lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-968/5

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-968/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

20.04.2015.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-968

Tsiviilasi

XXX määruskaebus XXX 28.11.2014 määrusele nr 26-4/14-00014/231

Menetlustoiming

määruskaebuse lahendamine kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partenrid, epost: [email protected]); Registripidaja: XXX (asukoht XXX); Registripidaja esindaja volikirja alusel Martti XXX (epost: [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXX määruskaebus.
2.Tühistada XXX 28.11.2014 määrus nr 26-4/14-00014/231, millega keelduti XXX(XXX) 06.11.2014 määruskaebuse menetlusse võtmisest.
3.Saata XXX(XXX) 06.11.2014 määruskaebus XXX 02.09.2014 kandemäärusele nr 26-4/14-00014/166, XXX menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Menetluskulud jätta XXX kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud 11.12.2014 esitas XXX Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse XXX 28.11.2014 määruse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus edastas 16.01.2015 asja lahendamiseks Harju Maakohtule. Kaevatava XXX 28.11.2014 määrusega keelduti XXX 06.11.2014 määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et määruskaebus oli esitatud hilinenult ning tähtaja ennistamise avaldust ei ole esitatud. 05.02.2015 on registripidaja XXX esitanud oma seisukoha määruskaebuse osas leides, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Maakohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 10 kohaselt on hagita asjaks registriasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erinevusi. TsMS § 663 lg 4 esimese lause kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et XXX11.12.2014 esitatud määruskaebus on põhjendatud.
2.Kohus märgib esmalt menetluslike küsimuste osas (kuigi need ei mõjuta kohtu lõppjäreldusi ning need küsimused ei ole takistanud ega mõjutanud asja menetlemist), et kohus nõustub registripidajaga selles, et XXX ei ole käesolevas hagita asjas puudutatud isikuks. Tegemist on registriasjaga ning XXX on registripidaja. Samuti nõustub kohus registripidajaga selles, et kuigi Liiklusseaduse sõnastus selles osas, kellele tuleb esitada määruskaebus registripidaja sellisele määrusele, millega keeldutakse määruskaebuse menetlusse võtmisest, võib olla pisut segadust tekitav, kuulub määruskaebuse lahendamine TsMS regulatsiooni alusel siiski maakohtu pädevusse.
3.Lahendatava määruskaebuse kohaselt on vaidluse keskne küsimus selles, kas registripidaja poolt 02.09.2014 elektrooniliselt XXX saadetud avalduse rahuldamata jätmise määrus on kätte toimetatud e-kirja saatmisega 02.09.2014 (nagu väidab registripidaja) või kättesaamiskinnistuse saatmisega 31.10.2014 (nagu väidab määruskaebuse esitaja). Sellest sõltub, kas määruskaebus XXX avalduse rahuldamata jätmise määrusele on esitatud tähtaegselt või mitte ning seega kas registripidaja oleks pidanud XXX määruskaebust menetlema või mitte.
4.Registripidaja lähtub Liiklusseaduse (LS) § 1 lg 5, mille kohaselt registrimenetlusele LS alusel kohaldatakse Halduskohtumenetluse (HMS) sätteid ning HMS § 27, mille kohaselt on lubatud dokumendi elektrooniline kättetoimetamine. Kaebaja leiab vastupidiselt, et lähtuda tuleb TsMS § 3111 lg 5, mille kohaselt saab dokumendi lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui isik on kätte saamist kinnitanud.
5.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleks lugeda XXX 02.09.2014 määrus XXX kätte toimetatuks 31.10.2014 ning seega ka määruskaebus esitatuks tähtaegselt. Kohus põhjendab seda järgnevalt: 5.1 On õige, et LS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse LS sätestatud haldusmenetlusele HMS sätteid. HMS § 62 lg 5 kohaselt isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, tehakse kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine. Seega tuleb isiku avalduse rahuldamata jätmise määrus adressaadile teatavaks teha kätte toimetamisega. 5.2 XXX LS § 173 sätestatud kohustus pidada registripõhist arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse ja registerpantide üle, on seotud kannete tegemisega registrisse, mille menetluskord oma olemuselt sarnaneb teiste registrite (nagu äriregister jms) menetluskorraga. Nii sätestab LS § 182 lg 2, et registripidajale esitatud määruskaebus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse ringkonnakohtusse esitamise nõuetele. LS § 182 lg 7 kohaselt vaatab maakohus registripidaja edastatud määruskaebuse läbi, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandemääruse kohta sätestatut. Seega ei saa XXX poolt peetavasse registritesse kannete tegemisel ja sellega seotud haldusaktide andmisel välistada TsMS regulatsiooni. 5.3 HMS § 27 sätestab dokumendi elektroonilise kättetoimetamise võimaluse, kuid ei reguleeri üheselt, millal elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kätte toimetatuks. 5.4 TsMS § 3111 lg 5 sisaldab detailsemat regulatsiooni: nimelt menetlusdokument loetakse elektroonilisel viisil saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida.

5.5 Käesoleval juhul on 02.09.2014 XXX e-kirjas (millega edastati vaidlusalune määrus) märge selle kohta, et saaja peab kinnitama dokumendi kättesaamist. Seega ka registripidaja ise pidas määruse kättetoimetamisel oluliseks fakti, et adressaat haldusakti reaalselt kätte saab ja seda ka kinnitab. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Käesoleval juhul ei ole registripidaja avaldajaga enne e-kirja teel suhelnud. Samuti puuduvad muud tõendid selle kohta, et avaldaja oleks enne 31.10.2014 saanud kätte XXX kui registripidaja määruse. 5.6 Seega leiab maakohus, et kui saaja on kinnitanud kättesaamist ja märkinud, et sai määruse kätte 31.10.2014, siis tuleb see aluseks võtta. Registripidaja on küll helistanud määruskaebuse esitaja esindajale ja teatanud e-kirja saatmisest, kuid siiski ei saa sellel alusel lugeda määrust kättetoimetatuks karistusena ainuüksi selle eest, et määruskaebuse esitaja on olnud hooletu oma e-posti lugemisel ja sorteerimisel. 6 Lisaks märgib kohus, et praegusel juhul tuleks määruse sisulisele kättetoimetamisele rohkem tähelepanu pöörata ka seetõttu, et kättetoimetatav määrus välistas XXX avalduse edasise menetlemise. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et määruskaebuse motiivide põhjal võib määruse tühistamiseks olla alust: juhul, kui leiab tõendamist, et pandipidajaks olev juriidiline isik on õigusjärgluseta lõppenud ja registrist kustutatud juba 2013, siis ei saa kande tegemiseks (kustutamiseks) avaldajalt nõuda pandipidaja nõusoleku esitamist.

7.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus XXX määruskaebuse ning tühistab XXX 28.11.2014 määruse nr 26-4/14-00014/231, millega keelduti XXX 06.11.2014 määruskaebuse menetlusse võtmisest. XXX tuleb otsustada 06.11.2014 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmine. Menetluskulud
8.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 2 sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui

kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuna käesoleval juhul on menetluses osalenud üksnes avaldaja (kohtu hinnangul ei ole XXX käesoleval juhul menetlusosaliseks), siis ei ole tekkinud ka menetluskulusid, mida avaldajalt välja saaks mõista.

9.Kohus peab vajalikuks selgitada, et, et riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja