Maakohus määrab kulud kindlaks pärast otsuse jõustumist määrusega (TsMS § 442 lg 62).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kui tööettevõtja ja kostja, kui tellija 03.09.2013 ehituse alltöövõtulepingu nr 210814 ehitustööde teostamiseks Voka Rahvamaja objektil. Pooled leppisid kokku töödes ja kasutatavates materjalides vastavalt lepingu juurde kuuluvas hinnapakkumises. Teostatud tööd andis hageja lepingu p 4.2. kohaselt üle kolme vaheakti (üleandmis-vastuvõtmisaktid) alusel, mille juurde kuulus täitedokumentatsioon (kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevik).
2.Kostja on kirjalikult kinnitanud kõikide aktide kättesaamist oma 06.01.2014 vastuses hageja nõudele.. Ühtegi kirjalikku pretensiooni teostatud töö kvaliteedi ja selle nõuetekohasuse osas kostja ei ole esitanud. Kostja on alates tööde lõpetamisest ja lepingujärgse doumentatsiooni esitamisest jätnud lepingut rikkudes täitmata oma kohustuse tööd vastu võtta ja nende eest tasuda. Alates tööde üleandmisest pidi kostja need üle vaatama kolme tööpäeva jooksul (lepingu p 4.3.1.).
3.Kostja esitatud vaegtööde vastuväide ei tulene poolte vahelisest lepingust, vaid see on esitatud lõpptellija nõudena kostja vastu. Hageja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-80-08. Hageja esitas teostatud tööde eest arve lepingu p 4.3. alusel. Kostja on jätnud hagejale tasumata akti nr 2 alusel esitatud arve nr 206 summas 18 852,18 eurot ja akti nr 3 alusel esitatud arve nr 207, summas 4311,77 eurot. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 100, 101, 108, 113, 637 lg 3 ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 23 163, 95 eurot ja viivise 1800 eurot, kokku 24 963, 95 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kunagi Kostjale kaetud tööde akte ja ehitustööde päevikut üle andnud. Kostja sai üleandmise-vastuvõtmisakti juurde kuuluva täitedokumentatsiooni kätte alles 28.03.2014.a koos hagiavaldusega. Lähtuvalt eeltoodust, ei ole Kostja saanud Hageja poolt teostatud ehitustööde nõuetele vastavust kontrollida. Ei vasta tõele, et teostatud tööd on lepingu p 4.3.2 kohaselt kostjale üle antud ja et kostjal puuduvad tööde teostamise kohta pretensioonid.
5.Kostja oma 06.01.2014 vastuskirjas teavitas hagejat, et hageja ei ole esitanud siiani tööde üleandmise-vastuvõtmise akte koos täitedokumentatsiooniga. Kostja tegi hagejale ettepaneku esitada puuduolev dokumentatsioon, mille alusel oleks kostja saanud objektil teostatud tööde mahtu ja kvaliteeti kontrollida, tehtud tööd vastu võtta ja puuduste kõrvaldamiseks ajagraafiku kokku leppida. Hageja sellele ei reageerinud. Pooled leppisid lepingu p-s 4 kokku tööde vastuvõtmise korra, seega muutus kostja tasu maksmise kohustus sisse nõutavaks tööde üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisest. Kuna hageja ei ole esitanud korrektseid dokumente, siis ei ole kostjal olnud võimalik töid vastu võtta.
6.Hageja ei ole lõpetanud ehitustöid õigel ajal ja on rikkunud ehitustehnilisi nõudeid, mille tagajärjel on tekkinud objektil defektid. Vastavalt Tellija, Toila Vallavalitsuse poolt 31.03.20I4 esitatud reklamatsioonile on tehtud kostjale ettepanek kõrvaldada saali fassaadil ilmsiks tulnud puudused (välja ulatuvad seinasoojustuse kinnitustüüblid, ebaühtlane ja laiguline krohvviimistlus) hiljemalt 0l.05.2014 ning kui puuduseid ei kõrvaldata on nad sunnitud laskma puudused kõrvaldada kolmandal isikul kostja kulul. Hageja nõue ei ole sisse nõutav, kuna tööd on lõpetamata ja järgitud ei ole kvaliteedinõudeid. See annab kostjale lepingu p 4 alusel õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest (VÕS § 111 lg 1 alusel). Hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III VASTUHAGI
7.Kostja (hageja vastuhagis) teatas oma 06.1.2014 kirjas, et objektil asuva hoone fassaadil esinevad puudused (töö ei vasta lepingutingimustele) ning nimetatud puudused tuleb hagejal (kostjal vastuhagis) kõrvaldada. Tänase päeva seisuga pole puudused likvideeritud. Kostja esitas 13.10.2014 hagejale töövõtulepingust nr. 210814 taganemise avalduse ning kostja taganes lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 5 alusel. Seoses hageja viivitusega üleandmise-vastuvõtmisaktide juurde kuuluva täitedokumentatsiooni (kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevik) üleandmisel, viibis kostja ekspertiisi tellimine objektil tehtud tööde ehitustehnilise kvaliteedi kohta. Kostja esitab ekspertiisiakti.
8.Eksperdid peavad tekkinud seisukorra esialgseks tekkepõhjuseks kasutatud materjalide ja toodete omavahelist sobimatust. Lisaks pidasid eksperdid põhjuseks asjaolu, et kasutatud Baumit Duo Contact ei ole otseselt sobiv kivivillast soojustuse katmiseks. Soojustustööde eeldatav maht moodustas vastavalt lepingu p 1.2 400m2, kuid faktiliselt on hageja esitanud akteerimiseks pinna suurusega 440,93 m2, mis oluliselt ületab lepingus kokku lepitut ja veelgi rohkem ekspertide poolt arvutatud suurusi. Sepmar OÜ on kasutanud ehitustööde teostamiseks veelkordselt alltöö ettevõtjat, kelleks on Best Building OÜ. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et teostatud töö ei vastanud lepingule kvaliteedi osas ja kostja ei ole töid vastu võtnud.
9.Vastuhageja viitab Riigikohtu lahenditele 3-2-1-80-08 p 32 ja 3-2-1-126-13 p 13 ning leiab, et Vastuhagi esitaja keeldusk põhjendatult tasu maksmisest, kuna vastuhagejal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kuna töö on puudustega siis nõuab vastuhageja vastavalt VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kahjuhüvitisena 28 849, 84 eurot koos KM-ga ja tasaarvestab oma nõude hageja nõudega. Kostja vastuhagi rahuldada. Menetluskulud jätta hageja kanda.
IV VASTUS VASTUHAGILE
10.Hageja vaidleb kostja vastuhagile vastu. Kostja minetas puudustele tuginemise õiguse vastavalt VÕS § 644 lg-le 3, sest poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.3.2 kohaselt loevad pooled mõistlikuks ajaks puudustest teavitamiseks 3 tööpäeva. Kostja teavitas hagejat väidetavatest puudustest esmakordselt 06.01.2014. Kostja tunnistab vastuvõtu aktide kättesaamist 06.01.2014 kirjas, kuid leiab, et täies ulatuses (kõikide vajalike lisadega) neid ei esitatud. Kostja viidatud § VÕS § 645 lg 1 p 2 sätestatud hageja teadlikkust puudustest ei saa tõendada väidetavate puuduste endaga. Tõendada tuleb teadlikkust puudustest, mitte puuduseid. Kostja viide VÕS § 645 lg 2 ei kõrvalda § 644 lg 3 mõju, vaid kohaldub kahele kitsale juhtumile, kus vaatamata tellijapoolse ülevaatamise kohustuse täitmata jätmisele saab tellija mittevastavusele tugineda.
11.Kostja ei ole viidanud, et ta tema üle vaatamise kohustuse täitmata jätmine ja puudustest õigeaegselt mitteteatamine oleks vabandatav ning hageja rasket hooletust või puudustest
teadmist ei ole kostja tõendanud. Kostja on puudustest teatanud ja puudusi kirjeldanud alles vastuhagis. Vastuhagile lisatud arvamus 20 lehel on allkirjastatud 29.08.2014, so. ligikaudu 10 kuud pärast tööde valmimist ning seetõttu on väljaspool VÕS § 644 lg 1 nimetatud mõistlikku tähtaega puudustest teatamiseks. Fassaadi tooni väidetav ebaühtlus põhineb isiku isiklikul muljel, mitte mõõtmistulemuste võrdlusel normatiivsete väärtustega. Fassaad ei ole kunagi ühtlast värvi, küsimus on, milline tooni kõikumine on lubatav ja kas antud juhul on fassaadi toon lubatavate väärtuste piires või ei ole.
12.Ühe ebaõnnestunud tüübli paigaldus ei tähenda, et kõigi laikude puhul on kivivillas tühimik. Armeerimisvõrgu aluspinnast eemaldumine pole tõendatud. Kostja poolt viidatud arvamus väljendab kolmanda isiku subjektiivset seisukohta. Kostja ei ole tõendanud, kas vastav tootjanõue kehtib, on antud lepingule kohaldatav ning kas selle eiramine on põhjuslikus seoses väidetavate kahjuga. Kui kostja väidab, et hõrekrohvi kihi paksus tüübelduse kohal on väidetavalt 3 mm ja see ei vasta nõuetele, siis on kaheldav kas on mõõdetud krohvikihi paksust kogu krohvitud pinna ulatuses.
13.Kostja poolt esile toodud puudused ei ole töö lepingule vastavuse seisukohalt olulised. Isegi kui eeldada puuduste esinemine ja põhjuslik seos hageja tööga on tõendatud, leiab kostja, et kogu armatuuri ja krohvi eemaldamine ning hoone uuesti krohvimine ja armeerimine pole vajalik. Kostja vaidlustab kahjunõude aluseks oleva hinnapakkumise. See on tehtud äriühingu poolt, kes ei tegutse ehitusvaldkonnas. Äriregistri järgi tegutseb OÜ Virmetsa Puit mitmesuguste erinevate kaupade vahendamisega ja veokite rentimisega. Mittetegutsemist ehitusvaldkonnas kinnitas ka hageja telefonikõne OÜ-sse Virmetsa Puit, kust kinnitati, et ehitusega nad ei tegele. Kostja leiab, et fassaadi tooni võimalikus ebaühtluses on süüdi kostja ise, kes ehituse peatöövõtjana jättis õigel ajal paigaldamata fassaadi kohale vihmavee kaitseks parapetid ning tooni erinevus tuleneb vihma valgumisest fassaadile.
14.Hageja leiab, et lepingust taganemine kostja poolt oli VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi lubamatu. Kostja tegi taganemiseavalduse 13.10.2014, ehk 11 kuud töö valmimisest hiljem. Kostja ei saa esitada kahju hüvitamise nõuet, kuna ta pole hagejale andud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Kostja käitumine on hea usu põhimõtte vastane TsÜS § 138 lg 2 järgi. Lubamatu ülesütlemisega ja fiktiivse pakkumise alusel kahju hüvitamise nõudega soovib kostja tekitada hagejale kahju. Vastuhagi jätta rahuldamata.
V KOHTUISTUNG
15.Hageja jäi oma nõuete juurde. Hageja on tööd korrektselt teostanud. Lepingujärgselt esitatakse üks päev peale aktide üleandmist arve ja need on kostjale esitatud. Kostja jättis kaks viimast arvet tasumata. Lepingu p 4.3.1 ja p 4.3.2 alusel oleks tulnud kostjal esitada kirjalik pretensioon 3 tööpäeva jooksul ja lepingu p 4.3.2 alusel lugesid pooled töö kvaliteetselt ja nõuetekohasel teostatuks ja tööde üleandmis- vastuvõtmisakti aktsepteerituks, kui 3 tööpäeva jooksul ei ole tellija teinud märkuseid mittekvaliteetse töö osas. Hageja andis tööd üle esmakordselt 12.11.2013 objektil, sh. üleandmis- ja vastuvõtmisaktid, ehitustööde päeviku, vastavus sertifikaadid. 3 tööpäevane tähtaeg on mõistliku tähtaja piirmääraks ja selle aja jooksul tuleb tööd tellija poolt vastu võtta. Kostja on põhjendamatult keeldunud töid vastu võtmast 3 tööpäeva jooksul ja akte allkirjastamast. Ekspert on andnud hinnangu üle poole aasta hiljem tööde tegelikust valmimisest ja üleandmisest. Eksperdi väited on subjektiivsed ja põhinevad visuaalsel vaatlusel. Mõõtmisi ja tõmbekatseid krohvi osas ei tehtud. Peatöövõtja kohustus oli paigaldada vihmaveesüsteemid, vihmaveerennid, räästad, kuid krohvitööde teostamisel oli need peatöövõtja poolt paigaldamata. Jäljed, laigud ja vihmaveejooksud krohvil on tekkinud vihmaveesüsteemide ebakvaliteetsest paigaldamisest. Kostja esindaja ei ole allkirjastanud ehitustööde päevikut kahe
kuu jooksul pahatahtlikult. Välisel vaatlusel on võimalik kohe näha seinte laigulisust ja selleks ei pea ootama 6 kuud. Vastuhagi kahju hüvitamise nõudega ei nõustu. Kostja ei ole põhjendanud, miks on vaja kogu krohvikiht ja õhekrohvi süsteem eemaldada. Kostjale on kahel korral tehtud ettepanek kokkusaamiseks ja probleemide lahendamiseks, kuid sellest on keeldutud. Kostja lepingust taganemine 10 kuud hiljem on põhjendamatu. Taganemisavaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul, vastasel korral kaotab lepingu pool õiguse lepingust taganeda. Kostja ei saa esitada kahju hüvitamise nõuet, kuna ta ei ole hagejale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
16.Kostja väitel ei ole objektil akte üle antud ja hageja ei ole esitanud palvet, et saame objektil kokku ja vaatame tööd üle. Hageja viidatud alltöövõtulepingu p 4.3 on tasumise regulatsioon. Kui hageja väidab, et aktid anti üle objektil, miks siis saadeti aktid veel täiendavalt e-post ja tähitud kirjaga. Tööde üleandmis-vastuvõtmisakt tähendab üksnes fakti, millal tööd on üle antud. Kostja ei ole minetanud pretensiooni esitamise õigust kolme päeva möödudes. Võib esineda näiteks varjatud puuduseid. Tööd ei ole lõplikult teostatud. Aktid on kostja saanud koos hagiga ja selle lisadega ning seepärast on ekspertiis läbi viidud hiljem. Lepingu p 4.2.1 ütleb, et tööde üleandmine toimub objektil. Kui aktid saadetakse e-kirjaga või postiga, siis ei saa see olla tööde üleandmiseks. Tööde üleandmine toimub poolte juuresolekul objektil ja koos vaadatakse tööd üle. Töödele on kokku lepitud, garantii lepingu p 11.1. Tekiks olukord, kus kostja ei saaks garantiikorras mingeid vastuväiteid esitada. Kolme tööpäeva jooksul tuleks need esitada. 06.01.2014 kirja p 6 teavitati hagejat probleemidest. Tööde üleandmise akte ei ole esitatud. Kui töid üle ei antud, kuidas sai siis kostja pretensioone enne esitada. Ehitustööde päevikutes puuduvad kostja esindaja või töötaja allkirjad. Kostja ei ole enne hagi esitamist päevikuid näinud ja päevikukanded ei tõenda midagi. Tööde ümbertegemine on oluliselt kallim, kui tööde uuesti tegemine. Tööde maht, mis on kajastatud on kooskõlas ekspertiisaktis toodud väidetega. Pakkumine vastab tegelikkusele ja on koostatud vastavalt ekspertiisaktile. Olulise lepingu rikkumise puhul ei ole vaja anda täiendavat tähtaega. 06.01.2014 on pakkumine tehtud, kuid sellele ei reageeritud. Jaanuaris saadeti täiendava tähtkiri, mida vastu ei võetud.
VI KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: Pooled sõlmisid 03.09.2013 ehituse alltöövõtulepingu nr 210814 Voka Rahvamaja fassaaditööde teostamiseks. Lepingu lisaks oleva hinnapakkumise nr. 222.08.2013 kohaselt kuulus hageja töövõtu koosseisu Voka Rahvamaja seina soojustamine, armeerimine, kruntimine ja krohvimine. Hageja esitas kostjale arve nr 206 summas 18 852,18 eurot ja arve nr 207 summas 4311,77 eurot Kostja neid arveid tasunud ei ole. Poolte vahel on sõlmitud alltöövõtuleping nr 210814 (tl. 7-9), mille lisaks on hinnapakkumus (tl. 10). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et 03.09.2013 sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr 210814 fassaaditööde tegemiseks vastab sisult
VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Hageja põhinõue kostja vastu 23 163, 95 eurot tugineb arvete nr 206 ja 207 järgi saamata jäänud tasul. Kostja on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et hagejal ei ole õigus tasu nõuda, kuna tasunõue ei ole sissenõutav. Hagi
18.Hageja on menetluse jooksul olnud erinevatel seisukohtadel, väites, et ta on tööd lepingu p
4.2.kohaselt üle andnud kolme vaheaktiga koos täitedokumentatsiooniga (kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevik), kostja ei ole täitnud oma kohustust töö vastu võtta ja kostja on põhjendamatult keeldunud töid vastu võtmast 3 tööpäeva jooksul ja akte allkirjastamast. Kostja on olnud seisukohal, et ta ei ole töid vastu võtnud ning tööde aktid ja dokumentatsiooni sai ta kätte alles koos hagiga. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega tuleb tuvastada, kas kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud või selle vastuvõtmisest alusetult keeldunud, kuna sellest sõltub hagi rahuldamine, või rahuldamata jätmine. Asjaolu, kas kostja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja.
19.Pooltevahelise töövõtulepingu (leping) p 4.1. kohaselt tasub tellija tööettevõtjale ettemaksu 0 eurot ja lepingu p 4.2. järgi toimub ülejäänud summa tasumine peale töö lõplikku üleandmist, või vaheakti alusel. Lepingu p 4.2.1. järgi toimub töö üleandmine objektil tööettevõtja koostatud akti alusel. Tööettevõtja koostab töö ülandmis-vastuvõtmisakti ja sinna juurde kuuluva täitedokumentatsiooni ja tellija vaatab selle läbi 3 tööpäeva jooksul (lepingu p 4.3.1.). Kui töö on teostatud nõuetekohaselt, tagastab tellija allkirjastatud akti 3 tööpäeva jooksul pärast akti koostamist (lepingu p 4.3.2.) ja puuduste esinemisel märgitakse akti puuduste kõrvaldamise tähtaeg, mida töövõtja kinnitab allkirjaga (lepingu p 4.4.). Eeltoodust tuleneb, et pooled on lepingu p-s 4 kokku leppinud tööde vastuvõtmise, sh. puudustest teatamise korra. Kuna lepingu p 4.4. järgi tuli puuduste esinemisel märkida need akti, siis ei oma tähendust kostja väide, et hagejat teavitati puudustest 06.01.2014 kirjaga.
20.Lepingu p-st 4.2.1., 4.3.1.,4.3.2 ja 4.4. tuleneb, et hageja kohustuseks oli koostada tööde ülandmis-vastuvõtmisakt koos täitedokumentatsiooniga ja nimetatud dokumentide alusel pidi töö üleandmine toimuma objektil, peale mida oli kostjal kohustus dokumendid läbi vaadata 3 tööpäeva jooksul ja kui töö vastas lepingutingimustele tagastada hagejale allkirjastatud akt ning kui töös esinesid puudused, siis tuli akti märkida puuduste kõrvaldamise tähtaeg, mille pidi omakorda allkirjastama hageja. Seega nõustub kohus kostja väitega, et tööd tuli üle anda objektil. Kohtu arvates ei ole ilma töid objektil üle vaatamata võimalik hinnata, kas tööd on teostatud nõuetekohaselt, või mitte, seepärast ongi pooled lepingu p-s 4.2.1. kokku leppinud, et tööde üleandmine toimub vahetult objektil. Hageja ei ole tõendanud, et tööd vaadati üle lepingu p 4.2.1. järgi vahetult objektil, samuti seda, et ta on kostjale edastatud nõuetekohased dokumendid ja kostja on need kätte saanud. Eeltoodu alusel ei oma tähendust ka poolte väited, mis puudutavad lepingus sätestatud 3 päevast tähtaega, sest viidatud 3 päevane tähtaeg eeldas eelnevalt akti ja täitedokumentatsiooni koostamist ja tööde ülevaatamist objektil, mida tehtud ei ole. Samuti leiab kohus, et tõendatud pole ka kostja poolt alusetult tööde vastuvõtmisest keeldumine. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kohtu arvates eeldab VÕS § 638 teises lauses sätestatud töö vastuvõetuks
lugemine töövõtja poolt selleks tellijale mõistliku täiendava tähtaja andmist. Hageja ei ole väitnud, ega tõendanud, et ta on kostjale andnud täiendava tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Järelikult ei ole tõendatud et kostja on töö vastu võtnud VÕS § 637 lg 4 järgi, või et töö saab lugeda vastuvõetuks, hageja tasunõue ei ole sissenõutav ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib kokkuvõttes, et lepingu täitmine on jäänud pooleli tulenevalt mõlemapoolsest lepingu rikkumisest, pööramata tähelepanu sellele, et lepingust tulenevad kohustused saaksid kohaselt täidetud. Vastuhagi
21.Kostja nõuab vastuhagis VÕS § 115 lg 2 ja 3 alusel kahjuhüvitist 28 849, 84 eurot töö parandamiseks. Hageja leiab, et kostja ei saa nõuda kahju hüvitamist, kuna täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks ei ole hagejale antud. Kohus leiab, et VÕS § 115 lg 2 või 3 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1. Kostja väitel taganes ta 13.10.2014 lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 5 alusel. Hageja leiab, et töös esinenud puudused ei ole lepingule vastavuse seisukohalt olulised. Kohus leiab, et töövõtulepingu puhul on tellija VÕS § 101 lg 2 sätestatud õiguskaitsevahendite valikuõiguse üldpõhimõte oluliselt piiratud ning üldjuhul saab tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse korral esitada töövõtja vastu esmalt üksnes lepingu täitmise nõude (VÕS § 646), mille suhtes muud õiguskaitsevahendid on reeglina sekundaarsed. Lepingust taganemine (VÕS § 116) ning kahju hüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1, 2) on reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks või uue töö tegemiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtja poolset (sh. õigustamatut) keeldumist töö parandamisest või uue töö tegemisest. Täiendava tähtaja andmist puudustega töö parandamiseks, nägi ette ka poolte vahelise lepingu p 4.4., mille kohaselt, kui töös esinevad puudused märgitakse akti tähtaeg mille jooksul töövõtja kohustub puudused kõrvaldama, mida töövõtja kinnitab allkirjaga. Kostja ei ole esitanud lepingu kohaselt aktis hagejale puuduste parandamise nõuet, vaid on hageja lepingurikkumisele tuginedes töövõtulepingu ühepoolselt lõpetanud ning esitanud rahalise nõude, mille ta soovis tasaarvestada hageja tasunõudega.
22.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. VÕS § 116 lg 1 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Töövõtulepingu puhul tuleb lisaks VÕS §-s 116 sätestatule arvestada VÕS §-ga 647 kui erisättega. VÕS § 647 lg 3 sõnastus annab lisaks kohtute analüüsitud alustele võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, „kui [töövõtja] ei tee seda [parandamist] mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist". Eeldusel, et poolte vahelise töövõtulepinguga ei ole töövõtja vastutust või tellija õiguskaitsevahendite kasutamist kokkuleppeliselt piiratud, on kostja taganemisõiguse hindamisel keskseks küsimuseks, kas ja millal on kostja hagejat taganemise aluseks olevatest puudustest teavitanud ning kas töövõtja parandas vastavad puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (RKTKo 3-2-1-145-14 p 25).
23.Kohus leiab, et kuna pooled ei ole lepingut täitnud, sh. tööd üle vaadanud, peale mida tuli puuduste esinemisel kostjal anda hagejale aktis täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, siis ei ole kostja lepingust taganemine kehtiv, st. kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda ilma
hagejale täiendavat tähtaega andmata. Ka lepingu p-s 4.5 on pooled kokku leppinud, et oluliste puuduste ilmnemisel on tellijal õigus nõuda töö ümbertegemist ja paigaldatud ehitusmaterjalide ümbervahetamist ning tööde teostamise tähtajale järgnevast päevast alatest nõuda lepingu lõpetamist ja kahju hüvitamist. Järelikult on pooled ka lepingus kokkuleppeliselt tellija õiguskaitsevahendite kasutamist piiranud, st. eelkõige tuleb tellijal isegi oluliste puuduste esinemisel anda töövõtjale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning alles peale puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmist, on tellijal õigus leping ühepoolselt lõpetada ja nõuda kahju hüvitamist.
24.Seega tuleb lepingust taganemise alusena juhinduda lepingust, jättes kõrvale seaduses sätestatud lepingust taganemise teised alused, sh. kostja viidatud VÕS § 116 lg 2 p-d 1, 2, 3. Järelikult ei toonud kostja lepingust taganemine kaasa lepingu lõppemist, st. kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et lepingu lõpetamise aluste ja korra kokkuleppe näol on tegemist õiguse kohaldamisega TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi, mille puhul ei ole kohus seotud poolte seisukohtadega. Sarnaselt on Riigikohus leidnud vastutuse piirangute ja ülesütlemise aluste puhul (RKTKo-d 3-2-1-113-11 p 62 ja 3-2-1-5-13 p 25). Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna ta ei ole hagejale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ja ei nõustu kostja väitega, et olulise lepingu rikkumise puhul ei ole vaja täiendavat tähtaega anda. Majandustegevuses tegutsevate eeldatavalt võrdsete lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada lepinguvabadust ka lepingu lõpetamise aluste ja korra kokkuleppimisel. Siit tulenevalt puudub vajadus käsitleda poolte väiteid, kas tegemist on oluliste puudustega töös, või mitte ning hinnata poolte väiteid mis puudutavad väidetava kahjuhüvitise suurust tõendavat OÜ Virmetsa Puit hinnapakkumist.
25.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja lepingust taganemine ei ole toimunud VÕS § 118 lg 1 p-s 1 nimetatud mõistliku aja jooksul ja seetõttu on kostja lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotanud. Riigikohus on leidnud, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks peab olema võrreldav täitmise nõude aegumise tähtajaga. Vaatamata lepingu rikkumisele, ei pruugi lepingust taganemise mõistlik aeg mööduda ka täitmisnõude aegumistähtaja jooksul juhul, kui pooled vaidlevad lepingu täitmise üle (RKTKo 3-2-1-63-12 p 11). Ülaltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata nii hagi kui ka vastuhagi.
26.Kokkuvõttes leiab kohus, et pooled on põhjendamatult oma lepinguliste kohustuste täitmise katkestanud, hageja ei ole kostjale esitanud kõiki lepingus märgitud dokumente (täitedokumentatsioon), pooled ei ole tööd vahetult objektil üle vaadanud, peale mida tuli kostjal määrata aktis hagejale täiendav tähtaeg töös puuduste kõrvaldamiseks, mida hageja pidi kinnitama oma allkirjaga. Lepingu p 4.4. järgi peab hageja (töövõtjal) puudused kõrvaldama omal kulul. Hageja esitatud ekspertiisiakti kokkuvõttes (I kd, tl. 207) on märgitud, et esinevad puudused on kõrvaldatavad mitte ülemääraste tööde teostamisel. Samuti on ekspert teinud konkreetsed ettepanekud töö parandamiseks. Kohus leiab, et sellisel moel ja ulatuses lepinguliste kohustuste täitmata jätmine mõlema lepingupoole poolt võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6). Tellija taganemine lepingust ei pruugi olla kooskõlas hea usu põhimõttega, kui tellija ei ole, olenemata lepingus selgelt sätestatud puudustest teatamise, töö vastuvõtmise ja lepingu lõpetamise regulatsioonist, sellest lähtunud ning näidanud pikema aja jooksul üles huvi töövõtja poolse kohustuse täitmise vastu. Üldjuhul oleks hea usu põhimõttega (sh. ka lepinguga) kooskõlas see, kui tellija taganeb lepingust alles pärast seda, kui töövõtja ei ole puuduseid kõrvaldanud täiendava tähtaja jooksul või keeldub puuduste kõrvaldamisest. Samuti ei ole töövõtja lähtunud lepingujärgsest töö üleandmise regulatsioonist, pole esitanud tellijale kokku lepitud viisil ja kohas kõiki vajalikke dokumente, mis on oluliselt takistanud lepingu edasist täitmist, pole üles
näidanud huvi parandada enda tehtud puudustega töö, kuigi lepingu järgi on hagejal kohustus puudused enda kulul kõrvaldada. Lepingu poolte esmane tahe peaks olema suunatud sellele, et lepingust tulenevad kohustused saaksid täidetud, mitte aga sellele, et lepingust taganeda, või nõuda täies ulatuses tasu puudustega töö eest, ilma puuduseid kõrvaldamata, või tundmata huvi selle vastu.
V MENETLUSKULUDE JAOTUS
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja jätab kulud kindlaks määramata, kuna kulude kindlaksmääramine on liialt keerukas ja ajamahukas ning takistaks kohtul õigeaegselt lõpplahendi tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ja vastuhagi jäävad rahuldamata, jäävad hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud vastuhageja (kostja) kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Kui kohus menetluskulude rahalist suurust käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt käesoleva seadustiku § 177 lõikele 2. (TsMS § 442 lg 62).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.