Hageja: A.P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, esindajad Indrek Naur, vandeadvokaat ja Annika Tõlgo, vandeadvokaadi abi Kostja: B A OÜ, registrikood 11379681, asukoht Kiviõli, esindaja Raido Rahusoo, juhataja
Menetlus
Sireli 4-2
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista B A OÜ-lt A.P’i kasuks 1200.00 (üks tuhat kakssada) eurot, millest 1047.38 eurot on hageja poolt kostjale vähem makstud töötasu ning 152.62 senti vähem makstud puhkusetasu.
2.A.P’ hagi rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-18545 kannab B A OÜ täies ulatuses.
2.Määrata, et A.P’i menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 480 eurot.
B A OÜ peab maksma 480.00 eurot A.P’i menetluskulu hüvitamiseks.
4.Välja mõista B A OÜ-lt A.P’i kasuks viivis menetluskulult alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline 10 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, täiendab kohus otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.
HAGEJA NÕUE
Hageja palus kostjalt välja mõista vähem makstud töötasu summas 1047.38 eurot ja saamata puhkusetasu 152.62 eurot, kokku 1200 eurot. Tsiviilasi nr 2-14-18545
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja oli seisukohal, et kuna hagejale jäeti välja maksmata mitte töötasu vaid päevarahad, mille osas on nõude esitamise tähtaeg 4 kuud ja see tähtaeg on aga möödunud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Lisaks ei tunnistanud kostja hageja nõuet ka sisuliselt. Kostja väitis, et on hagejale välja maksnud kõik töötasud ja kulud, kuid kuna hageja tekitas tööandjale kahju 2445 eurot, pidas kostja hagejale ettenähtud päevarahadest 900 eurot kinni. Samuti jättis kostja hagejale töölt lahkumisel välja maksmata puhkusetasu 300 eurot.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt menetleb kohus antud hagi lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib kohus otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. 19.03.2015 tegi kohus antud asjas kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, mis on kostjale kättetoimetatud 23.03.2015. 01.04.2015 teatas kostja soovist esitada otsusele apellatsioonkaebus. Eeltoodut arvestades täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga (TsMS § 448 lg-st 41). Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, st jätta otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha ning põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Kohtusse tuleb pöörduda ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast (ITVS § 24 lg 1). Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon (ka Töövaidluskomisjon või TVK) tegi
07.04.2014 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/77 (ka Otsus), millega rahuldas A.P’i järgmised nõuded: - vähem makstud töötasu summas 1047.38 eurot; - vähem makstud puhkusetasu 152.62 senti (TVK tl 68). B A OÜ esitas 08.05.2014 kohtusse taotluse, et kohus vaataks A.Pi poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri jäeti kostjale kättetoimetamiseks postkasti 12.05.2014 (tl 74). Otsuse ärakirja postkasti jätmisest kuni taotluse kohtule esitamiseni on möödunud vähem kui üks kuu, seega on taotlus esitatud tähtaegselt.
3.Kohus on seisukohal, et puudub alus jätta hagi läbivaatamata. Kostja vastuväidete kohaselt jäeti hagejale väljamaksmisele kuuluvatest summadest välja maksmata välislähetuste (komandeeringute) päevarahad (tl 4, 64, 89). Kuna lähetuskulude hüvitis ei ole töötasu osa, kohaldub ITVS § 6 lg 1, mille kohaselt päevarahade nõude aegumistähtaeg on 4 kuud, see tähtaeg on aga möödunud (tl 4, 64). ITVS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes ettenähtud juhul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Hagi on esitatud 2012 oktoober-detsember eest saamata töötasu ja puhkusetasu nõudes, mitte päevarahade nõudes. Seega kohaldub antud hagis esitatud nõudele kolme aastane esitamise tähtaeg, mis ei olnud hagi esitamise ajaks, so 07.05.2014, möödunud. Kohus ei tuvastanud TsMS §-s 323 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid. Eeltoodut arvestades tuleb hagi läbi vaadata.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et - A.P (ka hageja) töötas B A OÜ-s (ka kostja) autojuhina perioodil juuni-detsember 2012; - hageja ja kostja vahel oli 01.07.2012 sõlmitud tööleping nr 9 (ka Tööleping); - Töölepingu 5.1 kohaselt oli töötajale makstav töötasu 580 eurot kuus normtundidega töötamise korral (tl 46, TVK tl 2); Tsiviilasi nr 2-14-18545 2 (5)
- A.P’ile oktoobris, novembris ja detsembris 2012 töötamise eest ettenähtud tasu arvestus on õige; - B A OÜ jättis A.P’ile arvestatud tasudest temale välja maksmata 2012 oktoobris 300 eurot, novembris 300 eurot ja detsembris 600 eurot, kokku 1200 eurot (tl 46, 79, TVK tl 19-21); - A.P ei ole allkirjastanud 15.11.2012 dateeringuga kokkulepet (ka Kokkulepe) selles, et kahju mille A.P põhjustas hooletusest B A OÜ-le summas 2445 eurot, peetakse kinni A.Paas’i töötasust osade kaupa, so esimene osamakse 300 eurot peetakse kinni oktoobri töötasust, teine osa 300 eurot novembri töötasust ja nii edasi 300 eurot kuus kuni kahju on kompenseeritud (tl 46, TVL tl 22); - poolte töölepingulised suhted on lõpetatud detsembris 2012 (tl 46). Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud. Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Seega on tuvastatud, et A.P töötas kostja juures perioodil juuni-detsember 2012 ning temale arvestatud tasust jättis kostja hagejale välja maksmata oktoobris 300 eurot, novembris 300 eurot ja detsembris 600 eurot, kokku 1200 eurot.
5.Hageja väitel puudus kostjal tema nõusolek väidetava kahjusumma tasaarvestamiseks ja tema töötasust kinnipidamiseks. Tema ei ole sõlminud kostjaga sellekohast kokkulepet (tl 4647,71). Kostja vastuväite kohaselt leppisid nad hagejaga kokku, et tekitatud kahju võtakse hageja töötasust maha (tl 79). Kostja on töövaidluskomisjonile esitanud ka 15.11.2012 dateeringuga kokkuleppe, mille kohaselt B A OÜ ja A.P lepivad kokku et kahju, mille A.P põhjustas hooletusest B A OÜ-le summas 2445 eurot, peetakse kinni A.P’i töötasust osade kaupa, so esimene osamakse 300 eurot peetakse kinni oktoobri töötasust, teine osa 300 eurot novembri töötasust ja nii edasi 300 eurot kuus kuni kahju on kompenseeritud (tl 46, TVL tl 22). Nimetatud kokkulepe on hageja poolt allkirjastamata (TVK tl 22). Töölepingu seaduse (TLS) § 78 lg 1 kohaselt kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 79) kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kohtu hinnangul on kostja esitatud kirjalikus vormis Kokkulepe taasesitamist võimaldav. Kokkulepe sisaldab ka kokkuleppe poolte (A.P ja B A OÜ) nimesid. Seega, vaatamata asjaolule, et Kokkulepe ei ole A.P’i poolt allkirjastatud, vastab see formaalselt TsÜS §-s 79 sätestatud nõuetele. Samas hageja eitab kostjaga eelkirjeldatud kokkuleppe sõlmimist ja kostjale nõusoleku andmist oma töötasust väidetava kahjusumma kinnipidamiseks. Seejuures tugineb hageja ka asjaolule, et kostja esitatud Kokkuleppelt puudub tema allkiri. Kohus on seisukohal et olukorras, kus kostjal oli hageja töötasust kinnipidamiste tegemiseks TLS § 78 lg 1 kohaselt vajalik saada hagejalt selleks eelnev nõusolek, kuid hageja eitab sellekohase nõusoleku andmist, lasub kostjal kohustus tõendada, et ta on saanud hagejalt nõusoleku tema töötasust kinnipidamiste tegemiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul kostja esitatud Kokkulepe, mille sõlmimist hageja eitab ja mis on hageja poolt ka allkirjastamata, ei tõenda tõsikindlalt, et kostjal oli hageja töötasust kinnipidamiste tegemiseks olemas selleks vajalik hageja nõusolek ja seda enne kinnipidamiste tegemist. Muid tõendeid, mis kinnitaksid poolte kokkulepet (hageja nõusolekut) töötasust kinnipidamiste tegemiseks, asjas esitatud ei ole. Pealegi on kostja oma seisukohas A.Paasi nõudele (tl 89) väitnud, et A.P’i töölt äramineku põhjuseks sai seesama allkirjastamata kokku-lepe kahju kompenseerimiseks. Kohtu hinnangul viitab kostja selline väide asjaolule, et hageja ei olnud nõus väidetava kahju kinnipidamisega oma töötasust. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et tõendatud pole, et hageja andis kostjale nõusoleku oma töötasust või muudest tasudest kinnipidamiste tegemiseks. Ilma hageja nõusolekuta tehtud kinnipidamised on aga tühised ja hageja võib tasaarvestatud (kinni peetud) summad tagasi nõuda. Tsiviilasi nr 2-14-18545
6.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja jättis hagejale välja maksmata (pidas kinni) töötasu või päevarahad. Nimetatud asjaolust oleneb, kas hageja nõude esitamise tähtaeg 3 (5)
(ITVS § 6) on möödunud või mitte. Kostja on avalduses kohtule (tl 4), vastuses hagiavaldusele (tl 64) ja 30.10.2014 esitatud seisukohas (tl 89) väitnud, et hagejale jäeti välja maksmata välislähetuse päevarahad. Samas on kostja TVK-le esitatud vastuses hageja avaldusele märkinud, et 900 eurot sai kinni peetud hageja töötasust ning kuna hageja lahkus töölt, otsustas kostja hagejale puhkusetasu mitte välja maksta (TVK tl 17). TVK-s kostja aegumise vastuväidet ei esitanud. Hageja väitel pidas kostja 1047.38 eurot kinni tema töötasust, sellest 2012 oktoobris 300 eurot, novembris 300 eurot, detsembris 447.38 eurot ning 152.62 eurot detsembris 2012 töösuhte lõppemisel maksmisele kuuluvast puhkusetasust, kokku 1200 eurot (tl 46,47) Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile hagejale töötasu väljamaksmise otsused oktooberdetsember 2012 kohta. Töötasu väljamaksmise 15.11.2012 otsusest oktoober 2012 kohta (tl 19) nähtub, et A.P’i töötasu oli 447.38 eurot ja töölähetuse päevarahad kokku 736 eurot, kaubakahju kompenseerimiseks on kinni peetud 300 eurot. Töötasu väljamaksmise 15.12.2012 otsusest november 2012 kohta (tl 20) nähtub, et A.P’i töötasu oli 447.38 eurot ja töölähetuse päevarahad kokku 544 eurot, kaubakahju kompenseerimiseks on kinni peetud 300 eurot. Töötasu väljamaksmise otsusest 10.01.2013 detsember 2012 kohta (tl 21) nähtub, et A.P’i töötasu oli 447.38 eurot ja töölähetuse päevarahad kokku 544 eurot, puhkusetasu 300 eurot, kaubakahju kompenseerimiseks on kinni peetud 600 eurot. Töötasu väljamaksmise otsuste kohaselt on kõik kinnipidamised, kokku summas 1200 eurot, tehtud kaubakahju kompenseerimiseks. Millise arvestatud tasu (töötasu, töölähetuse päevarahad, puhkusetasu) arvelt kinnipidamised on tehtud, nendest otsustest ei nähtu. Samas, kostja väitel tugines ta hagejalt väidetava kahjusumma kinnipidamisel 15.11.2012 Kokkuleppele (tl 22). Nimetatud kokkuleppe kohaselt tehakse kinnipidamised aga töötasust (vastavalt maksegraafikule 300 eurot iga kuu 15-ndal kuupäeval alates 15.11.12 kuni 15.06.13 ja 45 eurot 15.07.2013). Kohtu hinnangul nähtub Kokkuleppest, et kostja tahe oli pidada kahjusumma kinni hageja töötasust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, asjas esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust tuvastada, et kostja tegi kinnipidamised välislähetuse päevarahadest.
6.1.Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite tuginedes asjaolule, et kinnipidamised hagejale makstavast tasust tehti välislähetuse päevarahadest. Seega tuleks kostja arvates kohaldada ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud nõude esitamise tähtaega neli kuud, see tähtaeg on aga möödunud ja hageja nõue aegunud. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostja jättis hagejale maksmata välislähetuse päevarahad, mitte töötasu ja puhkuseraha (käsitatav töötasuna). Eeltoodut arvestades kohaldub hageja nõude esitamisele ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. TLS § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu nr 9 punkt 5.3 kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale palka üks kord kuus, kusjuures palk makstakse välja järgneva kuu 15.kuupäevaks. Poolte vahel puudub ka vaidlus palga maksmise tähtaja osas. Seega tekkis hagejal saamata jäänud töötasu nõude õigus oktoobrikuu eest pärast 15.11.2012 ja novembrikuu eest pärast 15.12.2012. Arvestades, et hageja töösuhe kostjaga lõppes detsembris 2012 (täpne aeg tuvastamata) ning töötasu väljamaksmise otsus (lõpparve) on koostatud 10.01.2013, sai hageja nõudeõigus lõpparve alusel maksmata tasu osas tekkida pärast 10.01.2013. Hageja pöördus avaldusega oktoober-detsember 2012 eest saamata jäänud töötasu nõudes töövaidluskomisjoni 13.01.2014. Seega ei olnud hageja jaoks möödunud ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud töötasu nõude esitamise kolme aastane tähtaeg ja nõue ei ole aegunud. Hageja saamata jäänud töötasu (sh puhkusetasu) nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 480 eurot (koos käibemaksuga). Tsiviilasi nr 2-14-18545 Hagejale osutas õigusteenust 4 tunni ulatuses Advokaadibüroo Naur&Pärn OÜ vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo tunnihinnaga 120 eurot (koos 4 (5)
käibemaksuga). Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja kulude suurusele vastu vaielnud. Käesoleva asja sisu ja esindaja töö mahtu arvestades peab kohus õigusteenusele osutatud ajakulu 4 tundi vajalikuks ja põhjendatuks ning kostja esindaja tunnitasu mitte ülemäära kõrgeks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et A.P’i põhjendatud ja vajalik lepingulise esin-daja kulu on 480 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulu hagejale koos käibemaksuga. B A OÜ peab maksma A.P’ile 480 eurot menetluskulu hüvitamiseks (TsMS 174 lg 1, 175 lg 1). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 5 kohaselt menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda 10 päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.