Võlaõigus › Töövõtulepingud

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja kirjeldanud nõude aluseks olevaid asjaolusid alljärgnevalt: vaatamata meeldetuletusele on võlgnikul tasumata 3 arvet (nr 144, nr 153, nr 186) ja viivis. Tõenditena on avaldaja nimetanud järgmisi dokumente: Muu (tasumata arved nr 144, 153, 186), Muu (poolte e-kirjavahetus), Muu (21.01.2015 võla tasumise nõue), Muu (viivise arvestus). 10.04.2015. a esitas vastustaja seisukoha määruskaebusele, milles leiab, et määruskaebuses esitatud väited on väärad ja puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Vastustaja küll kinnitab, et on olemas poolte e-kirjavahetus ja muud tõendid, millest nähtub, et faktiliselt esitati tellimus, täpsustati töö sisu, valmistati ehitusdetailid ja tarniti näidatud kohta, töö eest esitati arved ja nõuti korduvalt nende maksmist, kuid neid ei saanud ega pidanudki maksekäsu kiirmenetluses esitama. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti. Kohus nõustub, et maksekäsu kiirmenetluses ei pea avaldaja esitama oma nõuet tõendavaid dokumente, kuna TsMS §-s 482 sätestatu ei nõua seda, kuid käesolevaga on võlgnik vaidlustanud maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsu sisulistel asjaoludel. Määruskaebus on lahendamiseks üle antud maakohtu kohtunikule TsMS § 663 lg 7 alusel. Seega on TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võlgnik maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet omaks võtnud ning on sellele vastu vaielnud, mistõttu on kohtusse pöördunud isiku kohustust oma nõuet tõendada. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesoleval juhul ei ole vastustaja (avaldaja) esitanud kohtule ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti ning seega pole vastustaja (avaldaja) oma nõuet OÜ Filkester vastu tõendatud. Kohus leiab, et eeltoodu näol esinevad TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus OÜ Filkester poolt esitatud määruskaebuse. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses koos kõigi nõude aluseks olevate dokumentidega, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. TsMS § 4891 lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-15-103347 23.03.2015. a maksekäsu, millega kohustati võlgnikku OSAÜHING FILKESTER tasuma avaldajale OÜ Aara Metall põhinõudeid summas 3501,30 eurot ja kõrvalnõudeid summas 1119,32 eurot ning hüvitama riigilõivu 138,62 eurot ja menetluskulu 20 eurot. TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetanud Harju Maakohus ja kohus annab asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt üldisele kohtualluvusel TsMS § 79 lg 1 järgi võib juriidilise isiku vastu hagi esitada tema asukoha järgi. Äriregistri väljavõtte kohaselt asub OÜ Filkester Harju maakonnas.

Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 kohaselt teenindab Harju maakonda Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Liivalaia kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja teeninduspiirkonnaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 79 lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 2) 31.03.2015. a esitas määruskaebuse esitaja (esindaja vahendusel) koos määruskaebusega ka avalduse täitemenetluse peatamiseks, mille kohus jättis 07.04.2015. a määrusega käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so põhistatud täitemenetluse peatamise avalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus leiab, et kuna täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud, siis pole taotletavat eesmärki käesolevas menetlusstaadiumis, kus kohus tühistab täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi, võimalik enam saavutada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata OÜ Filkester'i (esindaja vahendusel) esitatud avalduse täitemenetluse peatamiseks, kuna taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (juhul, kui täitemenetlus on alustatud, siis kuulub see käesoleva kohtumääruse esitamisel kohtutäiturile TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetamisele).

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.