AS hagi Riigi Kinnisvara ASi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2007/1189, 014/2007/1190 ja 008/2008/11509 Harju Maakohtu 26. jaanuari 2015. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): AS (isikukood:
XXXXXXXXXXX)
Kostja: Riigi Kinnisvara AS (registrikood: 10788733) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 26. jaanuari 2015. a määrus muutmata. AS määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AS kanda. Välja mõista AS-lt riigi tuludesse riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Tähtajaks tasumata jätmisel on nõue sundtäidetav.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-15-1054 Asjaolud ja menetluse käik
1.AS esitas 22.01.2015 Harju Maakohtule hagi Riigi Kinnisvara ASi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2007/1189, 014/2007/1190 ja 008/2008/11509. Samuti palub hageja tuvastada, et vaidlusalused täitedokumendid ei ole alates Vabariigi Valitsuse 02.10.2010 korralduse nr 462-k „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ punkti 2 jõustumisest, koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse 04.08.2010 korraldusega nr 1195-k „Lühike jalg 9, Lühike jalg 9a/Lossi plats 11 ehitiste ja endise kinnistu nr 573 AB maa tagastamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja linnavarale valitseja määramine“, sundtäidetavad, kuna osapoolte vahel puudub võlasuhe ja sellega seoses võlgniku õigus keelduda sissenõudja nõude ja kohtutäituri täitekulude tasumisest.
2.Täiteasjas nr 008/2008/11509 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.09.2008 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-08-6387, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 2 044 450,56 eurot. Kostja nõue tulenes poolte vahel 26.05.2004 sõlmitud üürilepingust nr 93. Täiteasjas nr 014/2007/1190 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, mille resolutsiooni p 3 kohaselt kohustati kostjat vabastama üüritud mitteeluruumid aadressil Lühike jalg 9a/Lossi plats 11, Tallinn, ning andma need viivitamatult üle Riigi Kinnisvara ASile. Täiteasjas nr 014/2007/1189 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, mille resolutsiooni p-ga 1 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 309 060,78 krooni. Hageja nõuded kostja vastu tulenesid samuti 26.05.2004 sõlmitud üürlepingust nr 93, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Tallinnas, Lühike jalg 9a/Lossi plats 11 asuva kohviku ja näituseruumid.
3.Hageja leiab, et eelnimetatud lahendite sundtäitmine on lubamatu, sest pärast kohtulahendite jõustumist on toimunud õigusmuudatus, mis ei võimalda täitedokumentide täitmist. Sissenõudjal puudub hageja vastu rahaline nõue – tal ei ole enam õigust nõuda Lühike jalg 9a/Lossi plats 11 ehitiste üürileandmise eest, kuna ehitiste üleandmine Vabariigi Valitsuse poolt mitterahalise sissemaksena kostjale oli keelu rikkumise tõttu tühine ning samuti oli nimetatud ehitiste tähtajaline üürileandmine keelatud seoses vastuolu tõttu seadusega (ORAS § 18 lg 1). TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt pole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on läbiviidav täitemenetlus võlgniku suhtes ennatlik, põhjendamatu ja ebaõiglane. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 26.01.2015 määrusega hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja taotlevat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
5.Maakohus põhjendas, et hageja eesmärk on vabaneda kostjaga seotud üürilepingust tulenevatest nõuetest, mis tulenevad jõustunud kohtulahenditest. TMS § 221 lg-st 11 tuleneb, et kohtulahendite puhul ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis lubatud esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja vastuväide sundtäitmisele seisnebki üürilepingust tuleneva nõude olemasolu eitamises. Hageja leiab, et sissenõudjal pole õigust nõuda aadressil Lühike jalg 9a/Lossi plats 11 ehitiste üürileandmise eest tasu, sest nimetatud kinnisasja üürileandmine kostja poolt oli vastuolus seadusega ja sellest tulenevalt puudub poolte vahel võlasuhe. Selline vastuväide ei ole TMS § 221 lg-st 11 tulenevalt lubatav ning hageja eesmärki tunnistada sundtäitmised lubamatuks pole võimalik saavutada.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-1054
6.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja taotleb sisuliselt tuvastada, et kohtuotsustega kinnitatud nõudeid ei eksisteeri. Kohus ei saa asuda ümber hindama jõustunud kohtulahendites tuvastatud asjaolusid. Jõustunud kohtuotsust saab uuesti läbi vaadata üksnes teistmise korras TsMS § 702 alusel. Tuvastusnõude rahuldamine ei mõjutaks ka hageja õiguslikku positsiooni, sest see ei vabastaks hagejat võlgnevusest ega paneks kostjale kohustusi. Seega pole kohtule nähtav ka tuvastusnõude esitamiseks vajalik õigustatud huvi. Kuna kohus ei võtnud hagiavaldust menetlusse, jättis kohus hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse tähelepanuta. Määruskaebus
4.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Samuti palus hageja esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus täiteasjades.
5.Hageja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti leidnud, et jõustunud kohtulahenditega tuvastatud asjaolusid ei saa ümber hinnata. Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi sisu hindamist, mida kohus saab TsMS § 272 lõike 1 kohaselt hinnata koosmõjus kõigi teiste asjas kogutud ja esitatud tõenditega asja sisulise arutamise käigus (RKTKm 3-2-1-12113 p 8), mitte aga hagi menetlusse võtmisest keeldumisel. Käesolevaks ajaks on tagasiulatuvalt tunnistatud kehtetuks õigusaktid, mis olid sissenõudja nõude kujunemise aluseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab põhjendada väitega, et täitedokumendi alusel ei ole hagejal kohustust tekkinud. Pärast täitmise alustamist on toimunud õigusmuudatus, mis ei võimalda peale Vabariigi Valitsuse 02.12.2010 korralduse nr 462-k punkti 2 jõustumist koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse 04.08.2010 korraldusega nr 1195 täitedokumentide täitmist.
6.Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on esitanud kaks taotlust – tuvastusliku taotluse (taotlus TsMS § 368 lõigete 1 ja 2 alusel õigussuhte puudumise tuvastamisele suunatud hagi, mille lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas vaidlusalused kohtuotsused on täitedokumentideks, mida peale VV 02.12.2010 korralduse nr 462-k jõustumist saaks sundtäita) ja selle rahuldamise juhuks taotluse tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Selleks, et sundtäitmine lubamatuks tunnistada ja seeläbi kujundada protsessuaalne seisukoht sundtäitmise jätkamise võimaluse kohta, on enne vaja tuvastada sellise asjaolu olemasolu, mis õigustaks hagi rahuldamist.
7.Tuvastushagi menetlusse võtmisest keeldumisel põhjusel, et hagi avaldusest ei nähtu tuvastusnõude esitamiseks vajaliku õigusliku huvi olemasolu, on põhjendamatu. TsMS § 368 lg 2 järgi piisab hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks sellest, et hageja on põhistanud, et täitedokumentide täitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjades nr 014/2007/1189 ja 014/2007/1190 ning 008/2008/11509, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel st kuidas täitmine peab toimuma ja kas sundtäitmine on lubatav. Lisaks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitatud eesmärgil välistada täiteasjade nr 014/2007/1189 ja 014/2007/1190 ning 008/2008/11509 tagasitäitmine ning säilitada omandiõigus võlgniku varale nii OÜ Goldenbrand osale kui ka võlgnikule kuuluvale kinnisvarale sealhulgas nii hageja kui ka hageja onu AK elukohale. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-1054
9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 26.01.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna maakohus on 09.03.2015 määrusega juba lahendanud AS menetlusabi taotluse ja taotluse määruskaebuse tagamiseks, jätab ringkonnakohus määruskaebuse selles osas tähelepanuta. AS määruskaebus tuleb ülejäänud osas (s.o maakohtu määruse tühistamise taotluse osas) jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi menetlusse võtmata jätmiseks ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lg 6).
10.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 457 lg 1 järgi toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (RKTKo 3-2-1-88-07 p 14). Täitedokumentideks on käesoleval juhul jõustunud kohtulahendid, mis on täitmiseks kohustuslikud ja mille jõustumise kõrvaldamine on võimalik üksnes teistmise korras (TsMS § 702).
11.Lisaks on määruskaebuses esitatud etteheide vaidlustatud määrusele selles osas, et maakohus keeldus põhjendamatult võtmast menetlusse hageja tuvastusnõuet, mille lahendamine on vajalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamiseks. Riigikohus on leidnud, et kui võlgnik soovib saavutada juba alustatud sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema tunnistatud lubamatuks TMS § 221 lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise kaudu. Käimasoleva sundtäitmise lõpetamiseks ei ole kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine, sest sellega ei saavutata menetluslikult rohkem kui üksnes TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamisega (RKTKo nr 3-2-1-31-10 p 19). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest.
12.29.01.2015 määrusega on maakohus rahuldanud AS menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastanud ta riigilõivu 50 euro tasumisest 26.01.2015 määruskaebuse esitamisel Harju Maakohtu 26.01.2015 määrusele. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta AS kanda ning määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv välja mõista AS-lt riigi tuludesse (TsMS § 150 lg 1 p 5, § 179 lg 1). Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.