lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-54824/16

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-54824/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-54824

Tsiviilasi

P.S. hagi E.V vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): P.S. (isikukood XXXXX)

esindajad

Vastustaja (kostja): pankrotihaldur E.V (isikukood XXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Muuta Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015 määruse põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud P.S. kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.P.S. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 23. juulil 2014 hagi pankrotihaldur E.V (kostja) vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hagejale saanud teatavaks, et A.S. pankrotihaldur E.V müüb 25.07.2014 avalikul elektroonilisel enampakkumisel XXXX kinnistu. Kuulutuses on kinnistu omanikuna märgitud A.S., kuigi tegelikkuses on kinnistu A.S. ja hageja ühisomandis. Hageja viitas AÕS §-le 89. Kostjal on õigus müüa vaid A.S.le kuuluvat osa. Kinnistu reklaamimine lahusvarana ei ole seaduslik ning rikub hageja omandit.
2.Tartu Maakohus võttis 7. oktoobri 2014 määrusega hagi menetlusse.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kinnistu on A.S. lahusvara. Hageja nimetatud ehitised kui vallasasjad ning enampakkumisel müügiks pakutud maatulundusmaa on erinevad asjad. 10.09.2014 läks kinnisasja omand üle S.T.le. Käesoleval ajal puudub pankrotihalduril isegi teoreetiline võimalus hageja õiguste rikkumiseks. Hagejal oli võimalus esitada hagi ühisvara jagamiseks PankrS § 122 lg-de 4 ja 5 alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 3. märtsi 2015 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud P.S. kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub 04.11.1996 ostu-müügilepingust ja hooneregistri teatisest nr 2607, et A.S. ostis ehitise koos rajatistega. Maakohus viitas maareformi seaduse § 12 lg-le 2. Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXX kinnistu omanikuna 29.08.2006 sisse kantud A.S.. P.S. ja A.S. vahel 15.10.1998 sõlmitud abieluvaralepingu p 2.3 kohaselt loetakse pärast abieluvaralepingu sõlmimist abielu ajal soetatav vara selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see on registreeritud või kelle nimele see on kantud kinnistusraamatusse. Kuna vastavalt abieluvaralepingu p-le 2.3 ei ole hagejal XXX kinnistu omandit, mille rikkumise lõpetamist ta saaks nõuda, leidis maakohus, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.P.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hagis välja toodud, et kinnistul asuv elamu kuulub P.S. ja A.S. ühisomandisse, kuna see omandati abielu kestel. Kui kohus oleks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel eeldanud hagiavalduses toodud asjaolude õigsust, poleks kohtul võimalik jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 ei võimalda lähtuda kostja esitatud faktiliste väidete õigsusest; 2) ei toimu hagi läbi vaatamata jätmise korral tõendite sisulist hindamist. Maakohtu järeldused on tehtud tõendite hindamisel. Tõendite hindamine saab toimuda ainult kohtulikul uurimisel, mitte eelmenetluse käigus;

3) on maakohus ebaõigesti tõlgendanud abieluvaralepingu p 2.3. Nimetatud punkt on vastuolus seaduses sätestatuga ning seega tühine; 4) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus pole pooltega esitatud tõendeid ega kohaldatavat õigust arutanud (TsMS § 436 lg-de 3 ja 4, § 351 lg-de 1 ja 2 rikkumine); 5) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu poolt tehtud järeldusega, et abieluvaralepingu p 2.3 välistab vaidlusalusel kinnistul asuva hoone omandamist ühisomandisse. Kinnistu oli ostetud enne abieluvaralepingu sõlmimist, seega on tegemist ühisvaraga.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

6.A.S. pankrotihaldur E.V vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) peab vastustaja kõiki 21.10.2014 vastuses hagiavaldusele esitatud vastuväiteid asjakohasteks ka määruskaebuse vastusena; 2) ei pea kohus eeldama hageja seisukohtade õigsust ega menetlema hageja ebapiisavast arusaamast tingitud võimatut nõuet; 3) ei ole määruskaebuse esitaja pööranud tähelepanu asjaolule, et lisaks vaidlustatud määruses avaldatud põhjendusele on selles asjas ka teine alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagis on ainsa nõudena palutud kohustada kostjat lõpetama hageja õiguste rikkumine. Kuna kinnisasja omand läks 10.09.2014 üle S.T.le, ei ole kostjal alates nimetatud kuupäevast hagis nimetatud kinnisasjaga vähimatki seost ning kostjal puudub isegi teoreetiline võimalus rikkuda hageja väidetavaid õigusi hagis nimetatud viisil. Sellele järeldusele jõudmiseks ei ole vaja hinnata ühtegi tõendit; 4) on määruskaebuse esitaja minetanud vara ühisvaraks tunnistamise ja jagamise nõude sisulise läbivaatamise võimaluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015 määrus tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna vastavalt abieluvaralepingu p-le 2.3 ei ole hagejal XXX kinnistu omandit, mille rikkumise lõpetamist ta saaks nõuda. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on 18. novembri 2013 määruse nr 3-2-1-120-13 p-s 12 selgitanud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohus tõendeid hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamisel. Käesoleval juhul on maakohus asunud hindama tõendeid – s.o 04.11.1996 ostu-müügilepingut ning abieluvaralepingut. Tõendite hindamise tulemusena on maakohus jõudnud järeldusele, et hagejal ei ole XXX kinnistu omandit ning seega on hagi õiguslikult perspektiivitu. Kuna hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ei või kohus tõendeid hinnata, siis on ennatlik maakohtu seisukoht, et hageja ei ole XXX kinnistu omanik ja seetõttu ei saa nõuda omandi rikkumise lõpetamist. Lisaks sellele tuleneb viidatud sättest, et kohus peab eeldama hagiavalduses toodud asjaolude õigsust. Hagiavaldusest nähtuvalt on XXX kinnistu hageja ning A.S. ühisomandis ning nimetatud asjaolu õigsust pidi maakohus ka eeldama. Järelikult on maakohus ebaõigesti jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
9.Asjaolu, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, muudab ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Hageja on esitanud hagi omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ning tema nõude aluseks on AÕS § 89. Viidatud säte annab omanikule asjaõigusliku nõude, mis on suunatud kestva ning olemasoleva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele ning ähvardava tulevase omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. AÕS §-st 89 tuleneva nõude saab seega esitada üksnes asja (antud juhul kinnistu) omanik ning nõue on suunatud rikkuja vastu. Kinnistusraamatust nähtuvalt oli kinnistu omanikuks A.S.. Abielulise ühisvara puhul toimub kinnisomandi tekkimine seadusjärgsel abieluvararežiimil ning olenemata sellest, et kinnistusraamatusse on kantud omanikuna vaid üks abikaasadest, on ühisomanikuks ka teine abikaasa. Kuna ühisvara puhul kehtib eeldus, et olenemata kinnistusraamatu kandest on abikaasad ühisomanikud, siis iseenesest oli hagejal õigus esitada omandi kaitse hagi (AÕS § 89). Asjaolu, et kinnistusraamatust nähtuvalt oli kinnistu omanikuks üksnes A.S., ei välista seda, et tegemist oli ühisvaraga, ning selle tuvastamine, kas hageja on (või ei ole) kinnistu ühisomanik, eeldab tõendite hindamist.
10.Samas aga AÕS §-st 89 tulenev nõue on suunatud omandiõigust rikkuva isiku vastu. Rikkuja on isik, kelle kestva teo või tegevusetuse tõttu on tekkinud teise isiku omandiõiguse rikkumine. Antud juhul on hageja esitanud hagi kostja kui rikkuja vastu. Kuna XXX kinnistu on müüdud pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses avalikul enampakkumisel ning kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse 10.09.2014 kantud S.T., siis ei ole enam võimalik nõuda kostjalt rikkumise lõpetamist (tegemist ei ole kestva rikkumisega). TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei ole võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki (omandiõiguse rikkumise lõpetamist) olukorras, kus pankrotihaldur on pankrotimenetluses avalikul enampakkumisel müünud kinnistu ning uus omanik on kantud kinnistusraamatusse Järelikult tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Hagi läbi vaatamata jätmisel ei pea kohus pooltega esitatud tõendeid ega kohaldatavat õigust arutama. Kuivõrd ringkonnakohus muudab vaidlustatud määruse põhjendusi, tuleb määruskaebuse esitaja väited seoses abieluvaralepinguga jätta tähelepanuta.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud P.S. kanda. TsMS § 174 lg 4 teisest lausest tulenevalt jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja