RS avaldus XXX XX/XX Korteriühistu vastu autoparkla väravapuldi ja võtmete saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2015 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise kohta
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: RS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort Puudutatud isik: XXX XX/XX Korteriühistu (registrikood XXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 06.02.2015 määrus muutmata ja RS määruskaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.RS (avaldaja) esitas 03.02.2015 avalduse XXX XX/XX Korteriühistu (puudutatud isik) vastu. Avaldaja soovib saada puudutatud isikult tema hallatava elamu juurde kuuluva autoparkla väravapuldi ja võtmete valdust. Avaldaja märgib avalduse alusena asjaolu, et Harju Maakohtu määrusega on kehtestatud elamu juurde kuuluva parkla kasutuskord ja selle järgi tekkis avaldajal alates käesoleva aasta algusest õigus kasutada ühte parkimiskohta. Puudutatud isik ei ole vaatamata avaldaja sooviavaldusele andnud üle pulti ja võtmeid, mis võimaldaks parkimiskoha tegelikku kasutamist.
Avaldus sisaldab taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millelt on avaldaja tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Avaldaja taotleb juba esialgse õiguskaitse korras kohustada puudutatud isikut väljastama avaldajale autoparkla väravapuldid ja võtmed kahes eksemplaris.
3.Kohus jättis 04.02.2015 määrusega avaldused käiguta ja määras avaldajale tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 300 eurot. Samuti küsis kohus avaldajalt, kas ta soovib avalduse lahendamist hagiavaldusena XXX XX/XX Korteriühistu vastu, ning kui avaldaja leiab, et avaldust tuleb menetleda hagita menetluse sätete alusel, siis esitada sellekohased täiendavad põhjendused.
4.Avaldaja esitas tähtaegselt 05.02.2015 oma selgitused. Avaldaja ei nõustu 04.02.2015 kohtumääruses väljendatud seisukohtadega. Avaldaja ja puudutatud isik on kaasomanikud. Seega on tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise üle. Nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 ja § 72 lg 5 teine lause. Avaldaja viitab Riigikohtu seisukohale, et kaasomanikul on õigus sõltumata sellest, kas kaasomandi kasutuskord talle selleks õiguse annab või mitte, nõuda teiselt kaasomanikult rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist (16.02.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15 neljas lõik). Avaldaja hinnangul võimaldavad AÕS § 72 lg 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 613 lg 1 p-d 1 ja 2 kaasomanikust korteriomanikule õiguse esitada hagita menetluse avalduse, kohustamaks kaasomanikku lõpetama mingi tegevuse kaasomanike ühiskasutuses olevates ruumides ilma et oleks kindlaks määratud nende ruumide kasutuskorda. Sellise avalduse võib kohus rahuldada, ilma et ta määraks kindlaks kaasomandi kasutuskorra. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see ei vasta TsMS-s sätestatud nõuetele, keeldus 06.02.2015 määrusega avalduse menetlusse võtmast ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
6.Kohus ei nõustunud avaldaja arusaamaga, et esitatud avaldust on võimalik tulenevalt käesoleva määruse punktis 4 viidatud Riigikohtu seisukohast lahendada AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 613 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel hagita menetluses. Avaldaja viidatud Riigikohtu seisukoht käsitleb olukorda, kus kasutuskorda ei ole määratud. Esitatud avalduse kohaselt on kohus määranud XXX XX/XX parkla kasutuskorra. Avalduse alusena on avaldaja esile toonud asjaolu, et üks kaasomanikest ei täida kindlaksmääratud kasutuskorda, st ei väljasta väravapulte ja võtmeid, mille tulemusena on ei ole avaldajal võimalik vastavalt kasutuskorrale oma autot parkida. Kohus sai avaldusest aru, et avaldaja heidab puudutatud isikule ette kohtumäärusega kehtestatud kasutuskorra rikkumist. Seega on tulenevalt Riigikohtu seisukohast kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult kasutuskorra täitmist (Riigikohtu 18.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 11 kolmas lõik). Kasutuskorra täitmist saab nõuda võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja § 108 alusel. Kohtu hinnangul ei kuulu esitatud avaldus lahendamisele TsMS § 613 lg 1 p-de 1 ega 2 sätete alusel hagita menetluses, kuivõrd kasutuskord on määratud. Sellises olukorras ei ole tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega kasutamise üle. Samas eelviidatust p 2 hõlmab eelkõige selliseid valitseja õigusi ja kohustusi, mis tulenevad valitsemise olemusest. Kasutuskorra täitmine on aga kaasomanike omavaheline asi. Järelikult ei saa asja lahendada hagita menetluses ka tingituna puudutatud isiku tegutsemisest korteriühistuna. Tulenevalt eeltoodust jõudis maakohus järeldusele, et esitatud avaldus tuleb lahendada hagimenetluse sätete alusel. Juhindudes TsMS § 4 lg 1 esimesest
lausest menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Avaldaja on selgelt avaldanud, et ta ei soovi asja lahendamist hagiasjana. Kui kohus leiab, et asi tuleb lahendada hagimenetluses, aga kohtusse pöördunud isik seda ei soovi, siis ei saa kohus avalduse alusel ka hagi menetlusse võtta.
7.Maakohus on selgitanud, et käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu summas 300 eurot. Kuivõrd avaldaja on tasunud ettenähtust vähem riigilõivu, siis kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest lisaks ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.
8.Kuivõrd kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, siis puudub alus hagi tagamiseks ja seega jättis maakohus hagi tagamise taotlus rahuldamata.
9.Maakohus selgitas, et avaldajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Määruskaebus
10.11.02.2015 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 06.02.2015 kohtumääruse tühistada ja saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on tõlgendanud avaldaja poolt dokumentaalse tõendina esitatud 31.12.2013 kohtumäärust kasutuskorra kohta laiendavalt. Tõendina esitatud kohtulahendi tõlgendamisel tuleb arvestada TsMS § 442 lg 5 kriteeriume, mille kohaselt peab kohtulahendi resolutsioon olema selge ja täidetav. Jõustunud kohtulahendit ei ole võimalik tõlgendada ja mõista laiemalt kui selle resolutsioonis kirjas on. Avaldaja hinnangul ei reguleeri viidatud kohtumäärus küsimust, kuidas pärast selle jõustumist peab toimuma väravapultide ja võtmete üleandmine. Ülalnimetatud kohtumäärus ja kohtumäärusega määratud kasutuskord ei näe ette autoparkla võtmete üleandmist ning sellist tingimust ei saa tuletada ka asjaolust, et määruskaebuse esitajal on õigus kasutada kahte parkimiskohta. Määruskaebuse esitaja pole tuginenud sellele, et tal ei ole õigust, kuid ta kasutab parkimiskohta. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et puudutatud isik keeldumist väljastada kaasomanikule väravapuldid ja võtmed tuleb käsitleda autoparkla kasutuskorra rikkumisena.
12.Avaldaja hinnangul võib puudutatud isiku keeldumist kvalifitseerida AÕS § 72 lõikes 3 ja sama paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatud kohustuste rikkumisena. 16.02.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10 punktis 15 on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et „kaasomanikul on õigus sõltumata sellest, kas kaasomandi kasutuskord talle selleks õiguse annab või mitte, nõuda teiselt kaasomanikult rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist AÕS § 72 lg 5 järgi. Sellise avalduse võib kohus rahuldada, ilma et ta määraks kindlaks kaasomandi kasutuskorra“. Kuna määruskaebuse esitajal on alust eeldada, et autoparkla väravapuldid ja võtmed on puudutatud isiku valduses (vt 03.02.2015 avalduse lisasid, mille järgi puudutatud isik väljastab parkimiskohtade kasutajatele võtmeid), puudutatud isik keeldub väljastamast määruskaebuse esitajale autoparkla väravapulte ja võtmeid ning puudutatud isiku kohustus ei tulene ka kohtu poolt 31.12.2013 määratud autoparkla kasutuskorrast, siis määruskaebuse esitajal on õigus AÕS § 72 lg 5 alusel pöörduda kohtusse. Määruskaebuse esitaja ja puudutatud isiku vaidlus tuleneb korteriomanike kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Taolised kaasomanike vaidlused lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.
Puudutatud isiku seisukoht
13.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik märkis muuhulgas oma seisukohas, et autoparkla väravapultide jagamisega XXX XX/XX Korteriühistu ei tegele, vaid need tellitakse parkla kasutajate poolt firmalt, kes on sellele spetsialiseerunud ning kes valmistab ja programmeerib puldid. Edasine menetluse käik
14.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 06.02.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt ei saa väravapultide ja võtmete üleandmine küsimuses lähtuda Harju Maakohtu poolt 31.12.2013 tehtud kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise määrusest (tsiviilasi nr 2-10-15740), kuna määratud kasutuskord nimetatud küsimust ei reguleeri. Seetõttu ei saa puudutatud isiku poolt avaldajale väravapuldi andmisest keeldumist pidada kasutuskorra rikkumiseks AÕS § 72 lg 3 ja 5 tähenduses. Puudutatud isik on oma seisukohas juhtinud tähelepanu asjaolule, et autoparklasse juurdepääsu tagava väravapuldi peab iga korteriomanik parkla kasutajana omale ise tellima ja ostma ettevõttelt, kes puldid valmistab ja programmeerib.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna juhul, kui avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et väravapuldi peab talle andma siiski korteriühistu, tuleb avaldajal esitada puudutatud isiku vastu vastavasisuline hagi. Avaldaja eesmärgi saavutamine hagita menetluse kaudu AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 613 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi võimalik ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.