegium ei käsitle. Kostja II vastutuse aluseks on VÕS § 1053 lg 2, mille kohaselt vastutavad vanemad, sõltumata süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Asjaolusid, mis saaksid anda aluse vanema vastutusest vabanemiseks, maakohtu menetluses esile ei toodud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

kostjad kahju hüvitaksid. Kohtule esitatud 1. mai 2013 eksperdiarvamusest nähtub, et purustatud klaasidega sõiduk BMW on kümme kuud avatuna seistes muutunud kasutuskõlbmatuks. BMW aknaklaaside purustamise ja sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja I ei oleks sõiduki aknaklaase purustanud, siis ei oleks akendeta sõiduk pidanud seisma kümme kuud välistingimustes ega oleks muutunud kasutuskõlbmatuks. Hagejalt ei saanud oodata, et ta kahjustuste kõrvaldamiseks kohe ise kulutusi teeks või sõidukile BMW nt garaažikoha rendiks. Seetõttu ei tekkinud hagejale kahju üksnes lõhutud aknaklaaside maksumuse ulatuses, nagu leiavad kostjad. Kostjad peavad tasuma kahjuhüvitise, mis vastab samaväärse BMW soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 127 lg-t 4. Lisaks on ringkonnakohus tõendite valesti hindamisega rikkunud ka menetlusõiguse norme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegium nõustub hageja väitega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on varem leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-173-12, p 18; vt põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt ka Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Kolleegiumi arvates on praegusel juhul ilmne, et kui jätta kostja I tegu mõtteliselt kõrvale, ei oleks hageja sõiduk BMW lõhutud akendega kümme kuud seisnud ja kasutuskõlbmatuks muutunud. Kolleegium selgitab, et põhjusliku seose kontrollimisel ei saa üldjuhul piirduda üksnes conditio sine qua non põhimõttest lähtumisega. Nimelt tuleb lisaks kahju vajalikule põhjusele kontrollida ka õigusliku põhjuse olemasolu kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Eelkõige saab seda teha normi eesmärgi teooria abil. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seega tuleb anda hinnang, milline on teise isiku omandisse sekkumist keelava VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitse-eesmärk. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu otsuses väljendatud käsitlusega põhjuslikust seosest, mille kohaselt kahju on tekkinud seetõttu, et hagejal ei olnud raha sõiduki klaaside vahetamiseks ning see ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. Praegusel juhul ei heida hageja kostjatele ette seda, et nad põhjustasid raha puudumise hagejal. Kolleegiumi meelest ei saa kahju tekitaja loota sellele, et kannatanu asub kohe oma vahenditest kahjulikke tagajärgi likvideerima. Osal juhtudel võib see osutuda nt kahju suuruse tõttu kannatanu jaoks võimatuks. Sellest tulenevalt võtab kahju tekitaja endale kahju tekitamisega riski, et kahju tekitamise tagajärgi kohe ei kõrvaldata ning kahju ulatus suureneb, võrreldes selle tekitamise ajaga. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitseb kannatanut üldjuhul ka kahju suurenemise eest. Eeltoodu ei tähenda, et kannatanul ei lasuks VÕS §-s 139 sätestatud kohustusi.

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist sama paragrahvi lg 1 järgi. Kolleegiumi arvates tulebki praegusel juhul maksta hagejale hüvitist VÕS § 132 lg 1 kohaselt, mille järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Seega tuleb hagejale välja mõista kahjuhüvitis, mis võimaldaks tal asemele soetada samaväärse sõiduki BMW, nagu see oli enne kostja tekitatud kahjustusi. See tähendab, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13). Hüvitise määramisel tuleb siiski arvestada ka sõiduki BMW väärtusega praegusel hetkel. Vastav summa (nt sõiduki hind vanametallina, millest on lahutatud selle vanametallina müümise kulud) tuleb kahjuhüvitisest maha arvata, v.a juhul, kui hageja teeb kahju hüvitamise puhuks tingimusliku tahteavalduse sõiduki BMW omandi üleandmiseks kostjatele ja kostjad sellega tingimuslikult nõustuvad.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.