Hageja AS LHV Finance (registrikood 12417231, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja XXX (e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, registriaadress KOV täpsusega, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Menetlusosaliste ärakuulamiseta
AS-i LHV Finance hagi XXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX põhinõue 659,74 (kuussada viiskümmend üheksa eurot ja 74 senti) eurot, intress 54,31 (viiskümmend neli eurot ja 31 senti) eurot, võlamenetlustasu 20 (kakskümmend) eurot ja viivis 48,21 (nelikümmend kaheksa eurot ja 21 senti) eurot AS-i LHV Finance kasuks.
3.Välja mõista XXX viivis põhinõudelt (581,11 eurolt) 0,06% päevas alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni AS-i LHV Finance kasuks.
4.Välja mõista XXX viivis põhinõudelt (78,63 eurolt) 0,07% päevas alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni AS-i LHV Finance kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista XXX menetluskulud 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot AS-i LHV Finance kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
2-14-39453 käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.09.12.2013 sõlmisid AS XXX (müüja), hageja (faktoor) ja kostja (ostja) järelmaksuga müügilepingu nr XXX (edaspidi ka Leping 1), millega kostja sai enda kasutusse kauba 47PFL5028K/12 47PFL5028K/12 väärtusega 849 eurot ja müüja loovutas hagejale kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hageja andis kostjale nimetatud kauba ostmiseks 773,10 eurot krediiti (tl 37). Kostja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 38). Lepingule kohaldati järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi (edaspidi Üldtingimused, tl 39-42).
2.13.03.2014 sõlmisid AS XXX (müüja), hageja (faktoor) ja kostja (ostja) järelmaksuga müügilepingu nr XXX (edaspidi ka Leping 2), millega kostja sai enda kasutusse Garmin nuvi 54LM NUVI54LM väärtusega 165 eurot ja müüja loovutas hagejale kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hageja andis kostjale nimetatud kauba ostmiseks 148,50 eurot krediiti (tl 28). Kostja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingu lisaks oleval maksegraafikule (tl 29). Lepingule kohaldati Üldtingimusi (tl 30-32).
3.16.10.2014 saatis hageja kostjale järelmaksuga müügilepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Hageja hoiatas, et kui kostja hiljemalt 30.10.2014 võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles (tl 43).
4.18.12.2014 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 740,68 euro saamiseks. Kohus tegi 06.01.2015 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.01.2015 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
5.10.02.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 11.02.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingust 1 tulenev põhinõue 581,11 eurot, intress 49,64 eurot, viivis 25,09 eurot, viivis 0,06% päevas põhinõudelt (581,11 eurolt) alates 10.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni ja menetlustasu 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingust 2 tulenev põhinõue 78,63 eurot, intress 4,67 eurot, viivis 3,34 eurot ja viivis 0,07% päevas põhinõudelt (78,63 eurolt) alates 10.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises TsÜS § 5, VÕS § 8 lg 2, § 14 lg 1 ja 2, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
7.Hageja märgib, et: • müüja loovutas hagejale kõik Lepingust 1 ja 2 tulenevad nõuded kostja vastu; • kostja ei täitnud Lepingust 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, jättes arved alates 10.10.2014
2-14-39453 tasumata; • hageja ütles Lepingu 1 ja 2 üles alates 18.12.2014.
8.Hageja saatis kostjale kompromissi tutvumiseks ja allkirjastamiseks. Kostja ei tagastanud allkirjastatud kompromissi. Kostja vastuväited
9.Kostja tunnistab võlgnevust hageja ees, kuid soovib maksegraafiku koostamist. Kohtu põhjendused
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 256 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
15.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 09.12.2013 sõlmisid AS XXX (müüja), hageja (faktoor) ja kostja (ostja) järelmaksuga müügilepingu nr XXX, millega kostja sai enda kasutusse kauba 47PFL5028K/12 47PFL5028K/12 väärtusega 849 eurot ja müüja loovutas hagejale kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hageja andis kostjale nimetatud kauba ostmiseks 773,10
2-14-39453 eurot krediiti. Lepingu 1 kohaselt kohustus kostja tasuma antud krediidilt intressi 21,9% aastas, so 0,06% päevas (tl 37). Kostja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 38). Lepingule kohaldati järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi (edaspidi Üldtingimused, tl 39-42). Üldtingimuste punkti 4.8 kohaselt lepingust tulenevate maksete mittetähtaegse tasumise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste eest hüvitise ehk võlamenetlustasu tasumist vastavalt hageja hinnakirjas sätestatud määradele ja/või hageja poolt kantud tegelike kulutuste hüvitamist. 13.03.2014 sõlmisid AS XXX (müüja), hageja (faktoor) ja kostja (ostja) järelmaksuga müügilepingu nr XXX, millega kostja sai enda kasutusse Garmin nuvi 54LM NUVI54LM väärtusega 165 eurot ja müüja loovutas hagejale kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hageja andis kostjale nimetatud kauba ostmiseks 148,50 eurot krediiti. Lepingu 2 kohaselt kohustus kostja tasuma krediidilt intressi 23,9% aastas, so 0,07% päevas (tl 28). Kostja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingu lisaks oleval maksegraafikule (tl 29). Lepingule kohaldati Üldtingimusi (tl 30-32). 16.10.2014 saatis hageja kostjale järelmaksuga müügilepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Hageja hoiatas, et kui kostja hiljemalt 30.10.2014 võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles (tl 43). Hageja ütles lepingud üles 18.12.2014. Kohus leiab, et hagi on põhinõude ja intressi nõude osas põhjendatud ja tõendatud. Kostja on võlgnevust hageja ees tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud maksegraafikute alusel hagejale suuremas ulatuses osamakseid, kui hageja on hagiavalduses välja toonud. Kohus leiab, et lisaks on põhjendatud hageja võlamenetlustasu nõue summas 20 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb Üldtingimuste punktist 4.8 ja hageja hinnakirjast (kättesaadav XXX). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhinõudena kokku 659,74 eurot, so Lepingu 1 alusel 581,11 eurot ja Lepingu 2 alusel 78,63 eurot, ning intressina kokku 54,31 eurot, so Lepingu 1 alusel 49,64 eurot ja Lepingu 2 alusel 4,67 eurot. Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele võlamenetlustasu 20 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu 1 kohaselt oli viivisemäär lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress + 8% aastas (tl 37). Lepingu 2 kohaselt oli viivisemäär lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress + 8% aastas (tl 28). Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingutes kokkulepitud viivisemäärale. Lepingu 1 osas on hageja arvestanud viivist 0,06% päevas ajavahemikul 10.10.2014-17.12.2014, so kuni Lepingu 1 ülesütlemiseni summas 6,26 eurot ning perioodil 19.12.2014-10.02.2015 summas 18,83 eurot (tl 2425). Lepingu 2 osas on hageja arvestanud viivist 0,07% päevas ajavahemikul 10.11.201417.12.2014, so kuni Lepingu 2 ülesütlemiseni summas 0,37 eurot ja perioodil 19.12.201410.02.2015 summas 2,97 eurot (tl 24). Kostja ei ole viivisemäära ega -arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ja hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles osamaksete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise 0,06% päevas Lepingu 1 põhinõudelt (581,11 eurolt) alates 10.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni ning viivise 0,07% päevas Lepingu 2 põhinõudelt (78,63 eurolt) alates 10.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga Lepingu 1 osas viivis 49 päeva eest, so 10.02.2015-30.03.2015 summas 17,08 eurot, so 0,06/100x581,11x49 ning Lepingu 2 osas
2-14-39453 viivis summas 2,70 eurot, so 0,07/100x78,63x49. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 48,21 eurot, so 6,26+18,83+17,08+0,37+2,97+2,7 ning edasi viivis Lepingu 1 põhinõudelt (581,11 eurolt) 0,06% päevas alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni ning Lepingu 2 põhinõudelt (78,63 eurolt) 0,07% päevas alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
17.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 659,74 eurot, intress 54,31 eurot, võlamenetlustasu 20 eurot, viivis 48,21 eurot, viivis Lepingu 1 põhinõudelt (581,11 eurolt) 0,06% päevas alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni ning Lepingu 2 põhinõudelt (78,63 eurolt) 0,07% päevas alates 31.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 175 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 3 ja 50). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 175 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.