Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

R. V. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Viru Maakohtu 26.02.2015 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse, määrati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus ja määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 23.03.2015 kell

2-14-61592 23.03.2015 toimunud kohtuistungil loobus võlgnik pankrotiavaldusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja lisatud materjalidega, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine hagita asi. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). TsMS § 429 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Avaldaja loobus 23.03.2015 kohtuistungil pankrotiavaldusest. Avaldaja pankrotiavaldusest loobumine on protokollitud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Avaldajale on kohtuistungil selgitatud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (PankrS § 23 lg 4). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja kulutused. Pankrotiseadus ei sätesta, kelle kanda jäävad pankrotimenetluse kulud (ajutise halduri tasu ja kulutused), kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kes loobub pankrotiavaldusest peale ajutise halduri määramist ja enne pankroti välja kuulutamist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutusi ei saa jätta võlgniku kanda ja need on regulatsiooni puudumisel hüvitatavad riigi vahenditest analoogselt PankrS § 23 lg 4. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuna võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt ajutise halduri tasu ja kulutusi tasuda, määrab kohus nende hüvitamise riigi vahenditest ning määrab büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab reeglina hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.