X ja Y FIE kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y FIE Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AH
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-2238.
Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisad.
Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-22-2238.
Rahuldada X menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.
Rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Maksu- ja Tolliameti 27.10.2022 korralduse nr 13-11/57139 täitmine kuni haldusasja nr 3-22-2238 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 5 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3; § 252 lg 7). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
1.X (edaspidi ka kaebaja) ja Y FIE esitasid 19.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevuse peale järgmiste nõuetega: 1) tuvastada MTA tegevuse õigusvastasus X ja Y FIE poolt tasutud riiklike maksude tasaarveldamisel aegunud riigi menetluskulude nõuetega summas 496,77 eurot, samuti aegunud
3-22-2238 riigi menetluskulude nõuete sissenõudmise lõpetamata jätmisel ning täiteasjade kajastamisel maksuregistris; X poolt 2019., 2020., 2021. ja 2022. a-l tasutud maamaksu tasaarveldamisel riigi menetluskulude nõuetega; X poolt 05.02.2022 tasutud 2022. a maamaksu kajastamisel maksuvõlana; X poolt 17.08.2021 tasaarveldusavalduse lahendusega viivitamisel; Y FIE poolt 18.05.2021 ja 15.11.2021 tasutud käibemaksu kajastamisel maksuvõlana ja enamtasutud käibemaksu tasaarveldust tegemata tasumisele kuuluva käibemaksuga; 2) mõista MTA-lt välja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel; 3) keelata MTA-l kaebajate poolt tasutud riiklike maksude tasaarveldamine riigi menetluskulude nõuetega ning maksuvõla kajastamine ja avaldamine summas 302,79; kohustada MTA-d kustutama aegunud riiginõuded, mis on täitmisel täiteasjades nr 180/2019/870, 196/2016/129, 039/2019/799, 039/2019/800, 173/2020/288 ja 173/2020/298 ning esitama kohtutäituritele avaldused täitemenetluste lõpetamiseks seoses nõuete aegumisega ning korrastama MTA internetikeskkonnas andmed.
2.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata MTA-l X ja Y FIE 302,79 euro suuruse maksuvõlgnevuse andmete avaldamine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on vajalik selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni saaks kaebaja oma õigusi kindlustada ja tõrjuda kahjulikke mõjutusi, mis tulenevad ebaõigete andmete avaldamisest. Selle kohaldamata jätmine toob kaebaja jaoks ilmselgelt kaasa soovimatud tagajärjed, kuna valeandmed kahjustavad kaebaja mainet ning võivad otseselt mõjutada kaebaja LEADER-projektitoetuse taotluse rahuldamist (vt maaeluministri 23.10.2015 määrus nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11)), samuti võib see kaasa tuua uued kohtuvaidlused. Kaebuses taotleti ka menetlusabi kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Kaebusele oli lisatud füüsilise isiku X menetlusabi taotlus.
3.Tallinna Halduskohus jättis 21.10.2022 määrusega X ja Y FIE esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse käiguta ning andis taotlejatele esialgse õiguskaitse taotluse täpsustamiseks ja põhistamiseks ning menetlusabi taotluse täpsustamiseks ja majanduslikku seisundit tõendavate dokumentide esitamiseks 15-päevase tähtaja.
4.X selgitas 21.10.2022 vastuses, et kaebuse on tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 7 lg 1 tähenduses esitanud X. Y FIE andmed on kaebuses esitatud seetõttu, et käibemaksu kohustus on füüsilisest isikust ettevõtjal kui majandusüksusel, aga mitte füüsilisel isikul, ja LEADERprojektitoetuse taotluse on esitanud Y FIE. Seega kuuluks kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kokku 40 euro suurune riigilõiv. X esitas kohtule oma Swedbank AS-is asuva kontoväljavõtte ajavahemiku 01.01.2021–21.10.2022 kohta.
5.MTA jättis 21.10.2022 otsusega nr 13-1.1/13462 X maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata. MTA selgitas, et 18.10.2022 kustutati aegumise tõttu menetluskulude hüvitis summas 65 eurot ja MTA on andnud kustutatud nõuetest kohtutäituritele teada. Samas ei saa kustutada menetluskulude hüvitist summas 200 eurot, kuna see ei kvalifitseeru maksuvõlaks ja seega ei ole MTA-l seaduslikku alust läbi viia ka maksukorralduse (MKS) § 114 lg-st 3 tulenevat maksuvõla kustutamise menetlust (lootusetuse alusel). Selleks, et MTA saaks taotlejale ajakava võimaldada, tuleks see tasuda. Seisuga 21.10.2022 on menetluskulude hüvitis summas 200 eurot tasumata. 2021. a aprilli ja mai käibedeklaratsioonidega deklareeritud käibemaksu tagastusnõuded (284,77 eurot ja 192 eurot) on tasutud menetluskulude hüvitiste katteks 21.05.2021 ja 27.07.2021. Tasumistel on võetud aluseks MKS § 105 lg 6. Seega puudub MTA-l võimalus ümberkannete tegemiseks. MTA selgitas ka, et kontrollis taotleja varasemat maksukohustuste täitmist ning selgus, et maksuvõlg on tal alates 20.07.2021, seega on tegemist
2(7)
3-22-2238 pikaajalise võlaga ja taotleja maksedistsipliin on halb. Kokkuvõttes ei saa ajatamise taotlust rahuldada taotleja halva maksedistsipliini ja tasumata menetluskulude hüvitise tõttu.
6.X esitas 21.10.2022 halduskohtule kaebuse täienduse, milles täiendas kaebust nõudega tühistada MTA 21.10.2022 otsus nr 13-1.1/13462.
7.MTA andis 27.10.2022 korralduse nr 13-11/57139, milles nõudis X-lt maksuvõla 302,79 euro tasumist kümne päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korralduse lisa kohaselt on tasumata käibemaks kokku 116 eurot, maamaks 18,07 eurot ja sotsisaalmaks 168,72 eurot. Korralduses on märgitud, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral on MTA-l õigus algatada sundtäitmine.
8.X esitas 27.10.2022 kaebuse täienduse, milles täiendas kaebust nõuetega tühistada MTA 27.10.2022 otsus nr 13-11/57139 ning rahuldada X 17.08.2021 MTA-le esitatud avaldus maksuvõla tasaarveldamiseks. Lisaks täiendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust, paludes keelata MTA-l X ja Y FIE maksuvõlgnevuste 302,79 eurot sundtäitmine ja täitmisavalduse esitamine kohtutäiturile enne asjas tehtava kohtulahendi jõustumist.
9.MTA asus 28.10.2022 vastuses seisukohale, et X menetlusabi taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ning menetlusabi andmisest tuleks keelduda. Kohtule esitatud menetlusabi taotluses on kaebaja end märkinud töötuks, samas äriregistri andmetel on kaebaja registreeritud alates 15.03.2021 füüsilisest isikust ettevõtjana tegevusaladega kodumajutus ja merevesiviljelus. Eeldatavalt saab kaebaja lisaks menetlusabi taotluses märgitud sissetulekutele (töövõimehüvitis ja puudetoetus) ka ettevõtlustulu. Muu hulgas on kaebaja ka oma LEADERprojektitoetuse taotluse esitanud ilmselt just seoses ettevõtluse arendamisega. Kaebajal on menetlusabi taotlusest nähtuvalt ettevõtlusega seonduvalt arvelduskonto ka LHV pangas. Kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks. Arvestades, et kaebaja on esitanud MTA-le 07.10.2022 taotluse maksuvõla ajatamiseks, mille MTA 21.10.2022 otsusega nr 131.1/13462 rahuldamata jättis, ei tohiks olla vaidlust selles, et maksuvõlg, mille andmete avaldamist ning sundtäitmist soovib kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega keelata, eksisteerib. Isegi kui kohtuvaidluse tulemusel tunnistataks MTA 21.10.2022 otsus nr 13-1.1/13462 ja 27.10.2022 korraldus nr 13-11/57139 kehtetuks, ei kõrvaldaks see kaebaja maksuvõlga. Kõik kaebuses nimetatud maksed, mida kaebaja soovib arvestada maksuvõla katteks, on kooskõlas MKS § 105 lg 6 tasutud varasemate nõuete, s.o riigi menetluskulude katteks, mis on maksete kaebaja ettemaksukontole laekumise ajal olnud sissenõutavad. Andmed perioodi 01.01.2021– 21.10.2022 laekumiste ja nende tasaarvestamise kohta riigi menetluskulude maksmise nõuetega on MTA edastanud kaebajale 21.10.2022 e-kirjaga. Selles kirjas on MTA kaebajale mh ka selgitanud, et kaebuse lisas 17 kajastatud kohtutäiturite arestinõudeid lisavad ainult kohtutäiturid läbi oma programmi ning samuti saavad ainult nemad teha muudatusi ning nõudeid tagasi võtta. MTA on vastanud ka kaebaja 17.08.2021 esitatud taotlusele 27.10.2021 kirjaga nr 8-13.3/008372-5-1 ning selgitanud, et maksuhaldur ei ole teostanud makseid aegunud nõuete katteks, vaid et MTA on seoses nõuete aegumisega tasumised aegunud nõuete juurest tühistanud 27.07.2021 ning arvestanud vabanenud laekumiste arvelt tasutuks kohtuotsuse nr 217-11614 alusel kaebajalt välja mõistetud menetluskulude nõude. Seega ei vasta tõele kaebuses esitatud väited, justkui oleks MTA jätnud kaebaja 17.08.2021 esitatud taotluse läbi vaatamata ning kajastaks kaebaja kohta tema maksuvõla ja täitemenetluses olevate riiginõuete kohta ebaõigeid andmeid.
10.Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2022 määrusega X 19.10.2022 allkirjastatud menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates ja võimaldades seejuures ka taotlust täiendavalt põhistada (resolutsiooni p 2). 3(7)
3-22-2238 21.10.2022 vastusest nähtub, et kaebaja ja esialgse õiguskaitse taotleja on üksnes X füüsilise isikuna. Kuna tegemist ei ole kaebuse menetlusse võtmisega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega, siis kohus sellel esialgu pikemalt ei peatu. Kaebaja on esitanud kohtule ühe pangakonto väljavõtte perioodist 01.01.2021–21.10.2022, millest nähtuvalt võib riigilõivu tasumisest vabastamine (iseäranis vastava kahju hüvitamise nõudelt tasutava 350 euro suuruse riigilõivu puhul) põhimõtteliselt tulla kõne alla, kui menetlusabi taotluse rahuldamise muud eelduslikud tingimused osutuvad täidetuks. Arvestades MTA selgitusi, ei saa aga kavandatavat menetluses osalemist pidada edukaks (HKMS § 111 lg 1). Samuti on küsitavusi kaebaja majanduslikus seisundis. MTA on esile toonud, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega ja tal on LHV-s arvelduskonto. Lisaks on riigilõivu tasumisest vabastamine, iseäranis esialgse õiguskaitse taotluselt, erandlik. Raha puudumine 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ei ole eluliselt usutav. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et riigilõivu tasumisest vabastamiseks võiks olla alust. Kaebajal oleks ka otstarbekas põhjendada täiendavalt esialgse õiguskaitse vajadust, eeskätt pöördumatute tagajärgede tekkimise ohtu. Pöördumatu tagajärjena ei ole käsitatav võimalike uute kohtuvaidluste teke.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 31.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Kaebaja esitas oma arveldusarve väljavõtte ajavahemiku 01.01.2021–21.10.2022 kohta, millest nähtuvalt moodustavad kaebajale laekuva igakuise sissetuleku puudetoetus ja töövõimetoetus. Maksuhaldur on 28.10.2022 vastuses esitanud teadlikult eksitavaid andmeid, kuna Y FIE-l puudub 2022. a majandusaastal käive, mida kinnitavad Y FIE 2022. a käibemaksudeklaratsioonid ja Y FIE arveldusarve väljavõte LHV-s. Y FIE on majandusüksus, mitte töötaja, ning kuna menetlusabi taotlus ei sisalda lahtrit füüsilisest isikust ettevõtja kohta, märkis kaebaja, et ta on töötu. Seda kinnitavad ka eelnimetatud käibemaksudeklaratsioonid ja arveldusarve väljavõte. Eeltoodust lähtuvalt on kohus kaebaja esialgse õiguskaitse abinõult tasutava riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisel tuginenud oletustel, mitte aga tõenditel. Kohus ei küsinud krediidiasutustelt teavet taotleja majandusliku seisundi või maksevõime kohta ega MTA-lt teatist menetlusabi taotleja viimase aasta sissetulekute kohta ega ka andnud taotlejale võimalust esitada Y FIE arveldusarve väljavõtet vm dokumente (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186). Oma majandusliku olukorra tõttu ei ole kaebaja suuteline tasuma esialgse õiguskaitse taotluselt ega kaebuselt tasutavat riigilõivu. Kaebaja on väitnud, et esitas 17.08.2021 vastustajale taotluse (vt kaebuse lisa 10) tasaarvelduse tegemiseks enamtasutud käibemaksu tasaarveldamiseks tasumisele kuuluva käibemaksu osas, mis on tänaseni lahendamata. MTA 28.10.2022 esitatud kirjad ei ole MTA vastused tasaarveldamisele, vaid on vastused kaebaja päringutele. Ilmselgelt puudub vaidlus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel asub vastustaja maksunõuet sundtäitma, mida kinnitab maksuhalduri 27.10.2022 otsus nr 13-11/57139, ja seda enne, kui selgub, kas nõue on põhjendatud. Õigusliku aluseta esitatud nõude sundtäitmisel kaasnevad vaidlused ja halduskohtu koormamine täiendavate kaebustega, mida on võimalik vältida esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Ilmselgelt kaasnevad kaebaja ja Y FIE poolt tasutud maa- ja käibemaksu ning tasumisele kuuluva käibe- ja sotsiaalmaksu tasaarveldamata jätmisel või sotsiaalmaksu ajatamata jätmisel kaebajale ebameeldivad tagajärjed, kuna kaebaja tasutud maksude sissenõudmisel riivatakse kaebaja põhiseaduse §-st 10 tulenevat inimväärikust. Samuti kahjustab maa- ja käibemaksuvõla kohta andmete avaldamine kaebaja mainet ja takistab Y FIE-l taotlemast LEADER-projektitoetust. Kui Euroopa Liidu makstav toetus jääb saamata, 4(7)
3-22-2238 ei ole võimalik seda hilisema kohtuotsusega heastada, sest eelarvelised vahendid jaotatakse teiste taotlejate vahel. Kaebaja palub rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, keelates MTA-l X ja Y FIE 302,79 euro suuruse maksuvõlgnevuse kohta andmete avaldamise ning maksuvõla sundtäitmise ja täitmisavalduse esitamise kohtutäiturile enne praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). MTA esitas oma seisukoha halduskohtule. Arvestades asja kiireloomulisust, ei pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks küsida MTA-lt täiendavat vastust määruskaebusele ning arvestab varasemate seisukohtadega.
13.Kaebaja on esitanud määruskaebusega Y FIE 2022. a käibemaksudeklaratsioonid ja arveldusarve väljavõtte ajavahemiku 01.01.2022–01.11.2022 kohta. Kaebaja soovib nende tõenditega näidata, et menetlusabi taotlusele eelnevatel kuudel ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud tulu saanud. Kuivõrd kaebaja esitatud menetlusabi taotluse põhjendatus on vaidluse all ka määruskaebemenetluses, võtab ringkonnakohus esitatud tõendid asja õigemaks lahendamiseks materjalide juurde.
14.Kohus võib isiku taotlusel anda talle riigipoolset abi menetluskulude kandmiseks ja vabastada ta täielikult või osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest (HKMS § 110 lg 1 p 1). HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-de 1–3 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu eeldatavat sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast (p 1); menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude (p 2) ning menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi (p 3). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.01.2022 töötasu alammäär 654 eurot kuus, millest 75% on 490,5 eurot. Seega on HKMS-is mh üsna üksikasjalikult sätestatud, millise sissetuleku ja kulutuste korral on isik õigustatud menetlusabi saama. Järelikult ei ole selle kindlaks tegemiseks piisav halduskohtu üldsõnaline järeldus, et arvestades MTA väiteid, ei ole kaebaja võimetus 20 euro suurust riigilõivu maksta eluliselt usutav. Halduskohtul olnuks võimalik küsida lisaandmeid kaebaja võimalike sissetulekute kohta FIE-na (vt HKMS § 116 lg 2, TsMS § 186 lg 5). Selle tegemata jätmisega on halduskohus rikkunud uurimiskohustust.
15.Halduskohtule esitatud kaebaja menetlusabi taotlusest ja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kaebaja igakuine sissetulek taotluse esitamisele eelneva nelja kuu jooksul on 318,72 eurot. Määruskaebusele lisatud FIE X arvelduskonto väljavõttelt sel aastal sissetulekuid ei nähtu. Kaebaja on menetlusabi taotlusesse märkinud, et temale kuuluv kinnisvara on arestitud. 5(7)
3-22-2238 Kinnistusraamatu andmetel on kaebajale kaasomandis olevatele kinnisasjadele seatud käsutamise keelumärge. Kaebajale kuuluvatel äriühingutel turuväärtus puudub, neist kahe puhul on äriregistri andmetel kaebaja osalusele seatud keelumärge. Seega ei ole kaebajal vara, mida saaks müüa ja mille arvelt menetluskulusid kanda. Menetlusabi taotluse kohaselt on kaebaja püsikulutused kuus kokku 318,72 eurot. Nimetatud summa ei ületa 75% praegusest töötasu alammäärast. Eelnevast tulenevalt on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, millest on maha arvatud vältimatud kulutused, väiksem kui esialgselt õiguskaitselt nõutav riigilõiv 20 eurot. Järelikult ei ole HKMS § 112 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel keelatud kaebajale menetlusabi anda. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista ka HKMS § 112 lg 1 p 3 kaebajale menetlusabi andmist, sest isegi kui vaidlustatud MTA tegevus puudutab osaliselt kaebaja kui FIE tegevust ettevõtjana, mõjutab maksuvõla sissenõudmine ja ajatamata jätmine ka kaebaja toimetulekut ning seega tema õigusi ka väljaspool majandus- ja kutsetegevuse sfääri (vrd Riigikohtu 16.11.2015 määrus nr 3-3-1-35-15, p 12).
16.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et menetlusabi andmisest tuleks keelduda seetõttu, et kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks. Kaebaja on kaebuses muu hulgas selgitanud, et tema hinnangul ei saanud MTA riiklikke makse tasaarveldada riigi menetluskulude nõuetega summas 496,77 eurot, sest vastavad riigi menetluskulude nõuded olid juba aegunud. Täpsemalt on kaebaja väitel lubamatud järgmised tasaarveldused: 18.05.2021 ja 21.05.2021 tasaarveldamine täitemenetluses nr 120/2016/230 summas 93,25 eurot; 21.05.2021, 27.05.2021 ja 22.06.2021 tasaarveldamine täitemenetluses nr 181/2016/558 summas 303,52 eurot; 21.05.2021 tasaarveldamine täitemenetluses nr 120/2016/229 summas 50 eurot; 21.05.2021 tasaarveldamine täitemenetluses nr 120/2016/231 summas 50 eurot. Vähemalt osaliselt on kaebaja nendele tasaarvelduste lubamatusele juhtinud MTA tähelepanu 17.08.2021 taotluses (kaebuse lisa 10). MTA 21.10.2022 e-kirjas sisalduvate andmetest (vt MTA 28.10.2022 vastuse lisa 1) võib järeldada, et nimetatud tasaarveldused puudutavad riigi menetluskulude nõudeid kohtuasjades nr 2-14-56947, 2-15-1054, 2-15-4671 ja 2-08-6387. Kohtute infosüsteemi andmetel on nendes asjades lahendid, millega kaebajalt on menetluskulud riigi kasuks välja mõistetud, jõustunud 2015. aastal. Kuivõrd TsMS § 197 lg 7 kohaselt on riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat raha väljamõistmise lahendise jõustumisest, ei ole siinsel juhul ilmselge, et kaebaja väited nõuete aegumise kohta oleks alusetud. Seetõttu ei ole praeguses menetlusstaadiumis ilmselge ka see, et kaebaja tasutud riiklikke makse või enamtasutud käibemaksu võis eelnimetatud riiginõuetega tasaarveldada ja kaebajal on tekkinud praeguseks maksuvõlg. Kohtul on võimalik asja läbivaatamise käigus kontrollida, kas praegusel juhul võis esineda sundtäitmist välistavate asjaolude esinemist, nagu täitmine või aegumine (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2022 määrus nr 3-21-2750, p 18), samuti MTA väiteid selle kohta, et aegunud nõuete eest tehtud tasumised on tühistatud (vt MTA 28.10.2022 vastuse lisa 2).
17.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu 31.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
18.Kaebaja on määruskaebuses palunud rahuldada ka tema esialgse õiguskaitse taotlus, keelates MTA-l 302,79 euro suuruse maksuvõlgnevuse kohta andmete avaldamise ning maksuvõla sundtäitmise ja täitmisavalduse esitamise kohtutäiturile enne praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja praeguses asjas esitanud ka MTA 27.10.2022 korralduse nr 13-11/57139, mille kohaselt tuleb tal tasuda maksuvõla 302,79 euro tasumiseks kümne päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Seega on eelduslikult MTA-l õigus maksuvõla tasumata jätmisel algatada sundtäitmine alates 08.11.2022. Seda arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks saata asja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tagasi halduskohtule, vaid lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ise. 6(7)
3-22-2238
19.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
20.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 09.02.2006 määrus nr 3-3-1-10-06, p 9). Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei saa kaebust praeguses menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks pidada.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. MTA-l on maksuvõla tasumata jätmise korral võimalik mh arestida maksukohustuslase pangakontod (MKS § 131). Võttes arvesse kaebaja varalist seisu, on eluliselt usutav, et MTA 27.10.2022 korralduse kohese sundtäitmisega kaasneksid kaebajale negatiivsed tagajärjed. Õiguskaitsevajadust ei välista muu hulgas asjaolu, et maksuvõlga ei saa sisse nõuda ja pangakontot arestida ühe kuupalga alamäära suuruses summas (MKS õ 131 lg 3) ja praegusel hetkel jääb kaebaja sissetulek niikuinii sellest väiksemaks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada muu hulgas võimalusega, et kaebaja sissetulek võib kohtumenetluse kestel muutuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrus nr 3-18-1668, p 8).
22.Maksude laekumine on iseenesest oluline avalik huvi, aga see ei kaalu üldjuhul üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust olukorras, kus maksuvõla tasumiseks kohustamise haldusakti täitmise peatamise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Kohtupraktikas on leitud, et füüsilise isiku puhul, kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks võimalik peamiselt tema saadava töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvelt, tuleb üldjuhul eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrus nr 3-18-1668, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Võttes arvesse praeguses asjas vaidluse all olevat maksukohustuse suurust, puudub mõistlik põhjus arvata, et pärast praeguse kohtumenetluse lõppemist oleks kaebajalt selle sissenõudmine praegusega võrreldes oluliselt keerulisem.
23.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab MTA 27.10.2022 korralduse nr 13-11/57139 täitmise kuni praeguse asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. MKS § 27 lg 2 esimene lause sätestab, et maksuhalduri haldusaktist ja jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse korral on maksuvõla ning MKS § 31 lg 1 p-s 4 ja § 128 lg-s 4 nimetatud kohustuste suurus ja tekkimise aeg lubatud avalikustada pärast kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist, kui selle täitmist ei ole peatatud. Äriregistri andmetel Y FIE-l 07.11.2022 seisuga maksuvõlg puudub. Seega peaks MTA 27.10.2022 korralduse nr 13-11/57139 täitmise peatamisega olema tagatud ka see, et kaebaja maksuvõlga enne asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist ei avalikustata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.