Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

hulka, sest nimetatud varad Eestis on jagamata. Pärast 1990. aastat VM-i vara kohta ringluses olnud volikiri on ebaseaduslik, kuna see kaotas kehtivuse seoses VM-i pärandvara jagamisega 02.01.1990. Eestis asuvat vara hõlmava jagamata pärandvaraga ümberkäimist reguleerib Rootsi kaasomandi seadus. See tähendab, et VM-i pärijad hooldavad ja haldavad jagamata vara ühiselt kuni selle jagamiseni. Pärijad määravad vajaduse korral hooldaja kaasomandis oleva vara hooldamiseks ja haldamiseks. Kõik vara puudutavad otsused peavad olema vastu võetud ühiselt seni kuni vara on kaasomandis. V ja BM pärijad on TM, BM-V ja A järelpärijad: JM, JA, JM ja MC. Avaldaja leidis, et kuna eeldatavad pärijad ei ole esitanud pärimisõiguse tunnistust, siis on vajalik rakendada pärandvara hoiumeetmeid BVM vara suhtes ja määrata pärandvara hooldaja. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimisele nõudeõigus ei kuulu 12.07.1986 surnud WAM (ka VM) pärandvara hulka, vaid kuulub BVM pärandvara hulka. Rootsi Kuningriigis 21.10.2006 surnud BVM maa tagastamise nõudeõiguse pärimisele kohaldub Eesti Vabariigi õigus ning seega on vaja pärimismenetlus läbi viia Eesti Vabariigi notari juures. 09.07.2014 nõustus Ivo Mahhov enda pärandvara hooldajaks määramisega. Maakohtu määrus 09.09.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarale hooldaja määramiseks ning rakendas pärandvara hoiumeetmena 21.10.2006 surnud BVM (sündinud XX.XX.XXXX, surnud 21.10.2006 Rootsis) pärandvara valitsemise korraldamist ja määras BVM pärandvara hooldajaks Ivo Mahhovi kuni pärandi vastuvõtmiseni pärija(te) poolt. Kohus kohustas Ivo Mahhovit selgitama välja BVM vara võimalik(ud) pärija(d), korraldama heaperemehelikult BVM pärandvara valitsemist ning tagama selle säilimise ja korraldama BVM pärandvaraga seotud maksude ja võlgade tasumist. Kohus määras, et Ivo Mahhov ei või ilma kohtu loata BVM kinnisasju ega Harju Maavalitsuse 16.10.1997; 21.11.1997 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsustest nr 11301, 11302, 11327 tulenevat õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõigust käsutada. Kohus määras BVM pärandvara inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Vastuses kohtule on TWCM seisukohal, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise nõudeõigus kuulub õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku VM-i pärandvara hulka. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 8 lõike 1 kohaselt, kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi, on omandireformi õigustatud subjektiks testamendijärgsed pärijad testamendis määratud ulatuses. ORAS § 8 lõike 2 kohaselt peab endise omaniku testament vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele ja olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast ORAS-e kehtestamist. Õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik VM on surnud 12.07.1986 Rootsi Kuningriigis. Seega saaks ORAS § 8 lõike 2 kohaselt arvestada ainult enne vara õigusvastast võõrandamist koostatud ja nõuetekohast testamenti. Avaldaja andmetel ei ole esitatud enne vara õigusvastast võõrandamist koostatud testamenti. Avaldajal puudub ka teave, et selline testament oleks üldse koostatud. ORAS § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt, kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ning tema testamenti ei ole või see ei vasta ORAS § 8 lõike 2 nõuetele või testament ei hõlma kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või testamendijärgne pärija (pärijad) on surnud, on kas kogu

õigusvastaselt võõrandatud vara või selle testamendis märkimata osa ulatuses omandireformi õigustatud subjektid endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades. ORAS § 8 lõike 5 kohaselt käsitatakse õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena ainult ORAS §-s 8 tähendatud isikuid. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt nähtub, et ainsana esitas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse BVM, siis tulenevalt ORAS § 8 lõikest 3 on BVM tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Harjumaal endises Kõnnu vallas, praeguses Loksa linnas asuva endise maaüksuse XXXXXXXXXXX XX XX (endine kinnistu nr XXXX) maa, endises Kõnnu vallas, praeguses Loksa linnas asuva endise maaüksuse XXXXXXXXXXX XX (endine kinnistu nr XXXX) maa ja endise maaüksuse XXXXXX-XXXXXXXXXX XX X-XXX (endine kinnistu nr XXXXXX) maa suhtes. ORAS § 8 lõikest 3 tulenevalt oleks võinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse esitada küll ka endise omaniku lapsed, kuid kuna nad ei ole esitanud tähtaegselt maa tagastamiseks või kompenseerimiseks avaldust, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määruse nr 161 “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” kinnitamise kohta punktile 4 loetakse nad vara tagastamise või kompenseerimise nõudmisest loobunuks. Seega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise nõudeõigus ei kuulu 12.07.1986 surnud WAM pärandvara hulka, vaid kuulub BVM pärandvara hulka. TsMS § 117 lg 1 kohaselt võib Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid Eesti kohtus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pärandvara hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha järgne kohus, lisaks kui pärand avaneb välisriigis ja pärandvara asub Eestis, võib pärandi hoiumeetmeid rakendada vara asukoha järgne kohus. Kuigi BVM on surnud Rootsi Kuningriigis ning pärand on avanenud seal, asub pärandvara (omandireformi õigustatud subjekti nõudeõigus kinnisasjale, millise hoiumeetmete rakendamist avaldaja taotleb, Eestis Harju maakonnas, mistõttu allub käesolev avaldus Harju Maakohtule justiitsministri 27.10.2005 vastu võetud määruse maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad § 2 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 586 lg 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 111 lg 6 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, notar ning kohtutäitur on kohustatud teatama kohtule neile teatavaks saanud hoiumeetmete rakendamise vajadusest. Kohus leidis, et kuivõrd ei ole teada, kas BVM võimalikest pärijatest keegi on pärandi vastu võtnud (eeldatavad pärijad ei ole esitanud pärimisõiguse tunnistust), siis on põhjendatud rakendada tema pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik eelkõige pärija(te) kindlakstegemiseks, lisaks ka pärandvara hooldamiseks. TsMS §-le 585 ja § 477 lg-le 2 tuginedes märkis kohus, et kohus on küsinud teadaolevatelt asjast puudutatud isikutelt (võimalikelt pärijatelt), kohalikelt omavalitsusüksustelt seisukohta BVM pärandvarale hoiumeetmete rakendamise ja hooldaja määramise kohta.

Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Kohus tõi määruses esile ka PärS § 112 lg 3 p-des 1-6 märgitud hooldaja kohustused. PärS § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku Ivo Mahhov, seega oli kohus seisukohal, et BVM pärandvara hooldajaks tuleb määrata Ivo Mahhov, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. Kohus oli seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Kaire Põlts, kellele tuleb anda tähtajaks kolm kuud alates määruse kättesaamisest pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. Tulenevalt PärS § 114 pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus määrab Ivo Mahhovile BVM pärandi hooldamise tasu pärast aruannete esitamist. Määruskaebus 18.10.2014 esitatud määruskaebuses ja selle 12.12.2014 eitatud eestikeelses tõlkes paluvad kaebajad TM ja BM-V lükata tagasi BM Eestis asuvale pärandvarale lisahooldaja määramiseks ja kõik nõuded tasu maksmiseks avalduse alusel määratavale lisahooldajale. Kaebajad märgivad, et kui nimetatud vara Eestis vajab hooldajat, on selleks määratud TM Rootsi kaasomandi seaduse 1904:48 alusel. Kaebuse kohaselt on BM pärijad vastu igasugustele katsetele perekond M-le Eestis kuuluvale varale seaduslikult määratud hooldaja välja vahetamiseks ja vaidlustavad kõik kulud, mis on seotud Harju Maavalitsuse poolt välja pakutud lisahooldaja määramisega varale. Kaebuse kohaselt on BM pärandvara nimekiri koos pärimistunnistusega saadetud Harju Maavalitsusse, Meeli Varikule, mis tähendab, et hagejal puudub alus nõude esitamiseks antud kohtuasjas. Samuti märgivad kaebajad, et Eestis asuvate varade kohta on koostatud pärandvara nimekiri 19.06.2014, mille pärijad on seaduse kohaselt heaks kiitnud ja mis saadeti Meeli Vaarikule epostiga 27.06.2014. BM pärandvara nimekiri kehtib Rootsi seaduse kohaselt ka

pärimistunnistusena. Siinkohal viitavad kaebajad Rootsi pärimisseadustikule ja Mikael Öströmile Maksuametist. Nimetatud pärandvara nimekiri on kooskõlas Eesti seadustega. BM ei ole teinud talle Eestis kuuluva vara kohta testamenti. Rootsi kaasomandi seaduse kohaselt lahendavad BM jagamata pärandvara küsimuse kaaspärijad vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Vastused määruskaebusele Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, sest pärijad ei ole selgunud ning seega pärandvara hoiumeetmete rakendamise vajadus BVM pärandvarale ei ole ära langenud. Ivo Mahhov ühines avaldaja seisukohtadega, leides, et kaebajate põhistused tuginedes Rootsi õigusele on ekslikud ja kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Loksa linn Loksa Linnavalitsuse kaudu avaldas, et ei oma vastuväiteid, et BM Eestis asuva pärandvara hooldajaks määrata TM. Harku vald Harku Vallavalitsuse kaudu nõustus samuti avaldaja seisukohtadega määruskaebusele ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 09.09.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, arvestades, et 21.10.2006 Rootsi Kuningriigis surnud BVM pärijad ei ole selgunud, õigesti rakendanud pärandvara hoiumeetmeid BVM pärandvarale ja määranud pärandvara hooldaja kuni pärandi vastuvõtmiseni pärija(te) poolt. Vastupidisele seisukohale ei võimalda jõuda ka määruskaebuses viidatud BVM Eestis asuva vara kohta koostatud pärandvara lisanimekiri, mis on registreeritud Rootsi Maksuametis (eestikeelne tõlge tl 214-218). Asjaolu, et vastavalt kaebuses märgitule kehtib nimetatud pärandvara nimekiri Rootsi seaduse kohaselt ka pärimistunnistusena, ei väära samuti maakohtu seisukohti pärandvara hoiumeetmete rakendamise põhjendatuse osas. Seoses määruskaebuse väidetega käesoleval juhul pärimisele kohalduva Rootsi õiguse kohta peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks korrata vaidlustatud maakohtu määruses märgitut, mille kohaselt ei sõltu pärandvara hoiumeetmete rakendamise lubatavus Eesti kohtus sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia (TsMS § 117 lg 1). Lisaks ei nõustu ringkonnakohus kaebajate seisukohaga, et BVM pärandvara hulka kuuluva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse pärimisele kohaldub Rootsi õigus. Oma seisukohti põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avamise ajal kehtinud õigust, kui seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. BVM-i pärandi avanemise ajal, s.o 21.10.2006, kehtinud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 161 lg 1 kohaselt on nõudeõigus päritav tsiviilseadustes sätestatud korras ning nõudeõiguse pärimisele

kohaldatakse Eesti seaduste sätteid, sõltumata pärandi avanemise kohast. Pärandi avamise ajal kehtinud maareformi seaduse § 192 lg 1 kohaselt on nõudeõigus päritav ning nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti tsiviilseaduse sätteid. Tulenevalt asjaolust, et BVM pärandvara hulka kuuluva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise nõudeõiguse pärimisele kohaldub Eesti õigus, ei oma tähtsust määruskaebuses avaldatu, mille kohaselt kehtib kaebajate poolt kohtule esitatud Rootsi Maksuameti pärandvara lisanimekiri Rootsi seaduse kohaselt pärimistunnistusena. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” punkt 342 sätestab, et kui õigustatud subjekt on vara tagastamise otsustamise ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud. Selleks tuleb valla- või linnavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. Seega on seaduse kohaselt maa tagastamise nõudeõiguse pärimisel vajalik notariaalne pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri, millele vastavaks ei saa lugeda kaebajate poolt esitatud Rootsi Maksuametis registreeritud pärandvara lisanimekirja. Kuivõrd läbi ei ole viidud nõuetekohast pärimismenetlus ning selgunud ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse pärija(d), on pärandi hoiumeetmete rakendamine ja pärandvarale hooldaja määramine vajalik ja põhjendatud saavutamaks omandireformi lõpuleviimine ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja/või kompenseerimine selleks õigustatud isikutele. Eeltoodu tõttu tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.