Otsuse avalikult teatavaks 20.03.2015 kell 14:00, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-43819
Tsiviilasi
Avateks Auto AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase hagi Ahto Soo, Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soopi vastu raskete juhtimisvigade ja õigusvastaste tegudega tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
332 106,33 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Avateks Auto AS (pankrotis, registrikood 10055410) esindajad pankrotihaldur Ene Ahas (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, Maakri 23A, Tallinn 10145; [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo RASK, Toompuiestee 33A, Tallinn 10149; [email protected]) Kostjad: 1) Ahto Soo (isikukood XXX, elukoht XXX) 2) Nelli Soo (isikukood XXX, elukoht XXX) 3) Eino Soo (isikukood XXX) Kostjate 1-3 esindaja: Andres Vutt ([email protected]) 4) Terje Soop (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja 4 esindaja: vandeadvokaat Cardo Soosaar (Advokaadibüroo CASUS, Kaluri 2, Tartu 51004; [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Avateks Auto AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase hagi Ahto Soo, Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soopi vastu raskete juhtimisvigade ja õigusvastaste tegudega tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista Ahto Soolt, Nelli Soolt, Eino Soolt ja Terje Soopilt solidaarselt 332 106,33 eurot AS-i Avateks Auto (pankrotis) kasuks.
3.Määrata AS-i Avateks Auto (pankrotis) menetluskulude rahaliseks suuruseks koos käibemaksuga 16 457 eurot.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Ahto Soo, Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soopi kanda.
5.Välja mõista Ahto Soolt, Nelli Soolt, Eino Soolt ja Terje Soopilt solidaarselt AS-i Avateks Auto (pankrotis) kasuks menetluskulu 16 457 eurot (s.h käibemaks) ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pärnu Maakohus kuulutas 23.07.2010 välja transporditeenuseid pakkunud ettevõtte Avateks Auto AS-i pankroti. AS-i Avateks Auto aktsionärideks ja juhatuse liikmeteks olid kuni 17.05.2010 Ahto Soo ja Vahur Erm. Kanne nende tagasikutsumiseks tehti 20.05.2012, kui Ahto Soo selgituste kohaselt võõrandati äriühing Läti kodanikule S.U.. Selline tehing oli hageja hinnangul näilik, et varjata kassapuudujääki, vara omastamist ja lojaalsuskohustuse rikkumist ning huvide konflikti olemasolu juhtimisel.
2.Pankrotimenetluses selgus, et ka enne 17.05.2010 on Ahto Soo omastanud Avateks Auto ASi vara või loobunud varast oma abikaasa ja Avateks Auto AS-i nõukogu liikmele Nelli Soo kuuluva äriühingu Agromotors OÜ kasuks, võõrandades OÜ-le Agromotors AS-le Avateks Auto kuulunud sõidukeid sularaha eest. Lisaks selgus pankrotimenetluses, et Avateks Auto ASi makseraskuste väljakujunemine oli tingitud just Ahto Soo poolt kuriteo tunnustega tegude toimepanemisest ja rasketest juhtimisvigadest. Seetõttu alustati kriminaalmenetlus, Ahto Soo suhtes samades episoodides, millele hageja antud hagis tugineb.
3.Avateks Auto AS-i juhtorganiks oli ka nõukogu, kes nii kollegiaalse organina kui ka iga liige iseseisvalt ei täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevaid kohustusi (hoolsuskohustus,
lojaalsuskohustus, konkurentsikeeld), millega tekitati AS-le Avateks Auto ja selle võlausaldajatele kahju.
4.Juhatuse liikme Ahto Soo vastutus
4.1.Pankrotimenetluses selgus, et AS-i Avateks Auto pangakaardiga on ettevõtte kontodelt sularaha välja võetud 94 576,10 euro ulatuses. Pankrotimenetluses läbiviidud erikontrolli käigus ei tuvastatud, et raha oleks ettevõttele tagasi makstud või kasutatud kuidagigi ettevõtte huvides. Seega on tuvastatud, et Ahto Soo ei täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust ning lojaalsuskohustust. Esitamata on ka 2009. ja 2010. aasta majandusaasta aruanded.
4.2.AS-i Avateks Auto ja Danske Bank A/S-i vahel oli sõlmitud liisingulepingud, mis öeldi panga poolt üles 15.04.2010, sest AS Avateks Auto ei täitnud lepinguid nõuetekohaselt. Ülesütlemisavaldus on antud 13.04.2013 AS-i Avateks Auto raamatupidajale U.P.ele. A/S Danske Bank nõue AS-i Avateks Auto vastu oli pankroti väljakuulutamise seisuga 274 566,02 eurot, millest 163 273,85 eurot oli kahju hüvitamise nõue, kuna Ahto Soo ei andnud isiklikult ega korraldanud töötajate poolt liisingulepingute ülesütlemisel liisingvara tagastamist liisinguandjale, kuigi oli liisingulepingute kohaselt selleks kohustatud. Siiani on tagastamata kuus sõidukit, mille eest A/S Danske Bank kahjuhüvitist nõudiski. Ahto Soo väide, et sõidukid koos juhtidega anti üle uuele juhatuse liikmele S.U.ele, ei ole usutav, sest on vastuolus autojuhtide poolt avaldatu ja objektiivsete tehioludega.
4.3.Erikontrolli käigus selgus ka, et Ahto Soo juhatuse liikmeks olemise ajal tegi ettevõte transporditeenuse osutamiseks kulutusi 82 653,65 euro (kütus, teemaksud) ulatuses, kuid klientidele esitati arveid üksnes 8397,27 euro ulatuses. Seega on arvete kogusummas esitamata jätmisega tekkinud AS-le Avateks Auto kahju 74 256,38 eurot. Autojuhtide sõnul tööpuudust ei olnud ning autod olid pidevalt sõidus. Seega otsustas Ahto Soo makseraskustes Avateks Auto AS-i tegevuse lõpetada ja hakata tegutsema läbi oma abikaasa ja nõukogu liikme Nelli Soo ettevõtte Agromotors OÜ. Seda, et Avateks Auto AS oli makseraskustes, kinnitab liisingulepingute ülesütlemine 2010. aastal ning Ahto Soo enda poolt maksuhaldurile esitatud maksuvõlgade ajatamise taotlus. Ka ei suutnud AS Avateks Auto tasuda võlgnevusi teiste võlausaldajate ees, kes hiljem pankrotimenetluse oma nõude esitasid.
4.4.Ahto Sooga seotud äriühing Agromotors OÜ omandas AS-i Avateks Auto sõidukid sisuliselt AS-i Avateks Auto enda rahade eest. Agromotors OÜ ainuosanik ja juhatuse liige alates 2009. aastast oli Ahto Soo abikaasa Nelli Soo. OÜ-l Agromotors puudusid 2009. ja 2010. aasta majandusaasta aruande kohaselt rahalised vahendid sõidukite ostmiseks, veel vähem sularahas väljaostmiseks (tlk 46-48 kd I). Ka OÜ Agromotors on tegevuse lõpetanud, Nelli Soo ei ole juhatuse liikmeks alates 2012. aasta detsembri lõpust ja uueks juhatuse liikmeks on valitud Urmas Rooba – isik, kes on äriregistri andmebaasi kohaselt seotud 491 äriühinguga ja maksupetturitega kütuseäris. Ahto Soo on alates 2011. aastast OÜ Temprat juhatuse liige, kusjuures OÜ Temperat tegutseb samuti transporditeenuste osutamisega.
5.Nõukogu liikmete Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Ermi vastutus
5.1.Nõukogu valis juhatuse liikmeks S.U.e, vaatamata sellele, et ei kohtunud temaga kordagi. Ka ei esitatud nõukogule S.U.e kirjalikku nõusolekut juhatuse liikmeks valimise kohta. 17.05.2010 koosolekul lähtusid nõukogu liikmed Ahto Soo suuliselt avaldatud teabest AS Avateks Auto aktsiate müügi kohta S.U.ele ja viimase soovist asuda ise täitma juhatuse liikme kohustusi. Protokollist ei nähtu ka uue juhatuse liikme sünnikuupäeva, isikukoodi, elukohta või muid kontaktandmeid. Pankrotimenetluses selgus, et S.U. on suurte sõltuvusprobleemidega isik, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. S.U. valiti juhatuse liikmeks üksnes selleks, et osutada äriühingu endistele omanikele ühingu likvideerimisteenust. Sisuliselt jätkas ettevõtte juhatuse liikmena siiski Ahto Soo, kes pidas läbirääkimisi võlausaldajatega ka pärast 17.05.2010. Seda kinnitab ka asjaolu, et Ahto Soo
isiklikult andis pankrotihaldurile üle töölepingute originaalid ja töötajate tööraamatud, mis aga oleks pidanud olema uuele juhatuse liikmele antud. Ka on Ahto Soo 2010. aasta juunikuus AS-i Avateks Auto nimel sõlminud rendilepingud OÜ-ga Agromotors. Aktsiate müügileping oli tavatult lakooniline, arvestades asjaolu, et Ahto Soo väitel oli ettevõte tegutsev, omas veokeid, kinnistut, kliendibaasi ja töötajaid. Vara üleandmise aktid on koostatud eesti keeles, aktidel olev allkiri erineb passikoopial olevast allkirjast. S.U. juhatuse liikmeks registri järgi kunagi ei saanudki.
5.2.Lisaks eeltoodule ei kontrollinud nõukogu kunagi ka AS-i Avateks Auto kassaseisu, sest selleks oli nende sõnul raamatupidaja. Hageja hinnangul ei ole selline käitumine kooskõlas nõukogu liikmete kohustustega.
5.3.AS-i Avateks Auto nõukogu töö toimus koosolekute vormis kvartaalselt. 2010. aastal ühtegi koosolekut ei toimunud. Eino Soo on avaldanud, et täitis tööülesandeid vaid vastavalt korraldustele. Nõukogu oleks pidanud juhatuse tööd tõhusamalt kontrollima, eriti veel olukorras, kus juhatusele oli ettevõtte põhikirjaga antud volitus teha ka neid tehinguid, milleks tavapäraselt oleks vaja olnud nõukogu nõusolekut.
5.4.Nõukogu liikme Nelli Soo täiendav vastutus
5.4.1.Nelli Soole kuuluv äriühing Agromotors OÜ on saanud otsest kasu AS-i Avateks Auto kahjustamiseks. AS-i Avateks Auto raamatupidamise erikontrolli käigus selgus, et OÜ Agromotors ja AS Avateks Auto tegutsevad samal tegevusalal. AS-i Avateks Auto tegevuse lõpetamise järgselt toimus oluline Agromotors OÜ käibe kasv. OÜ Agromotors osanik on 2010. aastal andnud ettevõttele pikaajalise laenu, mida omanikule tagasi makstud ei ole. Laenu andmisega samal ajal on Ahto Soo võtnud AS-i Avateks Auto kontodelt välja suures summas raha.
5.4.2.Kuna AS Avateks Auto, kus Nelli Soo oli nõukogu liikmeks ning OÜ Agromotors, mille osanikuks Nelli Soo on, tegutsevad ühel ja samal tegevusalal, on Nelli Soo on rikkunud lojaalsuskohustust ja konkurentsikeeldu.
6.Kuna kostjad on solidaarselt vastutavad, palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 332 106,33 eurot (94 576,10 eurot pangakontodelt võetud sularaha + 163 273,85 eurot liisingvara tagastamata jätmisest tulenev kahju + 74 256,38 eurot transporditeenuste osutamise kulude ja tulude vahe).
AHTO SOO, NELLI SOO JA EINO SOO VASTUS HAGILE
(tlk 11-7, 58-60 kd II; 8-10, 34-36 kd VI)
7.Hagi on alusetu, tõendamata ja õiguslikult põhjendamata. Suuresti on hageja esitanud enda nägemuse olukorrast. Rasketest juhtimisvigadest rääkida ei ole kohane, sest see ei ole tsiviilõiguslik kategooria. Kostjatele teadaolevalt ei ole Ahto Soo suhtes alustatud ühtegi kriminaalmenetlust.
8.Aastal 2010 oli autotranspordis sularahaga arveldamine tavapärane. Suur osa müügitulust läks tegevusega seotud kulude katteks (kütus, autojuhtide palgad, varuosad, liisingud, remont, maksud jne). AS-i Avateks Auto igakuine käive oli üle 1 000 000 krooni, seega ei ole väljavõetud summad suured. 2010. aastal ei andnud kütusefirmad enam krediiti ja kütust tuli osta sularaha eest. Kõik dokumendid, mis tõendavad raha kasutamist AS-i Avateks Auto huvides, peaksid olema raamatupidamisdokumentide hulgas ja seega hageja käes. Pangakonto väljavõtted näitavad üksnes seda, et raha on välja võetud, kuid mitte seda, et Ahto Soo selle raha omastas.
9.Ei ole õige, et AS Avateks Auto ja OÜ Agromotors tegutsesid samal ajal samades valdkondades. OÜ Agromotors tegevusalaks oli ekspedeerimine ja masinate rent, mitte transporditeenuse osutamine. OÜ Agrtomotors alginvesteering tuli osanikult ning edaspidi on
tegevust finantseeritud tegevusest laekuvate vahenditega. Hageja ei ole tõendanud, et AS-i Avateks Auto vara on viidud teistesse ettevõtetesse, s.h Agromotors OÜ-sse.
10.Ahto Soo on teinud kõik endast oleneva AS-i Avateks Auto toimimise tagamiseks. Igaaastaselt on AS-i Avateks Auto auditeeritud ja raamatupidamine on kontrolli edukalt läbinud. Hageja ei ole tõendanud, et Ahto Soo on AS-i Avateks Auto kontodelt võetud raha kasutanud kellegi teise kui AS-i Avateks Auto huvides.
11.Liisingulepingute 15.04.2010 ülesütlemise teadete ei ole Ahto Soo juhatuse liikmena kunagi saanud, seega ei saa olla liisinguleping sel kuupäeval üles öeldud. Seega olid liisingulepingud ka aktsiate müügitehingu ajal kehtivad. Aktsiate müügitehingu sõlmimise ajal ei olnud võimalik pangaga kontakti saada, sest AS-i Avateks Auto kliendihaldur koondati. Sõidukid ja kogu dokumentatsiooni andis AS Avateks Auto endine juhatuse liige Ahto Soo üle uuele juhatuse liikmele, kes oli juba varasemalt teadlik võlgnevustest panga ees. Edasi ei olnud Ahto Soo enam juhatuse liige ega saanud ka ühingule kahju tekitada. Autode edasise asukoha kohta andmed puuduvad. Panga nõue ei saa kogu ulatuses olla AS-i Avateks Auto kahjuks.
12.Nõue 74 256,38 euro osas on arusaamatu.
13.Nõukogu liikmete kohustuste rikkumist ei ole hageja samuti tõendanud. Jääb arusaamatuks, miks ei oleks pidanud nõukogu valima uueks juhatuse liikmeks uut ainuaktsionäri, kes avaldab soovi asuda uueks juhatajaks. See, kas S.U. oli kriminaalkorras karistatud, ei olnud nõukogule teada. Pärast 17.05.2010 ei ole Ahto Soo AS-i Avateks Auto esindanud, telefoninumber ja ligipääs AS-i Avateks Auto e-postile anti üle 17.05.2010 uuele juhatajale. Ka ei olnud nõukogul kohustust kontrollida jooksvalt ja igapäevaselt aktsiaseltsi juhatuse tegevust. Majandustegevuse ja raamatupidamisega ei olnud kunagi probleeme, seega on arusaamatu, mida oleks saanud nõukogu aktiivsem tegevus muuta.
14.Kostja ei ole AS-le Avateks Auto kahju tekitanud. AS-i Avateks Auto põhikirjast tulenes, et juhatusel on õigus teha äriseadustiku § 317 lg-s 1 nimetatud tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta, seega ei ole nõukogu liikmed oma kohustusi rikkunud. Nõukogu lähtus majandusaasta aruannete kinnitamisel audiitori arvamusest. Nõukogu liikmed ei teadnud, et Ahto Soo võttis AS-i Avateks Auto kassast ja kontodelt raha välja ega saanud selles osas ka midagi ette võtta. Terje Soop ilmutas AS-i Avateks Auto nõukogu liikmena tegutsedes hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tinguimustel ilmutaks. Hageja ei ole tõendanud, et Terje Soop tegutses koos teiste kostjatega ühise tahtlusega ja eesmärgiga tekitada AS-le Avateks Auto kahju. Terje Soopil puudus igasugune motiiv kahju tekitamiseks, ka ei saanud ta sellest isiklikku kasu.
15.Kuigi nõukogu ei kohtunud kunagi S.U.ega ning nõukogule ei esitatud tema kirjalikku nõusolekut juhatuse liikmeks valimise kohta, lähtus nõukogu sellest, et S.U. oli 100% AS-i Avateks Auto aktsiate omanik. Et senised juhatuse liikmed Ahto Soo ja Vahur Erm soovisid juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, pidi nõukogu valima uue juhatuse liikme. Ühtegi asjaolu, mis tõendaks S.U.e isiku sobimatust juhatuse liikme kohale, ei olnud nõukogule teada. Kuna hagiavalduses väidetav kahju tekkis AS-le Avateks Auto enne Sergejs Ulmaise juhatuse liikmeks valimist, ei ole tema juhatuse liikmeks valimise ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku seost. Isegi, kui kahju oleks tekkinud hiljem, ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost väidetavate nõukogu liikmete kohustuste rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.
KOHTUISTUNGID
16.25.02.2013 toimunud kohtuistungil palusid pooled aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohus rahuldas taotluse (tlk 64 kd II). 22.04.2013 toimunud kohtuistungi lükkas kohus edasi seoses hageja teatega kohtuistungile ilmumise takistusest (tlk 66 kd II). 13.05.2013
toimunud kohtuistungil teatas hageja, et kompromissi pooled saavutanud ei ole ning hageja jääb esitatud hagi juurde. Kohus tegi pooltele ettepaneku jätkata kompromissläbirääkimiste pidamist (tlk 127 kd III). 19.11.2013 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et jääb esitatud seisukohtade juurde. Kohus lükkas poolte taotlusel asja arutamise edasi (tlk 197 kd III). 13.10.2014 toimunud kohutistungil kuulas kohus ära tunnistajad Ingmar Pärna, Vahur Ermi ja U.P.e (tlk 12 kd VI).
17.Ingmar Pärn selgitas, et teab Ahto Sood umbes 2005. aastast. Aastal 2010 kuulus Ahto Soole Avateks Auto AS, mis jäi võlgu OÜ-le Port One, kes oli andnud AS-le Avateks Auto kütust krediiti. OÜ Port One andis nõude sissenõudmiseks üle Krediidikorraldus OÜ-le, mille juhatuse liikmeks Ingmar Pärn on. Aprilli lõpus või mai alguses edastas Krediidikorraldus OÜ AS-le Avateks Auto pankrotihoiatuse, mille peale võttis Ahto Soo ühendust ja avaldas soovi tasuda võlgnevus osamaksetena. Graafik pidi sõlmitama siis, kui esimene osamakse laekub. Seda aga ei laekunudki. Ahto Soo tegevus jättis mulje, et ta soovib kokkulepet saavutada. Ka maksuvõla, mis ulatus poole miljoni kroonini, Ahto Soo ajatas. Hiljem selgus, et pankrotimenetlus juba käis. Läti detektiivibüroo abil selgus, et uus juhatuse liige S.U. on Lätis korduvalt karistatud ja tegeles autode varastamisega. Kohtuda temaga ei õnnestunud, sest enne kokkusaamist selgus, et ta tapeti (tlk 14-15 kd VI).
18.U.P. selgitas, et töötas AS-s Avateks Auto raamatupidajana kuni 1.05.2010, kuskil 1995. aastast alates. Tööülesandeid andis Ahto Soo. Ülekandeid ja arveid tegi Ahto Soo ise. Pangakontole ja sularahale U.P. ligi ei pääsenud. Kütuse eest tasuti arvete alusel, võib-olla ka sularahas. Seda, milleks Ahto Soo raha välja võttis, U.P. ei tea, aga tšekid olid olemas. Mille kohta need tšekid olid, tunnistaja ei mäleta. Ka ei mäeta summade suurust, mis sularahas arvelt välja võetud oli. Nõukoguga raamatupidaja ei suhelnud, nõukogu andmeid ei küsinud. Ahto Soo ütles, et on firma ära müünud ja mais 2010 andis U.P. kõik dokumendid Ahto Soole üle. Uuest juhatuse liikmest tunnistaja midagi ei tea, ka ei ole teda näinud. Pärast dokumentide Ahto Soole andmist tööd Avateks Auto AS-s enam ei olnud, aga töösuhe säilis. Töösuhte lõpetas alles pankrotitoimkond. Seda, et ettevõtte majanduslik seis alates 2010. aasta algusest varasemaga võrreldes halvem oli, U.P. nägi. Võlgnevused olid maksuameti ja liisinguandjate ees ning ka jooksvad arved olid võlas. Võlausaldajatega tegeles Ahto Soo. Liisingulepingute lõpetamise avaldused võttis U.P. vastu kontori kõrval asuvast sidest. Aastal 2010 muutus autojuhtide arv, sest mitmed autojuhid läksid ära (tlk 16-17 kd VI).
19.Tunnistaja Vahur Erm selgitas, et oli AS-i Avateks Auto juhatuse liige 10 aastat kindlasti ja tegeles transpordiga Eestis. Ahto Soo tegeles välismaa sõitudega. Tunnistaja kuulis Ahto Soolt uue juhatuse liikme nime, kohtunud temaga ei ole. Ka ei tea seda, kuidas Ahto Soo ostja leidis, kuid kuulis midagi ajalehekuulutusest, et Ahto Soo olevat kuulutuse lehte pannud. Vahur Ermile kuulus 27% aktsiatest ja kuna ta ei tahtnud tema jaoks tundmatu isikuga koos töötada, müüs enda osa ära. Hinna 25 000 krooni määras Ahto Soo. Aktsiate ostuhinda tasutud ei ole. Lepingus ei olnud ka tasumise tähtaega. Müügieelsetes läbirääkimistes Vahur Erm ei osalenud halva tervisliku seisundi tõttu. Müügilepingul olid juba S.U.e ja Ahto Soo allkirjad, kui leping tunnistajani jõudis. Alates 2010. aastast ei osalenud Vahur Erm AS-i Avateks Auto juhtimises. AS Swedbank ja Mark Oil OÜ helistasid seoses võlgnevustega. Seda, kas ka Danske Bank A/Sga sõlmitud liisingulepingute alusel võlgnevus oli, ei tea või kas lepingud olid lõpetatud. Ahto Soo ütles, et autod on liisinguandjale tagastatud. Seda, et Ahto Soo sularaha välja oli võtnud, Vahur Erm ei teadnud. Kuulis sellest maksuametnikult, kes ta välja oli kutsunud. Pärast teadasaamist küsis tunnistaja Ahto Soolt selgitusi, Ahto Soo väitis, et tasus autojuhtidele palkasid sellest rahast. Kõik vajalikud andmed panka sisenemiseks olid vaid Ahto Sool. Palka maksti ülekannetega. Kassarahadega tegeles raamatupidaja ja Ahto Soo. Miks arveid enam klientidele ei esitatud, seda Vahur Erm ei tea (tlk 18-19 kd VI).
20.Kohus kuulas 11.11.2014 toimunud kohtuistungil vande all üle AS-i Avateks Auto (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase, kes selgitas, et alguses oli kontakt Ahto Sooga väga hea, ta andis selgitusi majandustegevuse kohta, samuti aktsiate müügitehingu kohta. Suheldi telefoni ja e-posti vahendusel ning vahetult, kuid mitte Avateks Auto AS-i kontaktidel, sest sealt ei saanud Ahto Sood kätte. Kontakt halvenes pärast seda, kui Ahto Soo sai teada käesolevast tsiviilasjast ja kriminaalasjast. Ahto Soo esitas erinevaid selgitusi liisingvara ja dokumentide üleandmise kohta. Esmalt väitis ta, et autod anti üle Imaveres, kuid töötajate sõnul andsid nemad erinevatel aegadel autod üle Ahto Soole Tallinnas. Pärast seda ütles Ahto Soo, et autod anti ikkagi üle Tallinnas ja kõik ühekorraga. Kogu vara jooksvalt S.U.ele üle ei antudki, vara läks kolmandatele isikutele. Kuna ilmnes, et Ahto Soo on võtnud ettevõtte arvelt sularaha, mida ei ole kasutatud ettevõtte hüvanguks, oli vaja läbi viia erikontroll. Selle kohta esitas pankrotihaldur ka kuriteoteate. Raamatupidamisdokumentide taastamiseks edastati läti keelde tõlgitud päring ka uuele juhatuse liikmele Lätti, tulemust ei ole. Teada on, et viimati olid dokumendid Ahto Soo käes. Seda, et Ahto Soo ka dokumendid reaalselt üle andis, tuvastada ei ole õnnestunud. Ahto Soo, kes muidu oli väitnud, et temal ei ole enam dokumente, tõi ühel päeval töötajate tööraamatute ja töölepingute originaalid. Pankrotimenetluses osales Ahto Soo kui võlgniku esindaja. Ahto Sooga arutati isegi seda, et kas ei oleks õigem võtta vastutust ja sõlmida võlausaldajatega kokkulepped. Ahto Soo oli sellega nõus, kuid kokkulepped jäid sõlmimata, sest summa suuruse osas ei jõutud konsensusele. Ahto Soo ütles, et advokaat soovitas kompromissiga mitte nõustuda. Kriminaalmenetluses püütakse välja selgitada sõidukite asukohta. Pangakontodelt ja majandusaasta aruannetest on võimalik näha, et kütuse eest tasuti panga kaudu ja kütusekaardiga (tlk 22-25 kd VI).
21.Kohus kuulas 1.12.2014 toimunud kohtuistungil vande all ära AS-i Avateks Auto nõukogu liikme Nelli Soo, kes selgitas, et talle kuuluvale ettevõttele OÜ Agromotors 2009. aastal antud laenuraha laenas Nelli Soo oma emalt ja tütrelt. Sõlmiti ka kirjalikud lepingud. Laenud on tagasi makstud sõidukite võõrandamisest saadud raha arvelt. OÜ Agromotors tegeles eksperdeerimisega ja kasutas AS-i Avateks Auto rahvusvahelise veo litsentsi, sest väikestele firmadele seda litsentsi ei antud, aga see oli vajalik. Litsentsi eest võeti tasu, see ei olnud tasuta. Ühest portaalist leiti klientide soovid. OÜ-l Agromotors oli üks töötaja – Nelli Soo ise juhatuse liikmena. Käive kasvas käibemaksukohuslaseks muutumisel ja see tõi kaasa ka klientide kasvu. Miks samal ajal AS-i Avateks Auto käive vähenes, Nelli Soo ei tea. OÜ Agromotors ja AS-i Avateks Auto kliendid ei kattunud. Urmas Rooba sai OÜ Agromotors juhatuse liikmeks, kui Nelli Soo ema haigestus ja Nelli Sool ei olnud võimalik enam ettevõttega tegeleda. Urmas Roobalt Nelli Soo firma 2008. aastal ostiski. Müüa ei saanud enam, sest keelumärked on peal. S.U.est kuulis Nelli Soo abikaasalt. Kuulutus aktsiate müügi kohta oli Ahto Soo sõnul pandud lehte Äripäev. Seda, miks Ahto Soo AS-i Avateks Auto ära müüa tahtis, Nelli Soo ei tea. Ühel aktsionäril olid tõsised terviseprobleemid ja ka Ahto Soo enda tervis halvenes. Nõukogu liikmena Nelli Soo teadis, et AS Avateks Auto on normaalses seisus, mitte kriitilises. Uue juhatuse liikme sobivust Nelli Soo arvates nõukogu hindama ei pidanud. Tema kirjalik nõusolek esitati nõukogule. Pärast AS-i Avateks Auto aktsiate müüki läks nõukogu laiali. Ahto Soo ja Nelli Soo ühisvarasse aktsiad ei kuulunud. Nelli Soo avaldas, et Ahto Soo sõnul andis tema sõidukid üle S.U.ele isiklikult Tallinnas (tlk 26-30 kd VI).
KOHTU SEISUKOHT
Juhatuse liikme Ahto Soo vastutus
22.Hageja on esitanud hagi Ahto Soo vastu kahju hüvitamiseks, põhjusel, et Ahto Soo juhatuse liikmena on hageja pangakontodelt võtnud välja sularaha kokku 94 576,10 ulatuses, kuid ei ole seda kasutanud hageja hüvanguks ega hagejale tagasi maksnud.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
24.Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. ÄS § 306 lg 2 sätestab, et juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 306 lg 4 korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (TsÜS § 35), s.t vältima oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti (Riigikohtu 2.06.2003 otsus 3-2-167-03).
25.ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega peab hageja 94 576,10 euro väljamõistmise nõude osas tõendama, et Ahto Soo võttis AS-i Avateks Auto arvetelt sularaha välja. Negatiivse tõendamiskoormise järgi saaks hageja tõendada ka seda, et raha ei kasutatud hageja huvides ega makstud hagejale tagasi. Kostja ülesanne on tõendada, et sularahas väljavõetud raha kasutati äriühingu huvides või maksti äriühingule tagasi. Hageja on tõendanud sularaha väljavõtmise. Ahto Soo sularaha väljavõtmist vaidlustanud ei ole. Väidet, et raha kasutas Ahto Soo AS-i Avateks Auto hüvanguks (palkade maksmine, kütuse ostmine), Ahto Soo tõendanud ei ole. Kohus märgib, et palga maksmist oleks saanud tõendada töötajate tunnistustega või töötajate allkirjadega palgalehtedel ja kütuse tšekkidega. Kostja Ahto Soo väited, et autotranspordis sularahaga arveldamine 2010. aastal oli tavapärane ja et väljavõetud raha kasutati autojuhtidele palga maksmiseks või kütuse ostmiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. Ka tunnistaja U.P.e ütlusi, et sularaha kasutamise kohta olid tšekid olemas, ei pea kohus ustavaks. U.P. ei osanud öelda, mille kohta tšekid olid või millise rahasumma ulatuses tšekke esitati. AS Avateks Auto vara omastamise uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse käigus on autojuhid andud ütlusi (tlk 164-165, tlk 167, tlk 172, tlk 175, tlk 177-178 kd IV), kust tuleneb üheselt, et töötasu maksti neile ülekandega ning kütuse ostmiseks kanti samuti raha arvele või kasutati kütusekaarti. Sama kinnitavad ka nt OÜ MarkOil kliendikaardi koondväljavõtted (tlk 19-23 kd IV) ja Lääne Prefektuuri vaatlusprotokoll (tlk 221-229, tlk 235237 kd IV). Seega on Ahto Soo väide, et raha kasutati AS-i Avateks Auto huvides või maksti tagasi, tõendamata.
26.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Ahto Soo on AS-i Avateks Auto juhatuse liikmena võtnud AS-i Avateks Auto arvetelt välja kokku 94 576,10 eurot AS-i Avateks Auto raha, mida ei kasutanud AS-i Avateks Auto hüvanguks.
27.Lisaks on hageja esitanud hagi Ahto Soo vastu 163 273,85 euro hüvitamiseks, mis tuleneb A/S-i Danske Bank esitatud nõudest liisingvara tagastamata jätmise tõttu. A/S Danske Bank ütles liisingulepingud üles 9.04.2010 teatistega. Vaidlust ei saa olla selles, et AS Avateks Auto on teated kätte saanud. Ahto Soo väitega, et liisingulepingute ülesütlemisest tema teadlik ei olnud, kohus ei nõustu. Kohus on seisukohal, et Avateks Auto AS on kätte saanud Danske Bank A/S liisingulepingute ülesütlemise avalduse ja vara tagastamise nõude 13.04.2010 (tlk 35-46 kd II). Nõude kättesaamist on kinnitanud ka tunnistaja U.P. (tlk 17 kd VI). Nõude kättesaamise
ajal oli Ahto Soo veel AS-i Avateks Auto juhatuse liige. Dokumendid edastati AS-i Avateks Auto registreeritud aadressil ja need võttis postiasutusest vastu AS-i Avateks Auto raamatupidaja U.P., seega on AS Avateks Auto kohtu hinnangul ülesütlemisavaldused kätte saanud (TsMS § 319). Ka ei ole Ahto Soo ei pankrotimenetluses ega ka käesolevas menetluses vaidlustanud liisinguandja ees võlgnevuse olemasolu või selle suurust. Ahto Soo Riigikohtu praktikal tuginev väide, et kogu Danske Bank A/S-i pankrotimenetluses esitatud nõue ei pruugi olla hageja kahjuks kogu ulatuses, on iseenesest õige. Samas aga nähtub, et nõue 163 273,85 euro väljamõistmiseks koosneb liisingvara soetusmaksumuse tasumata osast, mitte lepingute rikkumisest tulenevatest nõuetest (tlk 43 kd V, tlk 15-18 kd IV), kusjuures nõudeavalduse järgi oleks Danske Bank A/S-l õigus veelgi suurema summa sissenõudmiseks. Seega ei ole kostja esitatud väide kahju koosseisu ja suuruse osas asjakohased.
28.Liisingulepingute ülesütlemise teatiste kohaselt tuli liisinguvaraks olnud sõidukid tagastada viivitamatult. Aktsiate müügitehing sõlmiti 17.05.2010, s.t pärast seda, kui AS-l Avateks Auto oli tekkinud viivitamatu kohustus tagastada liisinguvara. Sõidukid andis Ahto Soo väidetavalt uuele juhatuse liikmele üle. Seega, isegi kui Ahto Soo andis liisinguvara üle S.U.ele, ei tegutsenud Ahto Soo aktsiate müügitehingu sõlmimisel ja liisinguvara üleandmisel AS-i Avateks Auto huvidest lähtuvalt, kuivõrd oli teadlik ettevõtte makseraskustest, s.h võlgnevustest liisinguandja ees ja kohustusest tagastada vara. Ahto Soo väide, et sõidukitel oli kaskokindlustus, on tõendamata ega muuda asjaolu, et Ahto Sool AS-i Avateks Auto juhatuse liikmena oli kohustus liisingulepingu ülesütlemise tõttu tagastada liisinguvara liisinguandjale.
29.U.P. on tunnistajana avaldanud, et kõik jooksvad arved olid võlas, samuti võlgnevus maksuameti ees. Ettevõtte majanduslik seis oli senisest halvem ja ettevõte oli makseraskustes. See, et ühelgi võlausaldajal ei ole õnnestunud uue juhatuse liikme S.U.ega Ahto Soo poolt avaldatud ja varem tema kasutuses olnud kontaktidel ühendust saada, et töötajatele mingisuguseid väljamakseid pärast aktsiate müügitehinguid ei tehtud ning võlausaldajate ees kohustusi ei täidetud, annab aluse asuda seisukohale, et Ahto Soo väited selle kohta, et ta müüs S.U.ele tegutseva ettevõtte, ei vasta tegelikkusele. Kohus nõustub kostjate väitega, et S.U.e taust iseenesest ei ole oluline, küll aga asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, võib asuda seisukohale, et aktsiate müügitehingu sõlmimise eesmärgiks oli Ahto Soo vabastamine juhatuse liikme kohustuste täitmisest, s.h vastutuse võtmisest AS-i Avateks Auto võlausaldajate ees. Ka ei nõustu kohus Ahto Soo seisukohaga, mille kohaselt tema võõrandas tegutseva ettevõtte ning see, et tegevust pärast võõrandamist ei jätkatud, ei puutu temasse.
30.Samuti on hageja esitanud nõude Ahto Soo vastu transporditeenuste osutamiseks tehtud kulude ja teenuste eest klientidele esitatud arvete vahe summas 74 256,38 eurot väljamõistmiseks. Vaidlust ei ole selles, et 2010. aasta alguses tegi AS Avateks Auto transporditeenuse osutamiseks kulutusi kokku 1 293 248,57 krooni ulatuses (teemaksud, kütus). Samas kui arveid klientidele esitati ainult 131 388,65 krooni ulatuses. Raamatupidaja U.P. on avaldanud, et arvete esitamisega tegeles Ahto Soo, Ahto Soo ei ole sellele vastu vaielnud. Ka ei ole Ahto Soo selgitanud, miks esitati klientidele tegelikult tehtud kulutustest oluliselt väiksemaid arveid, s.t miks osutas AS Avateks Auto teenuseid kahjumiga. Selline juhtimisviis ei ole kooskõlas juhatuse kohustusega tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil samuti ei saa sellist käitumist omistada korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsevale isikule. Kohus rõhutab, et juhatuse liige on kohustatud tegutsema aktsiaseltsi suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega. Ahto Soo AS-i Avateks Auto juhatuse liikmena loobus põhjendamatult õigusest nõuda klientidelt neile osutatud teenuste eest tasumist. Kohtule esitatud vaatlusprotokollist (tlk 237-241 kd IV) nähtub, et Nelli Soole kuuluva Agromotors OÜ klientideks olid ajal, mil AS Avateks Auto klientidele kahjumiga teenuseid osutas, varasemalt AS-i Avateks Auto klientideks olnud ettevõtted – nt Hub Solutions OÜ, OÜ OLIMZAR, DSV Transport AS. Tõendeid arvestades peab kohus usutavaks, et AS Avateks Auto osutas teenuseid ja kandis teenuste osutamiseks vajalikke kulusid (teemaksud, kütus),
kuid arveid selle eest esitas Nelli Soole kuulunud Agromotors OÜ, kel endal oli sel ajal vaid üks töötaja (Nelli Soo ise) ning kulutusi ainult 30 000 krooni ulatuses, kuid klientidele esitatud arveid enam kui 3,5 miljoni krooni eest.
31.Ahto Soo täiendava vastutuse alusena on hageja märkinud ÄS § 2892 lõike 1, mis sätestab, et oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Kohus leiab, et üksnes nõukogu ja juhatuse liikmete isiklikud seosed ja suhted ei ole aluseks märgitud sätte kohaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et Ahto Soo juhatuse liikmena oleks mõjutanud kuidagigi nõukogu liikmeid aktsiaseltsile kahjulikult tegutsema.
32.Tõendatud on, et Ahto Soo võttis sularaha välja perioodil 2.01.2010-1.05.2010 (tlk 35-39, tlk 42 kd I). Arveid klientidele esitati tegelikest kulutustest väiksemas summas alates 1.02.2010 (tlk 123-152 kd I). Liisinguvara tagastamise kohustus tekkis samuti enne aktsiate müügitehingu sõlmimist. Ka ei ole Ahto Soo vaidlustanud A/S Danske Bank nõuet AS-i Avateks Auto pankrotimenetluses. Vastavat nõuet on tunnustatud ja seega ei saa olla vaidlust nõude tegelikkusele vastavuse osas. Seega leiab kohus, et hageja nõue Ahto Soo vastu 332 106,33 euro (väljavõetud sularaha 94 576,10 eurot + 163 273,85 eurot liisingvara tagastamata jätmise eest + 74 256,38 eurot teenuse osutamiseks tehtud kulutuste ja klientidele esitatud arvete vahe) väljamõistmiseks on põhjendatud. Kui Ahto Soo oleks AS-i Avateks Auto juhtimisel täitnud talle seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja kooskõlas heade äritavadega, ei oleks AS-ile Avateks Auto kahju hagis nõutavat kahju tekkinud. Selline kahju on ÄS § 315 lg 2 kaitsealas, st selline kahju on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav (Riigikohtu 4.05.2010 otsus 3-2-1-33-10). Nõukogu liikmete Terje Soopi, Nelli Soo ja Eino Soo vastutus
33.Kuigi kostja Eino Soo suri menetluse ajal, ei esine alust tema suhtes menetluse lõpetamiseks või menetluse peatamiseks. TsMS § 225 lg 3 kohaselt ei lõpe esindajale antud volitused esindatava surmaga. Eino Sool oli menetluses esindaja, seega ei jäänud tema õigused kaitseta. Seega Eino Soo võimalike kohustuste eest vastutavad pärijad, kes pärandi vastu võtavad (Riigikohtu 8.05.2013 otsus 3-2-1-191-12 p 13).
34.ÄS § 327 lg 1 kohaselt peab nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 327 lg 2 sätestab, et nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
35.Nõukogu kohustused tulenevad seadusest. ÄS § 316 sätestab, et nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. ÄS § 317 lg 1 esimese lause kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. ÄS § 324 lg 1 p 3 kohaselt ei või nõukogu liige üldkoosoleku otsuseta olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.
36.Hageja on esitanud nõukogu liikmete vastu hagi seetõttu, et nõukogu liikmed on jätnud kontrollimata uue juhatuse liikme sobivuse, samuti ei ole kontrollinud senise juhatuse tööd aktsiaseltsi juhtimisel. Lisaks vastutab Nelli Soo solidaarselt Ahto Sooga seetõttu, et sai Ahto Soo otsese AS-i Avateks Auto kahjustava tegevuse tõttu, mida Nelli Soo nõukogu liikmena tolereeris, ise kasu (ÄS § 2892 lg 1, lg 2).
37.Terje Soop on avaldanud, et AS-i Avateks Auto põhikirjast tulenes, et juhatusel on õigus teha ÄS § 317 lg-s 1 nimetatud tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta, seega ei ole Terje Soop hagejale kahju tekitanud. Ka ei teadnud nõukogu Terje Soopi väitel enne hagiavalduse saamist, et Ahto Soo võttis AS-i Avateks Auto arvetelt sularaha ja seetõttu ei saanud nõukogu ka selles
osas midagi ette võtta. Väide, et juhatusel olid laiendatud volitused, on õige. Samas aga ei vähenda see kuidagi seadusest tulenevat nõukogu kohustust kontrollida juhatuse tööd.
38.Nõukogu liige Eino Soo on selgitanud, et temale toodi allkirjastamiseks mitmeid nõukogu koosoleku protokolle, kuid nende sisusse ta ei süvenenud. Seda, et AS Avateks Auto aktsiad 2010. aasta maikuus võõrandati, ta ei teadnud. Samuti ei teadnud ta isikut nimega Ulmanis. Ahto Soo ei ole rääkinud ettevõttega seotud tehingutest, koostööpartneritest ja rahade liikumistest (tlk 198 kd IV). Eino Soo on avaldanud, mis oli tema töö AS-s Avateks Auto (tlk 47 kd II). Sellest nähtub, et tema ülesanneteks oli autojuhtide sõidutamine varuosade hankimine, veoautode ja haagiste remontimisel abistamine. Tööülesandeid jagas Vahur Erm, vahel ka Ahto Soo. Seega ei ole Eino Soo enda poolt avalatud tööülesanded AS-is Avateks Auto kooskõlas AS § 316 ja § 317 lg-s 1 sätestatud nõukogu liikme kohustustega. Seetõttu leiab kohus, et Eino Soo ei täitnud nõukogu liikme ülesandeid.
39.Terje Soopi väide, et nõukogu lähtus S.U.e juhatuse liikmeks valimisest tegelikult olukorrast, s.t sellest, et tema oli aktsionär ning senine juhatus soovis tagasi astuda, ning Segejs Ulmanise kirjalikku nõusolekut nõukogule ei esitatud, on usutav. Tõendeid kirjaliku nõusoleku olemasolu kohta kohtule esitatud ei ole. Nelli Soo vande all antud seletust kirjaliku nõusoleku olemasolu kohta ei pea kohus Nelli Soo menetlusliku positsiooni (ühelt poolt kostja Ahto Soo abikaasa ning teiselt poolt ise kostja) ja tunnistajana antud ütluste tõttu tulenevalt usutavaks. Nelli Soo on vande all antud seletustes korduvalt viidanud sellele, et sai informatsiooni AS-i Avateks Auto kohta, s.h uue juhatuse liikme leidmise kohta, Ahto Soolt suuliselt, samuti et nõukogu ei kontrollinud S.U.e sobivust juhatuse liikme kohale (tlk 29 kd VI pöördel).
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõukogu ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samas aga nõustub kohus Terje Soopi seisukohaga, et kuna kahju, mille väljamõistmist hageja taotleb, on tekkinud enne S.U.e juhatuse liikmeks valimist nõukogu poolt, siis puudub põhjuslik seos S.U.e juhatuse liikmeks valimise ja AS-le Avateks Auto kahju tekkimise vahel. See aga ei muuda kohtu hinnangul asjaolu, et nõukogu on oma kohustusi uue juhatuse liikme kinnitamisel rikkunud.
41.Juhatuse tegevuse kontrollimise kohustuse rikkumise osas märgib kohus järgmist. Põhikirjast tulenevalt toimusid nõukogu koosolekud korra kvartalis. Selle üle ei ole ka vaidlust. Nõukogu esimees on avaldanud, et nõukogu kontrollis juhatuse tööd selliselt, et kinnitas majandusaasta aruanded esitatud audiitori arvamusele tuginedes. Nelli Soo sõnul esitati nõukogule ka kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne (tlk 29 kd VI). Kohus nõustub hagejaga, et korraliku ettevõtja hoolsusega kohustuste täitmisel oleks nõukogu pidanud tuvastama suuremahulise sularaha väljavõtmise ning käibe languse. Nõukogu hoolsuskohustus tähendab, et nõukogu peab ka sisuliselt kontrollima esitatud dokumente, aga mitte kontrollimatult kinnitama. Nõukogu liikmed olid teadlikud ka maksuvõla olemasolust. Seega oleks nõukogu pidanud kontrollima aktsiaseltsi varalist seisu ja juhatuse poolt esitatud informatsiooni õigsust. Kuna nõukogu moodustasid juhatusega tihedalt seotud isikud - aktsionäri ja juhatuse liikme Ahto Soo abikaasa ja isa ning teise osaniku ja juhatuse liikme Vahur Ermi endine abikaasa – on ilmne, et nõukogu on kontrollikohustust täitnud vaid formaalselt. Kohus on seisukohal, et sisulist kontrolli juhatuse tegevuse üle nõukogu ei teostanud. Kostjad ei ole tõendanud, et on nõukogu liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ja kohustuste täitmisel juhatuse tegevust ka tegelikult analüüsinud. Väide, et raamatupidamisega nõukogu ei tegelenud, samuti ei teadnud nõukogu, et Ahto Soo sularaha AS-i Avateks Auto kontodelt on välja võtnud, ei ole asjakohased. Kohus leiab, et kui nõukogu oleks kontrollinud juhatuse tegevust ning sisuliselt analüüsinud esitatud dokumente, oleks olnud tuvastatav ka sularaha sedavõrd suures ulatuses ja lühikese aja jooksul väljavõtmine. Ka oleks tuvastatud käibe vähenemine, mille põhjuste väljaselgitamisel oleks omakorda ilmsiks tulnud ka teenuste osutamiseks vajalike kulutuste ja teenuse saajatele esitatud arvete märkimisväärne vahe.
Nõukogu liikmete sõnul oli nende ülesandeks majandusaasta aruannete kinnitamine ja koosolekuid peeti kord kvartalis. Asjaolu, et 2009. aasta majandusaasta aruanne on jäetud kinnitamata, kuigi nii juhatuse kui ka nõukogu sõnul oli AS-i Avateks Auto näol tegemist tegutseva ettevõttega, viitab kohtu hinnangul veelkord ebapiisavale kontrolli teostamisele ja korraliku ettevõtja hoolsuskohtuste rikkumisele, mistõttu saigi võimalikuks sedavõrd suures ulatuses kahju tekkimine AS-le Avateks Auto.
42.Kuna nõukogu passiivsuse tõttu (s.t nõukogu kontrollorganina ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi) sai võimalikuks AS-le Avateks Auto kahju tekkimine, leiab kohus, et ka nõukogu on kahju tekkimise eest vastutav. AS-le nõukogu poolt tekitatud kahju on ÄS § 327 lg 2 kaitsealas, st selline kahju on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav
43.Nelli Soo täiendava vastutuse alusena on hageja märkinud ÄS § 2892 ja väitnud, et Ahto Soo mõjutas Nelli Sood AS-i Avateks Auto kahjustavaid tegusid toime panema. Kuna Nelli Soo sai ise sellest otsest kasu, vastutab tema Ahto Sooga solidaarselt ka ÄS § 2892 lg-te 1-3 kohaselt. Kohus sellise väitega ei nõustu. Hageja ei ole millegagi tõendanud väidet, et Ahto Soo mõjutas Nelli Sood AS-i Avateks Auto kahjuks tegutsema, seega on esitatud väide paljasõnaline. Küll aga on õige hageja väide, et kuna OÜ Agromotors tegutses samal tegevusala AS-iga Avateks Auto, on Nelli Soo rikkunud ka ÄS § 324 lg 1 punktis 3 märgitud keeldu. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt oli AS Avateks Auto tegevusaladeks puidu ost, müük ja vahendus; transporditeenused (s.h rahvusvahelised autoveod); põllumajandussaaduste tootmine, müük ja vahendus; põllumajandustehnika remont, varuosade müük; transporditeenused Eesti Vabariigi piires (tlk 31 kd I). Agromotors OÜ tegevusalaks oli äriregistri andmebaasi kohaselt mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine (tlk 15 kd V), majandusaasta aruande kohaselt transporditeenuse vahendamine ning veoautode, haagiste rent (tlk 77 kd I). Samas aga nähtub OÜ Agromotors esitatud arvetest, et tegelikult osutas Agromotors OÜ transporditeenust. Seega leiab kohus, et Nelli Soo rikkus ÄS § 324 lg 1 punktis 3 märgitud keeldu, mille kohaselt ei või aktsiaseltsi nõukogu liige olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Juhatuse liikme ja nõukogu liikmete solidaarne vastutus
44.Aktsiaseltsi juhtorganiteks on nii juhatus kui ka nõukogu. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi (ÄS § 307 lg 1). Nõukogu on organ, kes planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316). Äriühingu juhtorgani liikmete vastutus on solidaarne ja äriühing võib ise otsustada, kelle vastu ta nõude esitab. VÕS § 65 lg 1 sätestab, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (VÕS § 65 lg 2). Solidaarse vastutuse tekkimisel on määravaks see, et isikud tekitasid ühe ja sama kahju (Riigikohtu 20.06.2006 otsus 3-2-1-64-06). Käesoleval juhul on Ahto Soo juhatuse liikmena ning Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soop nõukogu liikmetena põhjustanud ühe ja sama kahju AS-le Avateks Auto, seega vastutavad Ahto Soo, Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soop kahju tekitamise eest solidaarselt. Kohus märgib, et kui kostjate vastutus ei oleks solidaarne, oleks äriühingul sisuliselt võimalik nõuda kahju hüvitamist kaks korda – juhatuse liikmetelt ja nõukogu liikmetelt eraldi. See aga ei saa olla lubatud.
45.Kohus on eelnevalt tuvastanud nii juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja vastutuse kui ka nõukogu liikmete kohustuste rikkumise ja vastutuse. Vastutust välistavate asjaolude esinemist kohus tuvastanud ei ole. Nõukogu passiivsuse ja kontrollikohustuse hooletu täitmise tõttu sai võimalikuks varasemast suuremas ulatuses sularaha väljavõtmine AS-i Avateks Auto
pangakontodelt, teenuse osutamiseks tehtud kulutuste ning klientidele esitatud arvete alusel saadud tulu märkimisväärse vahe tekkimine ning liisingvara tagastamata jätmine. Kohus nõustub hagejaga, et äriühingu juhtorgani liikmetelt eeldatakse seadusest tulenevalt aktiivset osavõttu äriühingu juhtimisest, mistõttu vastutab äriühingu juhtorgani liige solidaarselt teiste juhtorganite liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku tehingu tegemise ajal passiivseks või ei võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
47.Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
48.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
49.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja kulude alusdokumentidega kohtule 30.01.2015 (tlk 98-116 kd VI). Hageja on märkinud enda menetluskulude rahaliseks suuruseks 19 957,80 eurot, millest 2500 eurot on tasutud riigilõiv ning 17 457,80 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud üksnes osaliselt.
50.Riigilõivu suurus tulenes hagiavalduse esitamise ajal kehtinud seadusest ning riigilõivu tasumine oli hagi menetlusse võtmise üheks eelduseks, seega on hageja kulu riigilõivu osas põhjendatud ja vajalik.
51.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Antud juhul ei ole esitatud hagi olnud õiguslikult keerukas, ka ei ole esindajad vahetunud. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja õigusabikulu väljamõistmine kahele esindajale. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hagejat oleks tegelikkuses esindanud kaks esindajat – kohtuistungitel on osalenud vaid vandeadvokaat Tarmo Peterson, samuti on kohtule menetlusdokumente esitanud vandeadvokaat Tarmo Petrerson. Ühtegi kohtule esitatud dokumenti vandeadvokaat Ramon Rask allkirjastanud ei ole. Seega ei nõustu kohus sellega, et hageja esindajaks käesolevas asjas oli lisaks vandeadvokaat Tarmo Petersonile ka vandeadvokaat Ramon Rask.
52.Riigikohtu 3.06.2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 punkti 13 kohasaelt ei kuulu hüvitamisele hageja esindaja kohtuistungitele ja tagasi sõitmisele kulutatud aeg, mistõttu ei ole nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik (arve nr 1305006 ja nr 1312037).
53.Põhjendatud ei ole ka hageja õigusabikulu 13.10.2014 kohtuistungi osaletud 3 tunni ja 30 minuti eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas istung 10.30 ning lõppes 13.37, seega kestis 3 tundi ja 7 minutit.
54.Vastavalt Riigikohtu praktikale (nt 11.11.2014 otsus 3-2-1-77-14 p 12) ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb see kulu hageja esitatud arvelt nr 1501012 maha arvestada.
55.Ka ei ole põhjendatud hageja ajakulu menetlusdokumentide koostamisele arve nr 1411021 spetsifikatsioonil näidatud ulatuses. Hageja on läbi menetluse esitatud menetlusdokumentides korranud üle varem esitatud seisukohti, uusi asjaolusid või seisukohti esitanud ei ole. Seega ei
pea kohus põhjendatuks sellises ulatuses ajakulu sisuliselt varasemalt esitatud seisukohtade kordamise eest.
56.Muus osas leiab kohus, et esindaja ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud. Asjaolu, et pankrotihaldur, kes on hagi esitanud, on ka ise vandeadvokaat, ei oma asjas tähtsust ega anna antud juhul alust esindaja õigusabikulude suuruse vähendamiseks.
57.Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, seega lisandub hageja õigusabikuludele käibemaks (TsMS § 174 lg 6). Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata hageja menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) summas 16 457 eurot (käibemaksuga).