Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

esitatud küsimusele koostati vastus hageja otsese ülemuse XXX korraldusel. Hageja ametijuhendi p 3.18 kohaselt täidab hageja juhi, hanke- ja tehnikakeskuse juhataja ja logistikabüroo juhataja poolt antud ühekordseid ülesandeid. Hageja poolt XXX edastatud vastus oli ettepaneku vormis ning kostja poolt väljastatud ametliku vastuse sõnastus erines hageja koostatust. Kostja süüdistab hagejat hankel esitatud küsimusele vastamises ka 13.11.2013, kuid e-riigihangete keskkonnas pole märget selle kohta, et 13.11.2014 oleks keegi hankel osalejatest üldse küsimusi esitanud. Kostja poolt vastuse lisana esitatud e-kirjavahetusest küll selgub, et hageja otsene ülemus XXX andis hagejale korralduse küsimusele vastata, kuid ametlikku vastust kostja vastuse kohta eriigihangete keskkonnas ei kajastu. Hagejale pole esitatud ühtegi hoiatust hangete läbiviimise keelamise kohta, samuti pole tööandja viinud läbi uurimistoiminguid hageja võimaliku riigihangetel osalemise kohta. Seega on kostja väited paljasõnalised. Kostja keeld osaleda hangete läbiviimisel, kus üheks võimalikuks osalejaks on XXX AS, on arusaamatu. Kostja pole seda keeldu selgitanud. Hagejal pole nimetatud ettevõttega seost. XXX ASi omanikuks ehk ainuaktsionäriks on OÜ XXX, millega pole hagejal pärast osaluse müüki 16.04.2012 enam mingit puutumust. Hanke korraldajaks saab olla üksnes kostja, mitte hageja. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises viidatud termopesu riigihankel XXX AS ei osalenud. Arusaamatuks jääb kostja viide 2011. a kehtinud korruptsioonivastasele seadusele, kui väidetav rikkumine toimus 12. ja 13. novembril 2013. a. Kostja pidi võimalikust väidetavast töölepingu ülesütlemise asjaolust teada saama kas 12. või 13. novembril 2013. a, kuid teatis töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta koostati ja edastati hagejale alles 19.09.2014, so 310 päeva hiljem. Seda ei saa pidada mõistlikuks ajaks. Kostja viide hageja suhtes 09.01.2014 algatatud kriminaalasjas kogutud materjalidele ligipääsu puudumisele ei ole asjakohane. Ka juba väidetava rikkumise ja kriminaalasja 09.01.2014 algatamise vahel on 58 päeva. Kostjal oli ka juba enne kriminaalasja algatamist piisavalt aega, et tuvastada töölepingu rikkumise asjaolusid ja koostada töölepingu erakorralise ülesütlemise teade. Kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate 19.09.2014 ning teate kättesaamist on hageja kinnitanud oma allkirjaga. Edastatud ülesütlemisteates pole märgitud, millal tööleping reaalselt lõppeb, so millal on hageja viimane tööpäev kostja juures. Hagejal oli TLS § 97 lg 2 p-st 2 tulenevalt ootus, et tema tööleping lõpeb hiljemalt 19.10.2014, kuid tööandja lõpetas töösuhte 22.09.2013, kandes hageja arvelduskontole üle lõpparve. Kostja on rikkunud TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaega ning hagejal on tekkinud õigus saada hüvitist suuruses, mis tal oli õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel ehk töötasu ühe kuupalga ulatuses (1275 eurot bruto). TLS § 109 lg 1 alusel on hagejal õigus saada hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, seega 3 825 eurot. Hageja taotleb: 1) tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumine ning mõista tööandjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 5 kohane hüvitis 1 275 eurot; 2) tuvastada töölepingu nr 1.9-3/450-1 ülesütlemise tühisus; 3) lõpetada 01.04.2013 sõlmitud tööleping nr 1.9-3/450-1 töövaidluskomisjonis vastavalt TLS § 107 lg-le 2;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 kohane hüvitis 3 (kolme) kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 3 825 eurot; 5) kohustada kostjat tasuma väljamõistetud hüvitise pealt kõik riiklikud maksud; 6) jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus Hageja võeti 23.04.2010 teenistusse PPA logistikabüroo tehnikakeskuse isikuvarustustalitluse vanemspetsialisti ametikohale. Hageja asus 01.04.2013 PPA-s tööle soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/450-1 alusel administratsiooni logistikabüroo hanke- ja tehnikakeskuse isikuvarustustalitluse juhtivspetsialisti töökohal. 2011. a tuvastas sisekontrollibüroo, et hageja oli PPA töötajana vormivarustuse ostujuht ning hageja korraldatud hangetes osaleva ettevõtte XXX ASi omanikeringi kuuluv isik. Seetõttu selgitati hagejale tema tööülesannete täitmisega kaasneda võivat huvide konflikti. Hageja kinnitas, et mõistis seadusest tulenevat kohustust enda taandamiseks selliste hangete ettevalmistamisest ja korraldamisest, kus oli võimalik XXX ASi osalemine. 08.08.2013 moodustati logistikabüroo juhataja otsusega nr 1.11-19/80-1 termopesu riigihanke läbiviimiseks hankekomisjon, mille üheks liikmeks oli ka hageja. 23.09.2013 edastas hageja termopesu hanke eest vastutavale Riina Loorpuule kirja, mille kohaselt taandas end sellest hankemenetlusest, kuna hagejale teadaolevalt plaanib selles osaleda XXX AS. Hageja arvati 27.09.2013 otsusega hankekomisjoni liikmete hulgast välja. 12.11.2013 ja 13.11.2013 peetud kirjavahetusest hageja, XXX ja isikuvarustustalitluse XXX vahel nähtub, et vaatamata eeltoodule on hageja koostanud hankes osalejate küsimustele vastused. 2014. a septembris sai PPA sisekontrollibüroo teada, et hageja on oma tegevusega teadlikult mõjutanud hangete läbiviimist. Seetõttu algatati kriminaalasi ning hagejale on esitatud ka kahtlustus. 19.09.2014 lõpetati hageja ja PPA vahel sõlmitud soodustingimustel tööleping alates 19.09.2014 TLS § 88 lg 1 alusel erakorraliselt ülesütlemisega PPA poolt. Hageja oli XXX ASi osanik kuni 16.04.2012. Praegu on ettevõtte ainuosanik hageja õde Tiina Pille. Seega on hagejal XXX ASiga otsene seos. Hagejale oli selgitatud tekkida võivat olukorda ning sellega kaasnevaid asjaolusid. Seda kinnitab juhtivdistsiplinaarmenetleja XXX 18.09.2014 koostatud ettekanne. Juhul, kui XXX AS oleks osutunud mõne hageja läbiviidava hanke võitjaks, oleks tekkinud olukord, kus hageja oleks teinud mais 2011 kehtinud korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 1 järgi keelatud tehingu. Hageja teadlikkust kinnitab ka 23.09.2013 Riina Loorpuule saadetud e-kiri, milles palub ennast taandada termopesu hankega seonduvatest teemadest. Hageja soodustingimustel töölepingu p-dest 5.1.6 ja 5.1.7 tulenevalt on hageja kohustatud teatama vahetule juhile viivitamatult töötakistustest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama takistuse või selle tekkimise ohu. Samuti oli hageja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad usaldamatust tööandja suhtes. Hageja oli kohustatud oma vahetule ülemusele teatama olukorrast, kus temapoolne tööülesannete täitmine oli vastuolus kehtivate kokkulepetega. Hageja pani toime teo, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse ning tööandjal oli õigus tööleping erakorraliselt ja TLS § 97 lg-t 3 arvestades etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda. Kuna töölepingu ülesütlemine on põhjustatud ennekõike hageja õigusvastasest tegevusest ning seega puudub vastaspoolel kohustus järgida töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega, ei tule tööandjal maksta ka hüvitist. Kostja on lepingu üles öelnud mõistliku aja jooksul. PPA sisekontrollibüroo algatas hageja suhtes menetluse hankekorraldustalitluse juhi 30.12.2013 koostatud ettekande alusel. Hageja suhtes algatati 09.01.2014 kriminaalasi, millest tulenevalt puudus tööandjal võimalus kasutada kriminaalmenetluse raames kogutud materjale. Seda sai tööandja teha alles pärast hageja kahtlustatavana ülekuulamist

17.09.2014. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlus puudub selles, et hageja võeti 23.04.2010 PPA teenistusse. 01.04.2013 asus hageja tööle soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/450-1 alusel administratsiooni logistikabüroo hanke- ja tehnikakeskuse isikuvarustustalituse juhtivspetsialisti töökohal. Kostja koostas ja edastas hagejale 19.09.2014 teatise soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/450-1 erakorralise ülesütlemise kohta (TVK t lk 20). Lepingu ülesütlemise teatise kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Usalduse kaotuse põhjustas hageja sellega, et hageja, olles taandatud termopesu riigihanke komisjoni tööst, vastas 12. ja 13. novembril 2013 hankel osalejate küsimustele. Teatise kohaselt oli hagejat varasemalt hoiatatud, et tal pole lubatud osaleda hangete läbiviimisel, mille võimalik osaleja on XXX AS, kuivõrd tegemist on hagejaga seotud äriühinguga. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine oli kehtiv, st kas kostja sai töölepingu esiletoodud asjaoludel usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles öelda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ülesütlemise teade esitati mõistliku aja jooksul. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja väitel pani hageja usaldust kaotava teo toime sellega, et vastas pakkujate küsimustele hankel, kust ta oli seotuse tõttu võimaliku pakkuja ASiga XXX taandatud. Vaidlust pole, et hageja esitas 23.09.2013 avalduse enda termopesu riigihanke hankekomisjonist taandamiseks (t lk 46) ning ta taandati logistikabüroo juhataja 27.09.2013 otsusega (TVK t lk 24). Hageja otsene ülemus Ilona Laido saatis 12.11.2013 hagejale e-kirja palvega vastata pakkujal tekkinud küsimusele (TVK t lk 75). Hageja saatis 13.11.2014 XXX, XXX ja XXX adresseeritud vastuse. Lisaks saatis XXX 12.11.2013 hagejale edasi XXX e-kirja, milles palus vastata veel ühele küsimusele. Edasisaadetud kirjas oli märgitud, et vastusega on kiire (TVK t lk 74). Hageja saatis 12.11.2013 e-kirjaga ettepaneku vastuse osas XXX, XXX ja XXX. Kohus on seisukohal, et esiletoodud asjaoludel ei saanud kostja töölepingut erakorraliselt üles öelda. Kohus leiab, et hageja oli töölepingu p-st 5.1.3 tulenevalt kohustatud täitma oma otsese ülemuse korraldusi. Ülemuse korralduste täitmist ei saa vaadelda teona, mis põhjustas usalduse kaotuse. Usalduse kaotust põhjustavat tegu ei saa kohtu hinnangul tuletada ka kostja esile toodud töölepingust tulenevast hageja kohustusest anda oma otsesele ülemusele teada tööd takistavatest asjaoludest (töölepingu p 5.1.6). Hagejale antud tööülesanne oli ühekordse ja kiireloomulise iseloomuga, see oli vajalik ajutiselt õppetööl oleva kolleegi asendamiseks ning lõpliku vastuse andis pakkuja küsimusele mitte hageja, vaid tema töökaaslane. Hageja saadetud 12.11.2014 e-kirjast (TVK t lk 72) nähtuvalt soovis ta esitada ühele küsimusele üksnes vastuse ettepaneku. Lisaks pidi hageja ülemus olema teadlik, et hageja enam hankekomisjoni töös ei osale, kuid andis sellele vaatamata hagejale hankega seotud ülesande. Sellises olukorras võis hageja arvata, et tööülesande täitmata jätmine ning seega töölepingu eiramine võib talle tuua kaasa sanktsioone. Seega ei saanud kostja tuletada 12. ja 13. novembril 2013. a hageja ülemuse saadetud küsimustele vastamisest usalduse kaotust põhjustavat tegu. TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et ka juhul, kui lugeda ülesütlemise teates toodud põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

piisavaks, oli töölepingu erakorralise ülesütlemise teate esitamise hetkeks (19.09.2014) mõistlik aeg möödunud. Kostja väitel algatas PPA sisekontrollibüroo hageja suhtes suulise menetluse hankekorraldustalituse juhi 30.12.2013 koostatud ettekande alusel (t lk 47-49). Ettekandest nähtuvalt esitas AS XXX 11.11.2013 e-kirja teel küsimuse eesmärgiga täpsustada hanke tehnilisi tingimusi ning kuna K. Halberg iga nädala teisipäeval ja kolmapäeval puudub, siis suunas vahetu juht küsimuse lahendamise hagejale, kes küsimusele 12.11.2013 vastas. Kohus on seisukohal, et hiljemalt sellest ettekandest pidi hageja mõistliku aja jooksul lepingu erakorralise ülesütlemise teate koostama, kuivõrd ettekandest nähtus töölepingu ülesütlemise aluseks olev asjaolu. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teate esitamine ca 9 kuud pärast selle aluseks oleva asjaolu teadasaamist ületab selgelt mõistlikku tähtaega. Siinjuures pole asjakohased ka kostja väited kriminaalmenetluses kogutud materjalide kasutamise võimatuse kohta, kuna kostja kasutas ülesütlemise ajendina üksnes juba 30.12.2013 ettekandes märgitut. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus tuvastab eeltoodud põhjustel, et hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 19.09.2014 oli tühine. Vastavalt hageja taotlusele ja tulenevalt TLS § 107 lg-st 1 lõpetab kohus hageja ja kostja vahelise töölepingu alates 19.09.2014. TLS § 109 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja kolme kuu keskmise brutotöötasu ehk 3 825 eurot. TLS § 97 lg 2 sätestab, et kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat, peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja ütles töölepingu üles ilma etteteatamistähtajata. Kohus tuvastas eespool, et kostjal puudus alus töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele töötasu, mida tal olnuks võimalik saada etteteatamistähtaja järgmisel. Etteteatamistähtaega oleks järgitud, kui töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks oleks olnud 19.10.2014. Alates 19.09.2014 kuni 30.09.2014 oleks tööpäevi olnud 7 ning alates 01.10.2014 kuni 19.10.2014 (ka) oleks tööpäevi olnud 13. Arvestades, et septembris oli kokku tööpäevi 22 ning oktoobris 23, ning hageja brutopalk oli 1275 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1 126,33 eurot (1275 : 22 x 7 + 1275 : 23 x 13). Kuivõrd hageja taotles 1275 euro hüvitamist, jääb hagi 148,67 euro ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi ca 97% ulatuses, jäävad poolte menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ning 3% ulatuses hageja kanda.

Hageja taotleb menetluskulude 1020 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest. Hagejale on õigusteenust osutatud järgmiselt: 1) 10.10.2014 arve nr 11 – suuline konsultatsioon, tutvumine materjalidega, analüüs, töövaidluskomisjonile avalduse esitamine ja edastamine – 6 h; 612 eurot; 2) 14.11.2014 arve nr 12 – esindamine töövaidluskomisjoni istungil – 1 h, 102 eurot; 3) 05.03.2015 arve nr 4 – kostja vastuse analüüs ja taotluse koostamine ts. asjas nr 2-14-62687 – 3 h, 306 eurot; Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg 2 alusel. Hageja palub menetluskulud kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX ASis SEB Pank. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Hageja pole tekkinud kulusid ega nende kandmist tõendanud. Hageja pole õigusabikulude vajalikkust põhjalikult analüüsinud ega põhjendanud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sama sätte p 4 kohaselt on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud (1 020 eurot) on mõistlikud ja vajalikud ning näidatud ulatuses põhjendatud. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja pidanuks tõendama menetluskulude kandmist. TsMS § 176 lg 6 teine lause sätestab, et ilma kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse täiendamist kuludokumentidega. Kostja pole välja toonud, miks ta arvab, et menetluskulude nimekirjas toodud kulud ei vasta tegelikkusele. Samuti pole asjakohane kostja väide, et hageja pole menetluskulude vajalikkust põhjendanud. Menetluskulude hüvitamist taotlev isik ei pea menetluskulude vajalikkust eraldi põhjendama; kui vastaspool leiab, et taotletavad menetluskulud on ebavajalikud või põhjendamatud, tuleks esitada konkreetsed vastuväited. Kohus leiab, et hageja esindaja kõik toimingud olid vajalikud ning näidatud mahus põhjendatud. Tavapäraseks võib pidada ka hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära (85 eurot + km). Kostja pole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ning toimikust ei nähtu, et kostja menetluskulusid kandnud oleks. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 1 on käesolev hagi riigilõivuvaba. Seega ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude suurust. Arvestades, et kostja kanda jäid menetluskulud 97% ulatuses, kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 989,40 eurot. Kostjal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 4 tasuda menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi. Lähtudes eeltoodust ja hageja taotlusest, tuleb hüvitatavad menetluskulud kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX ASis SEB Pank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.