Kohtuotsuse tegemise aeg ja 30. aprillil 2015.a., Tallinnas koht 2-14-19818 Tsiviilasja number Osaühing XXXhagi XXXOÜ vastu võlgnevuse ja viivise Tsiviilasi nõudes Hagihind 2 563,06 eurot nende Hageja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX; epost: XXX); Hageja lepinguline esindaja Kersti Puuri (IDR Inkasso OÜ, Jaama 18 pk 1821, 11615 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; e- post: XXX), seaduslik esindaja XXX. Kohtuistungi toimumise aeg 09.04.2015.a. Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Kersti Puuri
Resolutsioon
1.Jätta kostja XXXOÜ 07.01.2015.a. taotlus hageja või tema seadusliku esindaja vande all ütluste andmiseks ja tunnistaja XXX OY ülekuulamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada Osaühing XXXhagi XXXOÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
3.Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda.
4.Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühing XXXkasuks 2 186,82 eurot, millest põhivõlgnevus 899,46 eurot, viivis 209,86 eurot ja menetluskulu 1 077,50 eurot.
5.Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühing XXXkasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.04.2015.a. põhivõlgnevuselt, s.o 899,46 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing XXXesitas 21.05.2014.a. kohtule hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 2 270 euro, viivise 105,78 euro ja alates 21.05.2014.a. viivise 0,02 % päevas tasumata põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõudes. Hageja täpsustas oma nõuet 09.04.2015.a. toimunud kohtuistungil ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 899,46 eurot, viivise 105,78 eurot, alates 22.05.2014.a. kuni 07.11.2014.a. viivise summas 76,73 eurot, alates 08.11.2014.a. kuni 09.04.2015.a. viivise summas 27,35 eurot ja 10.04.2015.a. viivise 0,02 % päevas põhinõudelt 899,46 eurot. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt reisijateveoteenust, mille eest tuli tasuda kahes osas vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale arve nr. 11445 summas 2 200 eurot ja kostja tasus nimetatud arve 14.10.2013.a. 14.10.2013.a. esitas hageja kostjale arve nr. 11446 summas 2 270 eurot, mille maksetähtaeg oli 19.10.2013.a. Kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Arve tasumata jätmisega on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, mis tähendab, et hagejal on õigus nõuda viivist 0,02 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja viivise nõue 105,78 eurot. Hageja täpsustas 18.03.2015.a. oma nõuet, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 899,46 eurot, kuivõrd kostja on täitemenetluses tasunud hagejale 1 370,54 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 1 077,50 eurot, millest õigusabiteenus moodustab 852,50 eurot ja riigilõiv 225 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 12.09.2013.a. saatis XXXOÜ päringu XXXOÜ-le palvega esitada hinnapakkumine XXX OÜ grupile YX 31001 01.okt-13.okt 2013.a. Kokkuleppele jõuti summas 4 400 eurot, mis sisaldas nii praamide kui ka sildade ületust, kuid ei sisaldanud juhi jootrahasid ja muid ettenägematuid kulutusi. Pärast sõidu lõppemist esitas hageja kostjale arve summas 2 270 eurot kokkulepitud 2 200 euro asemel, lisades sinna 13.oktoobri hotelli maksumuse. XXXOÜ oli antud tellimusel vahendaja, edastas tellimuse samas summas ilma vahendustasudeta vedajale. Kostja ei saanud hagejale tasuda eelpoolnimetatud hotelliarvet omadest vahenditest, kuna tellija keeldus seda summat maksma. XXXOÜ ei ole võtnud endale kohustusi vastavalt VÕS § 100. Hageja ja kostja vahel puudub võlaõiguslik suhe. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 18.12.2014.a. kui ka 27.01.2015.a. kohtumääruses (II köide t/l 1-2, 43).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
6.Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud tellimusveoleping vastavalt VÕS § 825 lg 1,
mille kohaselt tellimusveoleping (tšarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu.
7.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on küsinud hagejalt hinnapakkumist veoteenuse korraldamiseks septembris 2013.a. (II köide t/l 19). Hageja on kostjale 13.09.2013.a. ekirjas teatanud, et pakutava teenuse hinnaks on 4 400 eurot (II köide t/l 20) ning kostja on kinnitanud tellimust summas 4 400 eurot 13.09.2013.a. e- kirja teel (II köide t/l 20). Nimetatuga loeb kohus hageja ja kostja vahel tellimusveolepingu sõlmituks.
8.Hageja on kostjale 12.09.2013.a. edastatud e- kirjas märkinud, et hinnapakkumine ei sisalda praamide ja sildade tasusid. Samuti on hageja palunud tagada majutus bussijuhile reisi vältel ning 13. oktoobril Kopenhaagenis. Tasuda tuli kostjal kahes osas 50 % enne reisi ning 50 % nädala jooksul peale reisi lõppu (II köide t/l 19). Kostja on tellimust kinnitanud 13.09.2013.a. (II köide t/l 20).
9.Peale poolte vahel toimunud e- kirjavahetust on hageja esitanud kostjale arve nr. 11445 summas 2 200 eurot ning kostja on nimetatud arve tasunud 14.10.2013.a. (I köide t/l 5, 6). Arve nr. 11446 on hageja kostjale esitanud 19.09.2013.a. summas 2 270 eurot ning nimetatud arve maksetähtpäev oli 19.10.2013.a. (I köide t/l 7). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda ka bussjuhi hotellis ööbimise eest summas 70 eurot.
10.Kohus leiab, et antud juhul on tekkinud kostjal kohustus tasuda hageja poolt esitatud arve nr. 11446 summas 2 270 eurot, kuivõrd 12.09.2013.a. e-kirjas on hageja selgelt välja toonud, et bussijuhile tuleb nii reisi vältel, kui ka 13. oktoobril Kopenhaagenis majutus tagada (II köide t/l 19). Samuti on hageja seda täiendavalt selgitanud 11.10.2013.a. ekirjas (II köide t/l 23), kuid kostja nimetatut teinud ei ole, mistõttu on bussijuhi ööbimise pidanud korraldama hageja. Tegemist on kuluga, mille tasumise kohustus lasus kostjal, kuivõrd pooled on selles eelnevalt kokkuleppinud.
11.Kostja on kohtule esitatud menetlusdokumendis asunud seisukohale, et antud juhul ei ole tema kohane kostja. Hageja vaidleb nimetatule vastu. Kohus leiab, et tellimusveoleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Asjaolu, et kostja on esitanud saadud teenuste eest 30.09.2013.a. arve nr. Group YX-31001 XXX OY-le (I köide t/l 171-172), ei ole antud juhul asjakohane, kuivõrd hageja on arved nr. 11445 ja 11446 esitanud kostjale ning kostja on ka esimese arve tasunud. Seega on kostja väited selle kohta, et viimane ei ole antud vaidluses kohane kostja alusetud.
12.Kuivõrd kostja suhtes toimunud täitemenetluses nr. 022/2014/5123 on hageja saanud oma nõude rahuldatud 1 370,54 euro ulatuses, palub viimane kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 899,46 eurot (II köide t/l 61). Vaidlust ei ole, et täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2014/5123 on lõpetatud 19.12.2014.a. (II köide t/l 37).
13.Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud reisijateveoleping ning kostja on jätnud tasumata arve nr. 11446, leiab kohus, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 899,46 eurot.
14.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 105,78 eurot, alates 22.05.2014.a. kuni 07.11.2014.a. viivise summas 76,73 eurot, alates 08.11.2014.a. kuni 09.04.2015.a. viivise summas 27,35 eurot ja alates 10.04.2015.a. viivise 0,02 % päevas põhinõudelt 899,46 eurot.
15.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise.
16.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.10.2013.a. kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kuivõrd kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. Kostja hagejapoolsele viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
18.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks võlgnevus summas 899,46 eurot, viivis summas 105,78 eurot, alates 22.05.2014.a. kuni 07.11.2014.a. viivis summas 76,73 eurot, alates 08.11.2014.a. kuni 09.04.2015.a. viivis summas 27,35 eurot ja alates 10.04.2015.a. viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 899,46 eurolt kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
19.Kostja esitas 07.01.2015.a. kohtule taotluse hageja või tema seadusliku esindaja kohtusaalis vande all ütluste andmiseks ja kutsuda kohtuistungile tunnistusi andma Soome firma XXX OY (II köide t/l 30-31). Kohus leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kostja ei ole kohtule esitatud taotluses põhjendanud, mis asjaolusid taotletud isikute ütlustega tõendada soovitakse.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 563,06 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulu kokku summas 852,50 eurot (I köide t/l 12-13, 194).
24.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel 21.05.2014.a. riigilõivu summas 225 eurot (I köide t/l 9). Seega on tõendatud hageja poolt riigilõivu tasumine ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
25.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 100,50 eurot ja 100 eurot (ilma käibemaksuta).
26.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
27.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu
määraga 100 eurot ja 100,50 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas eelpool viidatud Riigikohtu praktikaga.
28.Hageja esindaja on kohtule esitanud arve nr. 14226, mille spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud asja materjalidega 1 tund, analüüsinud tõendeid ja vastuväiteid 1,5 tundi, kogunud täiendavaid tõendeid 1 tund ja koostanud hagiavalduse 2 tundi (I köide t/l 12-13). Seega on esindaja ajakulu 5,5 tundi ehk 552,50 eurot (5,5 x 100,50 eurot) (II köide t/l 78).
29.Kohus leiab, et nimetatud arve alusel tekkinud hageja esindaja ajakulu on täies ulatuses põhjendatud, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele.
30.Hageja esindaja on kohtule esitanud arve nr. 14454, mille kohaselt on esindaja vastanud esitatud kajale ning koostanud seisukoha kostja vastuväitedele 3 tundi ehk 300 eurot (I köide t/l 194). Kohus leiab, et nimetatud arve alusel tekkinud hageja esindaja ajakulu on põhjendatud, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele.
31.Hageja palub välja mõista menetluskulu ilma käibemaksuta (II köide t/l 78).
32.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 8 tundi 30 minutit. Seega kuulub kostjalt hageje kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas kokku summas 1 077,50 eurot, millest riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 852,50 (552,50 + 300).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.