Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi A. S, N. S, E. S (surnud) ja T. S vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-12-43819
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
332 106 eurot 33 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas, esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja A. S, esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja N. S, esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja E. S (surnud), esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja T. S, esindaja vandeadvokaat Cardo Ssaar
Asja läbivaatamise kuupäev
17. oktoober 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-12-43819 osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 otsuse Avateks Auto AS (pankrotis) kasuks A. S-lt 94 576 euro 10 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi A. S vastu 94 576 euro 10 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta tühistatud osas jõusse Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 otsus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-12-43819 osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 otsuse Avateks Auto AS (pankrotis) kasuks A. S-lt, N. S-lt, E. S-lt ja T. S-lt 74 256 euro 38 sendi ja N. S-lt, E. S-lt ja T. S-lt
94 576 euro 10 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi A. S, N. S, E. S ja T. S vastu 74 256 euro 38 sendi ning N. S, E. S ja T. S vastu 94 576 euro 10 sendi väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-12-43819 muutmata osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 otsuse Avateks Auto AS (pankrotis) kasuks N. S-lt, E. S-lt ja T. S-lt 163 273 euro ja 85 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi N. S, E. S ja T. S vastu 163 273 euro 85 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-12-43819 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 otsuse Avateks Auto AS (pankrotis) kasuks A. S-lt 163 273 euro 85 sendi väljamõistmise osas.
1.Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas (hageja) esitas 29. oktoobril 2012 Tartu Maakohtule hagi A. S (kostja I), N. S (kostja II), E. S (kostja III) ja T. S (kostja IV) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 332 106 euro 33 sendi suuruse kahjuhüvitise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Avateks Auto AS-i (Avateks) pankrot välja 23. juulil 2010. Kuni
17.maini 2010 olid Avateksi aktsionärideks ja juhatuse liikmeteks kostja I ja V. E. Vastav kanne juhatusest tagasikutsumise kohta tehti äriregistris 20. mail 2012. Kostja I selgituste kohaselt võõrandas ta koos V. E Avateksi aktsiad S. U. Pankrotimenetluses selgus, et kostja I on Avateksi pangakaardiga äriühingu kontodelt välja võtnud sularaha 94 576 eurot 10 senti. Pankrotimenetluses tehtud erikontrolli käigus ei tuvastatud, et raha oleks äriühingule tagasi makstud või kasutatud äriühingu huvides.
2.Avateksi ja Danske Bank A/S vahel olid sõlmitud liisingulepingud, mille pank ütles üles 15. aprillil 2010. Panga nõue oli pankroti väljakuulutamise seisuga 274 566 eurot 2 senti, millest 163 273 eurot 85 senti oli kahju hüvitamise nõue. Kostja I vastutab Avateksile tekitatud kahju eest, sest ta ei korraldanud liisingulepingute ülesütlemisel liisinguvaraks oleva kuue sõiduki tagastamist liisinguandjale.
3.Avateksi transporditeenuse osutamiseks kulutati 82 653 eurot 65 senti, kuid klientidele esitati arveid üksnes 8397 euro 27 sendi eest. Hageja hinnangul peaks transporditeenuse eest küsitav hind katma vähemalt kulud kütusele ning teemaksudele.
4.Kostjad II-IV olid Avateksi nõukogu liikmed. 17. mai 2010 otsusega kutsuti juhatusest tagasi kostja I ja V. E ning uueks juhatuse liikmeks valiti S. U. Nõukogu liikmed ei kontrollinud S. U
sobivust juhatuse liikme kohale, samuti puudus S. U enda nõusolek. Tegelikkuses jätkas tegutsemist Avateksi juhatuse liikmena kostja I. Nõukogu liikmed ei täitnud oma järelevalvekohustust, jättes kontrollimata, kuidas on juhatus rahalisi vahendeid kasutanud. Kostjate I-II vastutus tuleneb ka äriseadustiku (ÄS) §-st 2892. Lisaks on kostja II rikkunud ÄS § 324 lg 1 p-s 2 sätestatud konkurentsikeeldu. Kostjale II kuuluv Agromotors OÜ (Agromotors) on saanud otsest kasu Avateksi kahjustamisest.
5.Kostjad I-III vaidlesid hagile vastu. 2010. aastal oli autotranspordis sularahaga arveldamine tavapärane. Suur osa müügitulust läks tegevusega seotud kulude katteks. Kõik dokumendid, mis tõendavad raha kasutamist Avateksi huvides, peaks olema raamatupidamisdokumentide hulgas ja seega hageja käes. Pangakonto väljavõtted näitavad üksnes seda, et raha on välja võetud, kuid mitte seda, et kostja I selle raha omastas. Kostja I ei ole liisingulepingute 15. aprilli 2010 ülesütlemise teadet kätte saanud, seega ei saanud liisingulepingud olla sel kuupäeval üles öeldud. Sõidukid ja kogu dokumentatsiooni andis kostja I üle uuele juhatuse liikmele. Hageja ei ole tõendanud nõukogu liikmete kohustuste rikkumist. Nõukogul ei olnud kohustust kontrollida iga päev Avateksi juhatuse tegevust. Kostja IV vaidles hagile vastu. Avateksi põhikirjast tulenes, et juhatusel on õigus teha ÄS § 317 lgs 1 nimetatud tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta, seega ei ole nõukogu liikmed oma kohustusi rikkunud. Nõukogu liikmed ei teadnud, et kostja I võttis Avateksi kassast ja kontodelt raha. Kostja IV ilmutas Avateksi nõukogu liikmena tegutsedes hoolsust, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Puudusid andmed, mille kohaselt olnuks S. U juhatuse liikme kohale sobimatu. Kuna hagiavalduses väidetav kahju tekkis Avateksile enne S. U juhatuse liikmeks valimist, ei ole tema juhatuse liikmeks valimise ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku seost.
6.Tartu Maakohus rahuldas 20. märtsi 2015 otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis kostjatelt I-IV Avateksi kasuks solidaarselt välja 332 106 eurot 33 senti. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt Avateksi kasuks solidaarselt välja menetluskulud 16 457 eurot koos viivisega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud, et kostja I on Avateksi pangakontolt sularaha välja võtnud. Kostja I ei ole tõendanud väidet, et raha kasutati Avateksi huvides (palkade maksmiseks või kütuse ostmiseks). Isegi kui kostja I andis liisinguvara üle uuele juhatuse liikmele S. U, ei tegutsenud ta aktsiate müügilepingu sõlmimisel ja liisinguvara üleandmisel Avateksi huvidest lähtuvalt, kuna oli teadlik äriühingu makseraskustest, sh võlgnevustest liisinguandjale ja kohustusest tagastada vara. S. U taust ei ole oluline, kuid asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et aktsiate müügilepingu sõlmimise eesmärgiks oli kostja I vabastamine juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Kostja I loobus põhjendamatult õigusest nõuda klientidelt neile osutatud teenuste eest tasumist. Kohus pidas usutavaks, et Avateks osutas teenuseid ja kandis teenuste osutamiseks vajalikke kulusid, kuid arveid selle eest esitas kostjale II kuulunud Agromotors. Üksnes nõukogu juhatuse liikmete isiklikud seosed ja suhted ei ole aluseks ÄS § 2892 lg 1 kohaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et
kostja I juhatuse liikmena oleks mõjutanud nõukogu liikmeid Avateksile kahjulikult tegutsema. Juhatuse laiendatud volitused ei vähenda seadusest tulenevat nõukogu kohustust kontrollida juhatuse tööd. Nõukogu ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega uue juhatuse liikme kinnitamisel, kuid kuna kahju on tekkinud enne, kui nõukogu valis S. U juhatuse liikmeks, puudub põhjuslik seos S. U juhatuse liikmeks valimise ja Avateksile tekkinud kahju vahel. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisel oleks nõukogu pidanud tuvastama suuremahulise sularaha väljavõtmise ning käibe languse. Kuna nõukokku kuulusid tihedalt seotud isikud, on ilmne, et nõukogu on kontrollikohustust täitnud vaid formaalselt. Nõukogu passiivsuse tõttu sai võimalikuks Avateksile kahju tekkimine ja nõukogu vastutab tekkinud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I mõjutas kostjat II Avateksi kahjuks tegutsema. Kuna Agromotors tegutses samal tegevusalal Avateksiga, on kostja II rikkunud ÄS § 324 lg 1 p-s 3 sätestatud konkurentsikeeldu. Kostja I on juhatuse liikmena ning kostjad II-IV on nõukogu liikmetena põhjustanud ühe ja sama kahju Avateksile, seega vastutavad nad kahju tekitamise eest solidaarselt.
7.Kostjad I-IV esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 31. märtsi 2016 otsusega maakohtu otsuse kostjalt I 168 832 euro 48 sendi väljamõistmise osas ja kostjaid II-IV puudutavas osas täielikult, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja I vastu 168 832 euro 48 sendi väljamõistmiseks ja kostjate II-IV vastu täies ulatuses rahuldamata. Muus osas (kostjalt I 163 273 euro 85 sendi väljamõistmise osas) jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda ning kostjate II-IV menetluskulud Avateksi kanda ning mõistis Avateksilt kostja II kasuks välja menetluskulud 2392 eurot 80 senti, kostja III kasuks 2392 eurot 80 senti ja kostja IV kasuks 8772 eurot. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole esitanud otseseid tõendeid selle kohta, kuidas kostja I Avateksi pangakontolt võetud raha kasutas. Selle asemel on hageja Soovinud kaudselt tõendada, et kuna puuduvad andmed raha kasutamise kohta äriühingu huvides, siis on raha järelikult kasutatud mingil muul otstarbel. Selliselt ei ole hageja oma tõendamiskoormist täitnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja I raamatupidamise kohustuse rikkumise kohta, samuti ei tuginenud hageja sellele, justkui oleks jaanuarist aprillini 2010 Avateksi pangakontolt väljavõetud summad äriühingu ametlikus raamatupidamises kajastamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja tõendanud kostja I juhatuse liikme kohustuste rikkumist, mis seisnes Avateksi pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamises. Sellest tulenevalt ei lasu kostjal I ka tõendamiskoormist, tõendamaks, et raha kasutati Avateksi huvides või tagastati Avateksile. Ringkonnakohus märkis, et kostja I käitumist liisinguvara üleandmisel uuele juhatuse liikmele ei saa
pidada õiguspäraseks seetõttu, et vara üleandmise hetkeks oli Avateksil juba ca kuu aega tekkinud vara viivitamatu tagastamise kohustus. Maakohus on tuvastanud, et Danske Bank A/S liisingulepingute ülesütlemise avaldused ja vara tagastamise nõuded on Avateks kätte saanud
13.aprillil 2010. Selles osas on maakohus hagi õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus leidis, et kulutuste tegemine 82 653 euro 65 sendi väärtuses on dokumentaalselt tõendatud. See annab alust eeldada, et Avateks on saanud vastavas ulatuses vastusooritusena ka kaupu või teenuseid. Seega ei ole vähemalt mitte kogu eelnimetatud summa ulatuses alust lugeda tekkinuks kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes, kuna puudub varaline diferents. Hagejal tulnuks esitada konkreetsed andmed selle kohta, missuguses mahus ja hindadega osutas Avateks klientidele teenuseid ja millise summa ulatuses tekkis selle tulemusena klientide vastu nõudeid. Seejärel tekkinuks võimalus hinnata, kas juhatuse liige rikkus oma kohustusi, jättes klientide vastu tekkinud nõuded põhjendamatult maksma panemata, loobudes sellega teadlikult äriühingule saadaolevast rahast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja I käitus selliselt, et korraldas küll Avateksi teenuste osutamise klientidele, kuid jättis selle eest arved esitamata ning võimaldas arveid esitada hoopis tema abikaasa kontrolli all oleval Agromotorsil. Ringkonnakohus märkis, et juhatuse ja nõukogu funktsioonid äriühingu tegevuse juhtorganitena on erinevad. Äriühingu igapäevategevuse juhtimine ja korraldamine on juhatuse pädevuses ning juhatus täidab sellega seotud ülesanded omal vastutusel. Sellesse juhatuse juhtimispädevuse teostamisse ei ole nõukogul õigust sekkuda. Nõukogu ülesandeks on teha juhatuse tegevuse üle järelevalvet, kontrollides juhatuse tegevuse seaduslikkust, korrakohasust, eesmärgipärasust ja majanduslikku põhjendatust. Nõukogu liikme kohustuste rikkumisest saab rääkida juhul, kui enne on kindlaks tehtud juhatuse liikme kohustuste rikkumine äriühingu vastu. Kuna ei ole tõendatud, et kostja I on tekitanud Avateksile kahju 94 576 eurot 10 senti ja 74 256 eurot 38 senti, ei ole need nõuded põhjendatud ka kostjate II-IV vastu. Samuti ei saanud nõukogu liikmetelt eeldada, et nad oleksid kontrollinud, kas juhatuse liige on täitnud liisinguandjale vara tagastamise kohustuse. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõukogu liikmetele ette heita passiivsust ja osavõtmatust Avateksi majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamisel ning vähemalt osaliselt on põhjendatud hageja etteheited nõukogu liikmetele, mille kohaselt ei kontrollinud nõukogu liikmed piisavalt äriühingu juhtimise S. U üleandmise asjaolusid ega veendunud tema sobivuses Avateksi juhatuse liikme ametikohale. Samas puudub põhjuslik seos Avateksil tekkinud kahju (163 273 eurot 85 senti) ja S. U juhatuse liikmeks valimise vahel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti sisustanud hageja etteheiteid sularaha väljavõtmise ning klientidele esitatud arvete kohta. Hageja etteheide kostjale I tugines lisaks
sellele, et kostja I võttis Avateksi pangakontodelt välja sularaha, ka sellele, et ta ei tagastanud Avateksi kontodelt väljavõetud summasid ning ei kasutanud neid Avateksi huvides. Hageja etteheide kostjale I seisnes ka selles, et ostetud kaubad ja teenused kasutas äriühing transporditeenuse osutamiseks ära, kuid klientidele esitati osutatud teenuste eest arveid vaid 8397 euro 27 sendi eest. Ringkonnakohus on ebaõigesti jaganud ka tõendamiskoormise. Ringkonnakohus jättis arvestamata, et hagejal ei olnud võimalik kasutada Avateksi raamatupidamist, sest kostja I juhatuse liikmena ei ole taganud selle säilimist. Kostja I ülesandeks oli tõendada raha kasutamist äriühingu huvides. Hageja ei nõustunud sellega, et tal tulnuks tõendada konkreetsed teenuste mahud ja hinnad. Kostja I transporditeenuse eest küsitav hind pidi katma vähemalt kulud kütusele ja teemaksudele. Ringkonnakohus on jätnud analüüsimata, et 2010. a maiks oli Avateks sügavates majandusraskustes, millest nõukogu liikmed olid teadlikud. Eeldades järelevalvekohustuse täitmist korraliku nõukogu liikme hoolsusega, pidid nad samaks ajaks olema teadlikud ka sellest, et kostja I on võtnud Avateksi pangakontodelt välja suure summa sularaha ning et Avateksi on teinud suuri kulutusi kütusele ja teemaksudele, kuid sellele vastavat tulu pole tekkinud. Kui kostjad II-IV oleksid täitnud juhatuse üle järelevalvekohustust ning reageerinud kostja I rikkumistele, poleks 17. mai 2010 sündmusi üldse juhtunud. Nõukogu liikmete kohustuseks oli kontrollida S. U sobivust Avateksi juhatuse liikme kohale ning kui nad oleksid oma kohustust täitnud, ei oleks S. U juhatuse liikmeks valitud ning kostja I ei oleks saanud korraldada liisinguvara üleandmist fiktiivsele juhatuse liikmele. Hageja ei nõustunud kohtutega selles, et ÄS § 2892 praegusel juhul ei kohaldu. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et vaatamata kostja II toime pandud ÄS § 324 lg 1 p-s 3 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisele ei ole etteheidetavad kahju tekitamise episoodid sellega seotud. Hageja on tuginenud mh sellele, et Avateksi käive suunati Agromotorsisse.
11.Kostjad vaidlesid hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse Avateksi kasuks kostjalt I 94 576 euro 10 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja hagi kostja I vastu 94 576 euro 10 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Tühistatud osas tuleb jätta jõusse Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 otsus. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse Avateksi kasuks kostjatelt I-IV 74 256 euro 38 sendi ja kostjatelt II-IV 94 576 euro 10 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja hagi kostjate I-IV vastu 74 256 euro 38 sendi ja kostjate II-IV vastu 94 576 euro 10 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus
tühistas maakohtu otsuse hageja kasuks kostjatelt II-IV 163 273 euro 85 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja hagi kostjate II-IV vastu 163 273 euro 85 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna kostja I kassatsioonkaebust ei võetud Riigikohtu 29. augusti 2016 määrusega menetlusse, on ringkonnakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse kostjalt I 163 273 euro 85 sendi väljamõistmise osas. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõuded äriühingu juhtorganite, s.o juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Hageja etteheited kostjale I (juhatuse liikmele) on järgmised: 1) kostja I on võtnud Avateksi pangakontolt välja sularaha, mida ta ei tagastanud Avateksile ega kasutanud Avateksi huvides (kahju 94 576 eurot 10 senti); 2) kostja I ei tagastanud liisinguvara liisinguandjale, vaid andis selle üle uuele juhatuse liikmele (kahju 163 273 eurot 85 senti); 3) kostja I tegi Avateksi transporditeenuse osutamiseks kulutusi 82 653 eurot 65 senti, samas kui klientidele esitati arveid vaid 8397 euro 27 sendi eest (kahju 74 256 eurot 38 senti). Hageja leidis, et kostjad II-IV (nõukogu liikmed) vastutavad kostjaga I solidaarselt, sest nad ei teinud piisavat järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
14.Kolleegium käsitleb esmalt hageja kahju hüvitamise nõudeid juhatuse liikme (kostja I) vastu (I) ja hageja kahju hüvitamise nõudeid nõukogu liikmete (kostjate II-IV) vastu (II). Seejärel käsitleb kolleegium kahju hüvitamise nõuete täiendavaid aluseid (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV). I
15.Hageja nõuded kostja I vastu on aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Hageja nõuete aluseks on ÄS § 315 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 315 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et
just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
16.Esmalt käsitleb kolleegium hageja 94 576 euro 10 sendi suurust kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu. Hageja on tuginenud sellele, et perioodil 2. jaanuarist kuni 1. maini 2010 võttis kostja I Avateksi pangakontolt välja sularaha 94 576 eurot 10 senti, mida ta ei tagastanud Avateksile ega kasutanud seda äriühingu huvides (hageja esimene nõue kostja I vastu).
17.Pooled ei vaidle selle üle, et märgitud ulatuses sularaha oli Avateksi pangakontolt eelnimetatud perioodil välja võetud ning et sularaha võttis välja kostja I, kellel oli Avateksi pangakaardi kasutamise õigus, samuti selle üle, et sularaha Avateksile ei tagastatud. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas hageja peab tõendama, et kostja I kasutas Avateksi pangakontolt võetud raha muul otstarbel kui äriühingu huvides, või peab kostja I tõendama, et ta kasutas sularaha äriühingu huvides. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus valesti jaganud tõendamiskoormise, leides, et hagejal tuleb tõendada, et kostja I kasutas Avateksi pangakontolt võetud raha muul otstarbel kui Avateksi hüvanguks. Olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha, ei saa hagejalt mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas juhatuse liige sularaha kasutas. Raha kasutamist Avateksi huvides peab tõendama kostja I.
18.Kostja I väidete kohaselt anti sularaha autojuhtide kätte, kes kulutasid seda kütuse ostmiseks. Kostjal I oli võimalik tõendada oma väiteid tunnistajate (Avateksi töötajate) ütluste abil. Kostja I on viidanud tunnistajate ülekuulamise vajadusele, kuid ei esitanud taotlust konkreetsete tunnistajate ülekuulamiseks ning hiljem vaidles hageja samasisulisele taotlusele vastu. Erinevalt ringkonnakohtust on maakohus jaganud tõendamiskoormise õigesti. Maakohus on analüüsinud asjas esitatud tõendeid ning asunud seisukohale, et kostja I pole oma väidet sularaha kasutamise kohta Avateksi huvides tõendanud. Kolleegium leiab, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
19.Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse kostjalt I 94 576 euro 10 sendi väljamõistmise osas, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja I hagi kostja I vastu 94 576 euro 10 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Tühistatud osas tuleb jätta jõusse maakohtu otsus.
20.Järgmiseks käsitleb kolleegium hageja 74 256 euro 38 sendi suurust kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu (hageja kolmas nõue kostja I vastu). Hageja on tuginenud sellele, et kostja I tegi Avateksi transporditeenuse osutamiseks kulutusi 82 653 eurot 65 senti (kütus ja teemaksud), samas kui klientidele esitati arveid vaid 8397 euro 27 sendi eest, seega tekitas kostja I Avateksile kahju 74 256 eurot 38 senti (82 653 eurot 65 senti - 8397 eurot 27 senti). Hageja hinnangul peaks transporditeenuse eest küsitav hind katma vähemalt kulud kütusele ning teemaksudele.
21.Pooled vaidlevad tõendamiskoormise üle. Praegusel juhul on hageja tõendanud järgmist: 1) kulutused 82 653 eurot 65 senti on tehtud; 2) kulutused olid seotud Avateksi transporditeenuse
osutamisega (kütus ja teemaksud); 3) arved klientidele esitati 8397 euro 27 sendi eest. Kostja I ei ole selgitanud, miks esitati klientidele tegelikest kulutustest oluliselt väiksemad arved. Kostja I ei ole ka väitnud, et OÜ-lt Mark Oil ostetud kütus oleks Avateksi varade hulgas säilinud või et klientidele esitati hageja väidetud summast (8397 eurot 27s senti) suuremad arved. Samuti ei ole kostja I tuginenud sellele, et Avateksil puudus majandustegevus.
22.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise, leides, et hageja pidi tõendama, et Avateks osutas vaidlusaluse ajavahemiku vältel vastavas mahus ja väärtuses teenuseid, samuti esitama andmed selle kohta, missuguses mahus ja hindadega osutas Avateks klientidele teenuseid ja millise summa ulatuses tekkis selle tulemusena klientide vastu nõudeid. Olukorras, kus hageja on eespool nimetatud asjaolusid tõendanud ning kostja I ei ole andnud selgitusi (tõendite esitamisest rääkimata) tehtud kulutuste ja väljastatud arvete märkimisväärse vahe kohta, ei ole täiendava tõendamiskoormise panek hagejale põhjendatud.
23.Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse Avateksi kasuks kostjalt I 74 256 euro 38 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja hagi kostja I vastu 74 256 euro 38 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda kostjale I võimalus esitada selgitusi ja vajadusel ka tõendeid selle kohta, miks klientidele esitati tegelikest kuludest oluliselt väiksemad arved. II
24.Hageja nõuded kostjate II-IV vastu on aktsiaseltsi nõukogu liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Nõukogu keskseks ülesandeks on ÄS §-st 316 tulenevalt teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed peavad täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle. Järelevalve kohustuse täitmiseks on nõukogul õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ja nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist, kusjuures aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige (ÄS § 317 lg 7). Üldjuhul saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada vaid siis, kui on kindlaks tehtud juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 327 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 327 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelnevast tulenevalt on nõukogu liikme vastutus
sarnane juhatuse liikme vastutusega. Analoogselt ÄS § 315 lg-ga 2 jaguneb ÄS § 327 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et nõukogu liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on nõukogu liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
25.Ringkonnakohus leidis, et kuna ei ole tõendatud, et kostja I tekitas Avateksile kahju 168 832 eurot 48 senti (s.o 94 576 eurot 10 senti + 74 256 eurot 38 senti), ei ole põhjendatud kahjuhüvitise nõuded samades episoodides ka kostjate II-IV vastu. Selliselt on ringkonnakohus jätnud tuvastamata, kas kostjad II-IV kui nõukogu liikmed vastutavad hagejale tekitatud kahju eest. Kuivõrd nimetatud kahju hüvitamise nõuetes tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse kostjat I puudutavas osas, tuleb otsus tühistada ka kostjaid II-IV puudutavas osas. Kolleegium ei saa ise tõendeid hinnata ega asjaolusid tuvastada (TsMS § 688 lg-d 3-5), seega tuleb asi saata selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata kostjate II-IV kui nõukogu liikmete võimalikku vastutust või selle puudumist hagejale tekitatud kahju eest.
26.Ringkonnakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse hageja kasuks kostjalt I 163 273 euro 85 sendi väljamõistmise osas. Hageja on seisukohal, et liisinguvara tagastamata jätmisega tekitatud kahju eest vastutavad ka kostjad II-IV. Kui nõukogu liikmed oleksid täitnud järelevalve kohustust ning reageerinud nõutaval viisil kostja I varasematele rikkumistele, siis ei oleks 17. mai 2010 sündmusi toimunud (kostja I oleks enne seda juhatusest tagasi kutsutud). Kui nõukogu oleks kontrollinud S. U sobivust juhatuse liikme kohale, ei oleks otsust tema valimise kohta vormistatud. Sellise otsuse puudumise korral ei oleks kostja I saanud korraldada liisinguvara üleandmist fiktiivsele juhatuse liikmele (hageja teine nõue kostjate II-IV vastu).
27.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja 163 273 euro 85 sendi suurune kahju hüvitamise nõue kostjate II-IV vastu ei ole põhjendatud. Kolleegiumil ei ole alust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Selles osas järgib kolleegium kooskõlas TsMS § 689 lg-s 5 sätestatuga ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid. III
28.Kostja I vastu esitatud nõude täiendavaks aluseks on hageja arvates ÄS § 2892 lg 1, mille kohaselt peab oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Seega keelab ÄS § 2892 lg 1 mõjutada aktsiaseltsi juhtorgani liiget tegutsema aktsiaseltsi kahjuks. Kolleegium on varem leidnud, et ÄS § 1671 lg 1 (analoogne säte osaühingu puhul) on deliktiõiguslik kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatud keelu rikkumine võib olla ka
lepingu rikkumiseks. Juhul kui osaühingule selliselt tekitatud varaline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes, on deliktiõiguse kohaldamine VÕS § 1044 lg-st 2 tulenevalt välistatud (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1181-15, p-d 25 ja 37). Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33). Arvestades äriühingu ja juhatuse liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kolleegiumi arvates äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19). Maakohtule esitatud hagis nõudis hagejalt kostjatelt Avateksile tekitatud varalise kahju (332 106 eurot 33 senti) hüvitamist, mis on juba hõlmatud kostja I kui juhatuse liikme kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Seega on praegusel juhul VÕS § 1044 lg-st 2 tulenevalt ÄS § 2892 lg 1 kohaldamine välistatud.
29.Kostja II vastu esitatud nõude täiendavaks aluseks on hageja arvates ÄS § 2892 lg 2, mille kohaselt vastutab sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuivõrd kostja I suhtes on analoogia alusel VÕS § 1044 lg-st 2 tulenevalt deliktiõiguse kohaldamine välistatud, ei saa kostja II ÄS § 2892 lg 2 rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel Avateksile tekitatud kahju eest vastutada.
30.Kostja II vastu esitatud nõude täiendavaks aluseks on ka ÄS § 324 lg 1 p 3, mille kohaselt ei või nõukogu liige ilma üldkoosoleku otsuseta olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja nõue kostja II vastu ÄS 323 lg 1 p 3 alusel ei ole põhjendatud. Selles osas järgib kolleegium kooskõlas TsMS § 689 lg-s 5 sätestatuga ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid. IV
31.Kuna ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 järgi ringkonnakohtu teha sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
32.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.