Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-4058 Asjaolud, menetluse käik 16.03.2015. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Hardi Rajas'e hagiavaldus kostja EhaIngeborg Markus'e vastu põhivõla 8610 eurot ja viivise 8610 eurot, kokku 17 220 eurot nõudes. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 11.09.2013. a sõlmitud laenuleping, millega kostja võttis endale kohustusi 15 600 euro ulatuses. 24.03.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. 04.04.2015. a esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. 21.04.2015. a arutas kohus tsiviilasja kohtuistungil. Kohtuistungil esitasid pooled kohtule kirjaliku kompromisslepingu. Kompromissleping 21.04.2015. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu. Käesolevaga pooled on sõlminud käesolevas tsiviilasjas alljärgneva kokkuleppe. Kostja Eha-Ingeborg Markus kohustub hagejale Hardi Rajas tasuma kogu nõude katteks summa 13 265 (kolmteist tuhat kakssada kuuskümmend viis) eurot. Summa 13 265 eurot koosneb põhinõudest summas 8610 eurot, viivisenõudest summas 4305 eurot ja 1⁄2 riigilõivust summas 350 eurot. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palub tagastada seoses kompromissi sõlmimisega hagi esitamisel tasutud 1⁄2 riigilõivust. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid 21.04.2015.a toimunud kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja kohus selgitas kohtuistungil menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi, mis tulenevad TsMS §-st 432. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-15-4058 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust, so 350 eurot. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, so pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist Hardi Rajas'ele tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.