Hagi rahuldada. Kohustada kostjat XXX(isikukood XXX) andma hagejale XXX(isikukood XXX) üle XXX asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) valdus. Rahuldada poolte taotlused kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks:
3.1.kui kohtuotsus ka jõustub enne 1. juulit 2015, siis ei saa otsuse resolutsiooni punkti 2 sundkorra täita enne nimetatud kuupäeva;
3.2.kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust vabatahtlikult hiljemalt eelmises alapunktis 3.1 märgitud kuupäeval, siis tõsta ta punktis 2 märgitud korteriomandist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal ja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 300 eurot (riigilõiv).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-15-256 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 8. jaanuaril 2015 kohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu nõudega kohustada kostjat andma hagejale üle XXX asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXX, edaspidi „vaidlusalune korteriomand”) valdus. Hageja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist viisil, et kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust vabatahtlikult, siis tõsta ta korteriomandist välja täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.
2.Kohus võttis hagiavalduse 22. jaanuari 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 30. jaanuaril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 12. veebruaril 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
3.Kohus määras 30. märtsi 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kostja esitas kohtu määratud tähtajaks täiendava seisukoha ja taotluse otsuse täitmise tähtaja määramiseks. Hageja kostja taotlusele ei vastanud. Pooled ei esitanud menetluskulude nimekirju.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Hageja kui omanik nõuab kostjalt vaidlusaluse korteriomandi valdust. Pooled olid abielus ja sõlmisid abielu ajal abieluvaralepingu, mille kohaselt vaidlusalune korteriomand jäi hageja lahusvaraks. Ka pärast abielu lahutamist 2014. aasta suvel on vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks olev korter poolte ühine elukoht. Poolte kooselu ei laabu ja hageja on korduvalt palunud kostjal välja kolida, aga kostja ei ole seda vabatahtlikult teinud. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Esiteks väidab kostja, et pooled sõlmisid suulise üürilepingu, mis on endiselt kehtiv ja mille alusel kostja võib korteriomandit kasutada koos hagejaga tasudes poole korteriühistu arvetest. Teiseks vaidleb kostja vastu hageja väitele nagu oleks hageja nõudnud valduse üleandmist enne kohtusse pöördumist. Kolmandaks märgib kostja, et tema arvates tuleks vaidlusaluse korteriomandi valduse küsimus lahendada koos poolte muude varasuhetega. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
7.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
8.TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt
2 (4)
2-15-256 viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi, dokumente ja menetluskulu nimekirju, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − pooled abiellusid 30. detsembril 1999 ja nende abielu lahutati Harju Maakohtu 30. juuni 2014. a. otsusega (tl 15–17); − 4. novembril 2003 sõlmitud abieluvaralepingu (tl 16–12) järgi kuulub vaidlusalune korteriomand hagejale, kes on ka omanikuna kantud kinnistusraamatusse (tl 13–14); − vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks olev korter on poolte ühine elukoht; − kostja on tasunud osa korteriomandiga seotud korteriühistu arvetest (tl 32–33).
10.Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80 lg-le 2 on omaniku selline nõue (vindikatsiooninõue) suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja peab vindikatsiooninõude edukuseks esile tooma ja vaidluse korral tõendama, et ta on asja (käesoleval juhul vaidlusaluse korteriomandi) omanik ja kostja seda asja valdab (AÕS § 82 lg 1). Poolte avalduste põhjal ei ole kumbki neist asjaoludest vaidlusalune. AÕS § 83 lg 1 näeb ette, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja väidabki, et pooled on sõlminud üürilepingu. Hageja vaidles kostja väitele vastu ja kostjal tuli oma väide TsMS § 230 lg 1 üldreegli järgi tõendada. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada kõnealuse asjaolu kohta täiendavaid tõendeid, mida kostja ei teinud. Pelgalt maksetest korteriühistule ei saa kohus järeldada pooltevahelist üürilepingut. Seetõttu ei tuvasta kohus, et kostjal oleks õigus vaidlusalust korteriomandit vallata, ja kostja esimene vastuväide ei ole edukas.
11.Pooled vaidlevad lisaks selle üle, kas kostja sai kätte hageja varasemad teated vaidlusaluse korteriomandi vabastamise soovi kohta (tl 18–21), aga kohtu hinnangul ei mõjuta see asja lahendamist. Omaniku vindikatsiooninõude edukus ei sõltu vähemalt üldjuhul sellest, kas omanik on enne kohtusse pöördumist oma asja tagasi nõudnud. Käesolevas asjas ei ole pooled toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks siduda hageja nõude lahendamise tulemuse sama nõude kohtuvälise esitamisega. Järelikult ei anna ka kostja teine vastuväide alust jätta hagi rahuldamata.
12.Kohus ei nõustu kostja kolmanda vastuväitega, et vaidlusaluse korterimandi valduse nõue tuleks lahendada koos poolte teiste varaküsimustega. AÕS § 32 järgi valdus on tegelik võim asja üle ja selle kaitseks esitatud nõue ei sõltu samade poolte muudest varasuhetest. Kokkuvõtvalt ei ole edu ühelgi kostja vastuväitel ja hagi tuleb rahuldada.
13.Pooled taotlevad otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist ega ole neile taotlustele vastastikku vastuväiteid esitanud. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab muu hulgas, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja. Kinnisasja, sh korteriomandi väljaandmise korda reguleerib TMS § 180, mille kolmas lõige näeb ette, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Kohtu hinnangul vastab hageja taotlus piisavalt TMS § 180 lg-le 3, sest taotletud täitmise korra kindlaksmääramine on TMS-ga kooskõlas. Kostja soovib kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist selliselt, et seda oleks võimalik vabatahtlikult täita kuni 1. juulini 2015. Kuigi TMS § 180 lg 1 näeb ette kuni kolmekuulise tähtaja andmise täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks, siis ei takista see kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist TsMS § 445 lg 1 alusel. Eelkõige võimaldab kohtuotsuses endas määratud tähtaeg pooltel vältida täitmiskulusid,
3 (4)
2-15-256 mistõttu kohus määrab vabatahtliku täitmise tähtaja viisil, et enne selle möödumist ei saa otsust sundkorras täita. Tähtaja määramine ei pikenda tervikuna tegelikku täitmist, sest kohtutäitur saab vajadusel TMS § 180 lg 1 tähtaega määrates võtta arvesse kohtu poolt juba antud vabatahtliku täitmise tähtaega. Neil kaalutlustel rahuldab kohus poolte taotlused otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.
14.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 3 alusel 3 500 eurot.
15.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus ei nõustu kostjaga, et esineks alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, mis eeldab erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu 15. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1126-14, p 16). Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole kostja esile toonud.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja tasus riigilõivu summas 300 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on riigilõivu kulu põhjendatud ja vajalik ning kostjal tuleb vastav summa hagejale hüvitada. Kuna hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtpäevaks, siis tulenevalt TsMS § 174 lg-st 11 ei saa hageja nõuda kostjalt muude menetluskulude hüvitamist. Kohus selgitab pooltele, et menetluskulude väljamõistmise osas kuulub otsus täitmisele üldises korras, sest kohus määrab otsuse täitmise korra ja tähtaja üksnes hageja nõude lahendamisel tehtud otsustuse kohta. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.