Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht
04. mai 2015.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-53360
Tsiviilasi
H.S., U.S. ja A.M. hagiavaldus V.S. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hagejad: H.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x)
U.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x)
A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x)
Hagejate esindaja: advokaat T. M. (AB X; x)
Kostja: V.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x
Kostja esindaja: vandeadvokaat H. O. (AB X OÜ, e-post: x)
Kirjalik menetlus
avada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris uus registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus katastritunnusega xxxxx:xxx:xxx, sihtotstarbega elamumaa, asukohaga x, pindalaga 124 m2, teise jakku kanda omanikuna H.S. (isikukood xxxxxxxxxxx);
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on vastavalt poolte kokkuleppele kümme (10) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 4).
Tartu Maakohtu menetluses on H.S., U.S. ja A.M. hagiavaldus V.S. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled sõlmisid 24.03.2015.a. kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-53360 menetlus. Pooled paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohus on selgitanud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (TsMS § 150 lg 4 I ja III lause). Hageja on taotlenud poole hagimenetluses tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja hagejale tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.