DHL Estonia AS-i hagi ASSA ABLOY Baltic AS-i vastu võla väljamõistmiseks Harju Maakohtu 6. märtsi 2015. a määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DHL Estonia AS-i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): DHL Estonia AS (registrikood: 10451175), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja: ASSA ABLOY Baltics AS (registrikood: 10116821), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 6. märtsi 2015. a määrus muutmata ja DHL Estonia AS määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud DHL Estonia AS-i kanda.
3.Välja mõista DHL Estonia AS-ilt menetluskulud 250 eurot ASSA ABLOY Baltic AS-i kasuks.
Välja mõista DHL Estonia AS-ilt viivis menetluskuludelt (250 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ASSA ABLOY Baltic AS-i kasuks.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
1(4)
Tsiviilasi nr 2-14-33798 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Asjaolud ja menetluse käik
1.DHL Estonia AS esitas 31.10.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ASSA ABLOY Baltic AS-i vastu. Vastuväite esitamise tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus Pärnu Maakohtu 11.12.2014 määrusega ja anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.01.2015 esitas hageja maakohtule hagi, mille maakohus võttis 07.01.2015 määrusega menetlusse.
2.23.01.2015 esitatud vastuses palus kostja jätta hagi läbi vaatamata. Esiteks kostja leidis, et hageja nimel hagi esitanud isikul ei ole esindusõigust. Hageja on volitanud Julianus Inkasso OÜ-d esindama hagejat, kuid juriidiline isik ei saa olla lepinguliseks esindajaks kohtus TsMS § 218 tähenduses, va TsMS § 218 lg 1 p 4 sätestatud juhul. Kuna Julianus Inkasso OÜ-l ei ole õigust hagejat esindada, ei ole Julianus Inkasso OÜ saanud ka edasi volitada OÜ-d Julianuse Õigusbüroo ja/või selle juristi esindama tsiviilkohtumenetluses hagejat. Teiseks kostja põhjendas, et asja läbivaatamine ei allu Eesti kohtule. Vaidlusaluse saadetise ja saatja päritolumaa on Itaalia. Hageja veebilehel avaldatud DHL EXPRESS veotingimuste p-st 14 tulenevalt allub vaidlus Itaalia kohtule.
3.02.03.2015 esitatud seisukohas palus hageja jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Hageja leidis, et kohus on hageja esindaja esindusõigust ja kohtualluvust hagi menetlusse võtmisel kontrollinud ning asja õigesti menetlusse võtnud. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 06.03.2015 määrusega hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna vaidlus allub Itaalia kohtule. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 656,25 eurot.
5.Kohus põhjendas, et hageja nimel hagi allkirjastanud Krista Arrastel on esindusõigus hageja esindamiseks. TsÜS ega TsMS ei välista volituse andmist juriidilisele isikule. Volikiri, millega hageja on volitanud Julianus Inkasso OÜ-d ennast esindama, on antud edasivolitamise õigusega. Seega oli Julianus Inkasso OÜ-l õigus volitada edasi konkreetset isikut, kes hageja nimel hagi esitab. Kohtu hinnangul on TsMS §-st 218 tulenevalt oluline, et isik, kes tegelikkuses menetlusosalist esindab, vastaks TsMS §-s 218 sätestatud tingimustele. Puudub vaidlus, et Krista Arraste TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimustele vastab. Seega puudub alus jätta hagi läbi vaatamata hageja esindaja esindusõiguse puudumise tõttu.
6.Kohus leidis, et ei esine TsMS §-s 106 sätestatud kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse tunnuseid ja vaidlus allub vastavalt kohtualluvuse kokkuleppele Itaalia kohtule. Kohus põhjendas, et hageja ja kostja vahel 08.10.2010 sõlmitud kullerteenuste lepingu nr 5241/RTR punkti 14 a) kohaselt on lepingu lahutamatuteks osadeks kodulehel www.dhl.ee avaldatud teenuse osutamise tingimused, sh DHL Air Express Veotingimused (lennukullerteenuste eksport ja import). Hageja veebilehel avaldatud DHL EXPRESS veotingimuste (http://www.dhl.ee/content/dam/downloads/g0/express/shipping/terms_condiitions/internation al/terms_conditions_of_carriage_ee_et.pdf) p 14 kohaselt DHL-i huvides lahendatakse kõik vaidlused, mis tulenevad käesolevatest tingimustest või on nendega mis tahes viisil seotud, saadetise päritolumaa üldise kohtualluvusega kohtus ja vaidlusele kohaldub saadetise päritolumaa õigus ning saatja nõustub sellise kohtualluvusega tingimusteta, kui see ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Puudub vaidlus selle üle, et vaidlusaluse saadetise, mille 2(4)
Tsiviilasi nr 2-14-33798 saatmiskulude tasumist hageja nõuab, päritolumaa Itaalia (tl 45-47). Tulenevalt veotingimuste punktist 14 on pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlused saadetise päritolumaa järgses kohtus. Määruskaebus
7.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Hageja nõustus maakohtuga selles, et puudub alus jätta hagi läbi vaatamata hageja esindusõiguse puudumise tõttu. Selles osas hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud.
8.Hageja leidis, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes kontrollimata kohtualluvuse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. DHL EXPRESS veotingimuste punkt 14 järgi tuleb vaidlused lahendada saadetise päritolumaa üldise kohtualluvusega kohtus, kui see ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Hageja oma 02.03.2015 vastuses kostja vastusele on viidanud, et antud punkt on vastuolus kehtiva õigusega. 9 Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et nii hageja kui ka kostja on kantud Eesti äriregistrisse ja nii hageja kui ka kostja juriidiline asukoht (tegutsemiskoht) on Eesti Vabariigis, samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja on vaidlusaluse saadetise hagejalt vastu võtnud Eesti Vabariigis. Lisaks ei vaidle pooled asjaolu üle, et poolte vahel on 08.10.2010. a sõlmitud kullerteenuste leping nr 5241/RTR. Hageja on seisukohal, et kuna hageja peamine tegevuskoht ja teenuse osutamise koht on Eesti Vabariigis, allub hagi Euroopa Parlanedi ja Nõukogu määruse (EU) nr 1215/2012 art 7 p 1 järgi Harju Maakohtule ning Harju Maakohus on vääralt jätnud hagiavalduse läbi vaatamata, kohaldades vääralt kohtualluvust.
10.Lisaks ei ole maakohtu järeldus Itaalia kohtualluvuse kohta kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, arvestades, et hageja ja kostja on registreeritud Eesti äriregistris asukohaga Eesti Vabariigis ning tegutsevad oma majandusja kutsetegevuses Eesti Vabariigis, mis tooks esiteks menetlusosalistele kaasa ebamõistlikud menetluskulud, teiseks võib eeltoodust tulenevalt järeldada, et Itaalia kohtul puudub alus hageja hagiavalduse menetlusse võtmiseks, mis omakorda võtaks hagejalt menetlusliku õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse kostja vastu.
11.Eeltoodust lähtudes on maakohus ka ebaõigesti jätnud kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
12.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. DHL Estonia AS-i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lg 6). Järgnevalt vastab kohus määruskaebuses esitatud väidetele.
15.Maakohus on õigesti leidnud, et pooltel oli kohtualluvuse kokkulepe ja kuna see kokkulepe on kehtiv, allub käesolev vaidlus Itaalia kohtule. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid lugeda kohtualluvuse kokkuleppe tühiseks vastavalt TsMS §-le 106. Asjaolud, et 3(4)
Tsiviilasi nr 2-14-33798 mõlemad äriühingud asuvad Eestis ja leping täidetakse Eestis, ei võta pooltelt lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võimalust leppida kohtualluvuses mõne teise riigi kasuks. TsMS § 106 lg 4 kohaselt on kokkulepitud kohtualluvus erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei nähtu poolte kohtualluvuse kokkuleppest erandliku kohtualluvuse välistamist. TsMS § 69 lg 4 kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Järelikult on vastavalt DHL EXPRESS veotingimuste p-le 14 saadetisejärgne kohtualluvus (s.o antud juhul vastav Itaalia kohus) erandlik. Seega ei pidanud maakohus lisaks kohtualluvuse kokkuleppe kehtivusele kontrollima, kas alternatiivselt alluks asi Harju Maakohtule. Kohtualluvuse kokkuleppe erandlikkuse tõttu ei saa ühepoolselt muuta kohtualluvust ka mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt. Võimalike menetluskuludega seoses kohtualluvuse kokkuleppega muu riigi kasuks pidid pooled arvestama kokkuleppe sõlmimisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
16.Kuna ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas, tuleb jätta muutmata ka menetluskulude jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine.
17.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta menetluskulud DHL Estonia AS-i kanda. ASSA ABLOY Baltic AS esitas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse, milles palub mõista hagejalt kostja kasuks määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskuludena välja 437,50 eurot ja kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulude sisuks on tutvumine määruskaebusega, õigusliku positsiooni kujundamine ja määruskaebusele vastuse esitamine kokku 3,5 tundi tasumääraga 125 eurot/tunnis, s.o 437,50 eurot (ilma käibemaksuta). DHL Estonia AS vaidles ASSA ABLOY Baltic AS menetluskuludele vastu, leides, et kostja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt 250 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga ja leiab, et arvestades kostja poolt määruskaebusele esitatud vastuse sisu, keerukust ja menetluse staadiumit, tuleb kostja menetluskulud lugeda põhjendatuks ja vajalikuks 250 euro ulatuses (s.o 2 tundi tasumääraga 125 eurot/tund). Kostja menetluskulud 250 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.