Asjaõigus › Omandiasjad

2-08-19145 juurdepääsutee asukohaga (tl.6).

FAKTILISED ASJAOLUD

14. mai 2008.a. esitas OÜ Storensen kohtule hagiavalduse L Li vastu hagejale kuuluvale J kinnistusele juurdepääsu saamiseks Saare maakonnas X-Leisi maanteelt üle kostjale kuuluva Okinnistu (tl.1-6). 09.06.2008.a. teatas L L oma vastuses hagile, et ei tunnista esitatud hagi OÜ Storensenile kuulvale kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle temale kuuluva kinnisasja (tl.23-25). 04.07.2008.a. kohtu määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ja kohustati kostjat L Lit võimaldama hagejale OÜ-le Storensen üle Okinnistu (H küla X vald, reg. osa DDDDD) juurdepääs ka mootorsõidukitega J kinnistule (asuk. Samas registri nr 13382) hagiavalduse lisaks oleval aerofotol punase joonega tähistatud asukohas kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (tl.37-39). Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2008.a. määrusega (tl.62-64). Järgnesid poolte vahelised läbirääkimised, mille tõttu lükkus asja arutamine poolte ühisel taotlusel edasi (tl.72). Seoses kostja L Li surmaga 22.08.2009.a. menetlus peatus (tl.86, 85-89), ühtlasi lõppesid menetluses L Lit esindanud jurist Harland Paasi volitused (tl.85). 30.11.2011.a tegi kohus hagejale ülesandeks teatada, keda kaasata L L (surnud) asemel menetlusse. Ühtlasi teatas kohus, et seoses seaduse muudatusega menetletakse asja edasi hagita menetluse sätete kohaselt (tl.90-92). 15.08.2012.a. määruse alusel lõpetas kohus TsMS § 428 lg1 p5 alusel menetluse (tl.94-95). Menetluse lõpetamise määrusele esitas hageja määruskaebuse 03.09.2012.a. (tl.98-100). Esitatud määruskaebuse alusel kohus tühistas 11.10.2012.a määrusega menetluse lõpetamise määruse ja jätkas menetlust (tl.106-108). 11.10.2012.a. määruse alusel kaasas kohus menetlusse L Li õigusjärglastena H Li ja M Li (tl.110-112). 02.11.2012.a. esitasid pooled ühise taotluse menetluse peatamiseks seoses sellega, et pooled on hakanud pidama läbirääkimisi kompromisselpingu sõlmimiseks ja paluvad seoses sellega menetluse peatada kuni kompromisslepingu esitamiseni kohtule või kuni ühe poole taotluseni menetluse jätkamiseks (tl.115).

2-08-19145 05.11.2012.a. määrusega kohus rahuldas poolte taotluse ja peatas menetluse (tl.117-118). 25.11.2013.a. tegi kohus pooltele päringu milles palus teatada hiljemalt 10.12.2013.a. kompromissi läbirääkimiste tulemustest (tl.127). 23.12.2013.a. kirjaga teatas hagejate esindaja, et läbirääkimised käivad, kuid seni ei ole kompromissi sõlmitud, kuna H L keeldus vastavatele dokumentidele alla kirjutamast. Kompromissi kohaselt pidi hageja ette valmistama materjalid kostjale kuuluva Okinnistu jagamiseks kaheks kinnistuks, millest ühest oleks saanud hageja omand ja sellele osale oleks hageja saanud rajada uue tee oma kinnistuni (tl.138). Kohtu päringule vastas H L, et nemad jäävad L Li poolt pakutud lahenduse juurde. Juurdepääs J kinnistule kulgeks sirgjooneliselt mööda piirjoont Opoolsel maal, mis tähendas uue tee ehitust Omaale (tl.142, 143). 12. mai 2014.a. määrusega kohus omal algatusel tühistas menetluse peatamise ja uuendas menetluse ning määras 30.09.2014.a. kohtu-/ eelistungi (tl.162). 30.09.2014.a. kohtuistungile H L ei ilmunud, kuid saatis kohtule allkirjastamata avalduse. M L ei ilmunud kohtuistungile. Istungile ilmunud avaldaja-OÜ Storensen esindaja Liivi Tuus teatas, et kompromissi sõlmimine ei ole õnnestunud, kuna H L ei kirjutanud kompromissi sõlmimiseks vajalikule piiriprotokollile alla, mille tulemusel oleks avaldaja saanud Okinnistust sellises ulatuses maa omanikuks, mis oleks tal võimaldanud välja ehitada uue tee oma kinnistuni. M L andis piiriprotokollile oma nõusoleku. Kohus tegi avaldajale ülesandeks täpsustada oma seisukohti muutunud olukorras (tl.192-194). 01.10.2014-15.12.2014.a. viibis asja menetlev kohtunik haiguslehel. 14.10.2014.a. teatas avaldaja kirjalikult, et kuna pooled kompromissi saavutanud ei ole, siis palub avaldaja kohtul rahuldada tema poolt 14. mai 2008.a. hagiavalduses esitatud juurdepääsu nõue ja määrata J kinnistule , X, juurdepääs avalikult kasutatavalt X – Leisi – Mustjala riigimaanteelt nr O, ka mootorsõidukitega, üle kostjale kuuluva Okinnistu, katastritunnus VVVVVV, aerofotol punase joonega tähistatud asukohas /tl6/. Menetluskulud panna kostja kanda. 04.02.2015.a. määras kohus asjas kirjaliku menetluse andes menetlusosalistele veel aja kirjalike selgituste andmiseks (tl.208).

AVALDAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

14.05.2008.a. esitas OÜ Storensen kohtule hagi L L vastu kinnisasjale juurdepääsu nõudes. Hagejale kuulub Saare maakonnas X vallas H külas asuv J kinnistu katastritunnusega CCCCCCCCCCCCCCC. Kuigi J kinnistu asub X-Leisi riigimaantee lähedal, puudub kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Nimetatud maantee ja J kinnistu vahel asub vaid kostjale kuuluv Okinnistu katastritunnusega vvvvvvvvvvvv. Okinnistul J kinnistu piiri lähedal asuvad kiviraun ning ühismajandi aegne sõnniku ladustamise koht. Viimase juurde viib maanteelt teerada, mis on kantud ka Omaaüksuse plaanile. Sõnniku ladustamise koha ja J kinnistu vahemaa on mõnikümmend meetrit. Eelnimetatud teerada asub haritava maa ja loodusliku rohumaa piiri lähedal viimasena nimetatud kõlvikul. Kostja kasutab Okinnistu haritavat maad heina kasvatamiseks, looduslik rohumaa on olnud kasutuseta. Vaatamata eeltoodud asjaoludele ei luba kostja hagejal kasutada nimetatud teed J kinnistule pääsemiseks. 5. septembril 2007. a toimus kohapeal X Vallavalitsuse maanõunik Tiit Põllu juuresolekul poolte kokkusaamine ning kostja keeldus kategooriliselt hagejale juurdepääsu lubamisest üle Okinnistu. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

2-08-19145 Eeltoodud asjaoludel palub hageja kohtul määrata J kinnistule juurdepääs üle kostjale kuuluva Okinnistu aerofotol punase joonega tähistatud asukohas. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning tuginedes AÕS § 156 lg-le 1 ning TsMS § 377 lg-le 2 palub hageja:

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD:

Algses vastuses avaldusele (tl.23-24) teatas puudutatud isik (L L, surnud 22.08.2009.a.), et avaldaja märgitud teeraja näol on tegemist ajutise pinnaseteega, mida puudutatud isik kasutab ainuisikuliselt oma kinnistul mootorsõidukitega liikumiseks. Nimetatud teerada ei ulatu J kinnistuni, mis tähendab seda, et hagi rahuldamise korral pikendaks avaldaja

2-08-19145 mootorsõidukiga liikudes olemasolevat pinnasteed. Avaldaja soovitud juurdepääsu lubamise korral soovivad sama õigust hiljem kasutada veel kahe kinnistu omanikud, millised jäävad J kinnistu ja X-Leisi maantee äärse kinnistu vahele. Õige ja puudutatud isiku jaoks kõige vähem koormavam oleks teha kõigile kinnistutele juurdepääs mööda kinnistute piiri. Seega leidis L L, et juurdepääsutee tuleks jätta määramata, so. avaldus rahuldamata. H L on kohtule enda poolt allkirjastatuna saatnud kirjad – seisukohad, milledes märgib, et probleem on L Li poolt lahendatud. Algusest peale on L J kinnistule juurdepääsuks pakkunud teha tee mööda (H) kinnistu vahelist sirgjoonelist piirijoont. Selle pakkumisega on nõustunud ka maanteeameti Lääne Teedekeskus. H Li selgituste kohaselt oleks ta sellise seisukohaga nõus, et juurdepääs J kinnistule võiks kulgeda sirgjooneliselt mööda piirjoont Opoolsel maal. Jäägu omanike poolt nõutud tee poolitab Okinnistu pooleks ja see nõudmine ei ole vastuvõetav. Puudutatud isikud tegelevad põllumajandusega ja loomakasvatusega ning selleks, et see maa karjamaana kasutusele võtta tuleb maa tarastada. Juurdepääsutee määramine avaldaja poolt taotletud kohta võtab selle võimaluse ära. Kui tulevikus Okinnistu pärijad soovivad kinnistut müüa viib see tee Okinnistu maahinna alla. H Li kirjalikest seisukohtadest nähtub ka, et maaparandustööde käigus tekkis Okinnistule suur kivihunnik, mille lõunapoolsesse külge ladustas kolhoos sõnnikut ja kasutades tekkinud teed rajasid Jäägu omanikud ümber kivihunniku tee oma kinnistuni läbi Okinnistu. L L soovitas oma eluajal teha J kinnistule uus tee avalikult kasutatavalt teelt piki O piiri. 23.01.2014.a. kohtule saadetud kirjas teatas H L, et tema ei ole nõus Okinnistu kaheks jagamisega uue tee rajamise tõttu ja sellisele piiriprotokollile tema alla ei kirjuta. Jutt oli sellest, et nemad annavad maad ja avaldaja teeb tee, kuid omandiõiguse loobumisest tee alusele maale ei ole juttu olnud ega ole ta sellega nõus (tl.142-145, 148-150,155-160,179, 180-191). M L, on kohtule helistamise teel teatanud 10.12.2013.a. , et kuna ta on välismaal ei saa ta kirjalikult vastata kohtu 25.11.2013.a. kirjale ja teatas, et juba mõnda aega tagasi on ta hagejale andnud (kirjaliku) nõusoleku kompromissiks ja asi jäi veel selle taha, et hageja esindaja korraldab asjad ära ning annab teada millal tuleb minna notari juurde, siiani pole teadet tulnud. H L olevat ka kompromissiga nõus olnud, kuid kuna nad omavahel ei suhtle, siis ta ei tea kas H L olevat ka kompromissiga nõus (tl.135). Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et esitatud avaldus juurdepääsutee määramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et asja on võimalik lahendada kogutud kaardi- ja fotomaterjali põhjal. Menetluses on menetlusosalised ära kuulatud ja nendele on antud võimalused täiendavate selgituste andmiseks. Ühtlasi arvestab kohus, et vaatamata kohtu poolt avaldajale ja puudutatud isikutele tehtud korduvatele ettepanekutele ja katsetele suunata pooli kompromissile, ei osutunud

kompromiss andud asjas võimalikuks (TsMS § 618 ). Avaldaja jäi oma taotluse juurde määrata juurdepääsutee kindlaks tema poolt taotletud kohas ja tingimustel, millega ei nõustunud puudutatud isik H L. M L vastuväiteid juurdepääsu tee määramisele avaldaja poolt taotletud kohta ei ole esitanud ja tema andis ka oma allkirja kompromisslahendusena kaalumisel olnud uue tee rajamiseks vajalikele dokumentidele. TsMS § 477 lg1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg1 p131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad hagita asjad. TsMS § 6181 kohaselt lahendatakse avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 6182 lg1 on menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. TsMS § 6182 alusel kaasab kohus menetlusosalistena isikud, kellele kuuluvate kinnistute suhtes juurdepääsuõiguse tuvastamist avaldajad taotlevad ja

2-08-19145 samuti isikud, kellele kuuluvate kinnistute suhtes kohus juurdepääsu otstarbekust kaalub. Käesolevas juurdepääsutee vaidlusasjas ei ole ilmnenud vajadust kaasata rohkem puudutatud isikuid, kui H ja M L. Vaidlusega puudutatud kinnistuteks on Okinnistu (omanikud M ja H L, mõlemad 1⁄2 osas, vt. tl.87) ja J kinnistu (omanik OÜ Storensen, vt. lk.89). Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Nimetatud sätte kohaselt on juurdepääsuta kinnisasja omanikul üldjuhul õigus nõuda juurdepääsu nii jalgsi kui autoga, sõltumata sellest, milleks kinnisasja kasutatakse. Juurdepääsutee määramisel arvestab kohus juurdepääsu võimalikkust, võimalikke juurdepääsu rajamise kulutusi, tavasid, kinnisasjade kasutusotstarvet ja muid asjaolusid, sealhulgas juurdepääsu mõju keskkonnale. AÕS § 156 alusel juurdepääsu määramisel on kinnistu omanikul õigus nõuda juurdepääsu kõikidele kinnistu osadele. Riigikohtu praktika kohaselt on juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu taotleja kinnisasjale, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldajal – OÜ-l Storensen kinnisasja omanikuna puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule. J kinnistu on hoonestatud. J kinnistu ei piirne üheski kohas avalikult kasutatava teega (tl. 6,6a). Maaameti kodulehel asuvalt aerofotolt (tl.6,6a) on selgelt näha, et X –Leisi-Mustjala riigimaanteelt (nr O) viib kaardilt selgelt nähtav üks ja ainuke otse tee läbi Okinnistu (katastritunnus vvvvvvvvvvvv) J kinnistule (katastritunnus nr.CCCCCCCCCCCCCCC), so. juurdepääsuteena taotletav tee. Nimetatud aerofotodelt on selgelt näha, et J kinnistu piirneb suures osas Okinnistuga. Ühte külge pidi piirneb J kinnistu küll nn. H kinnistuga (reg, nr.55001:001:0225), kuid on selgelt näha, et tegemist on haritava maaga ja mõte läbi selle kinnistu uue juurdepääsutee rajamiseks ei tuleks kõne alla. Ja sellist mõtet ei ole menetluses ka esitatud. Kolmas, J kinnistuga piirnev kinnistu (reg. nr. 55001:001:0021), jääb ise avalikult kasutatavast teest eemale ega oma nähtavat juurdepääsuteed ja sellele kinnistule jõudmiseks tuleks läbida teisi kinnistuid. Nii märgitud aerofotodelt, kui avaldaja aga ka puudutatud isiku H Li selgitustest nähtub, et taotletav juurdepääsu tee on looduses olemas, see tee on läbitav. Puudutatud isiku Helve Li põhilisteks vastuväideteks avaldaja poolt taotletud juurdepääsutee määramisele on puudutatud isikute soov asuda kasutama Okinnistut karjamaana ja heinamaana ning seoses sellega soov kinnistut tarastada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et käesolevaks ajaks oleks tegemist tarastatud kinnistuga millel toimuks intensiivne loomade karjatamine. Eeltoodud kaalutlustel käsitleb kohus neid väiteid tulevikku suunatuna ja oletuslikku laadi olevatena. Osalistel jääb ka tulevikus võimalus läbirääkimisi pidada ja kokkuleppel juurdepääsutee lahendamiseks muul viisil, kui käesolevas määruses määratud viisil. H L on viidanud ja kompromissvariandina on menetluses olnud kaalumisel ka võimalus, et avaldaja rajab oma kulude ja kirjadega täiesti uue nõuetekohase tee avalkult kasutatavalt teel mööda H ja Okinnistute piiri Okinnistu poolses osas kuni J kinnistuni. Avaldaja, arvestades rajatavale teele tehtavaid suuri kulutusi, seadis sellisel juhul tingimuseks, et tal on võimalik omandada Okinnistu omanikelt teealune maa. Kuna H L oma allkirja dokumentidele, millised olid vajalikud sellise kompromissi elluviimiseks ei andnud, siis jäigi kompromiss sõlmimata (vt. tl. 138,151,152-153,158 –kompromissina kaalumisel olnud rajatava tee asukoht kaardil, 159-160). Kohus on seisukohal, et menetlusosalisi kõige vähem koormavaks on määrata juurdepääs avaldaja poolt taotletud kohta. Tegemist on juba ajalooliselt väljakujunenud teega Okinnistul, mis kõige otsemalt ja lühemalt viib J kinnistuni

2-08-19145 ja mida J kinnistu omanik on seni ka aastate jooksul oma kinnistule pääsemiseks kasutanud. Kuna kohtul puuduvad andmed, et määratava juurdepääsuteega saaksid oluliselt kahjustatud koormatava kinnistu omanike huvid, siis puuduvad kohtul seaduslikud alused avalduse rahuldamata jätmiseks või juurdepääsutee mujale määramiseks. Avaldaja kohustamine täiesti uue ja nõuetekohase, senisest teest tunduvalt pikema tee rajamiseks kohta, kus varem ei ole teed olnud ning olukorras, kus Okinnistu omanik H L ei ole nõus mingilgi määral kaaluma teealuse maa omandiõigusest loobumist, on ilmselgelt avaldajat tunduvalt koormavam. Kohus leiab, et taotleja OÜ Storensen huvi juurdepääsu vastu on tuntavalt ülekaalus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omanike õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Taotletav juurdepääsu tee ei kulge küll mööda kinnistu piiri, kuid samas ei läbi ta õue ala ega asu elamute lähedal. AÕS § 156 lg1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Käesoleva avalduse lahendamise tulemusena saab avaldaja endale võõra kinnisasja kasutamise õiguse ja peab selle eest ka tasu maksma. Kohus leiab, et kaaludes mõlema poole huve ja kohustusi seoses juurdepääsutee võimaldamisega on mõistlik ja proportsionaalne tasu juurdepääsutee talumise eest 76,00 eurot aastas. Kohus leiab ka, et avaldajale tuleb anda õigus hoida määratav juurdepääsutee läbitavana korras. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab õiglaseks käesolevas tsiviilasjas jätta iga menetlusosalise poolt kantud kulu tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.