Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja alaline elukoht Vene Föderatsioon, kuid hageja ei tea kostja täpset elukoha aadressi. Hagi on esitatud Eesti kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 88 alusel. Hageja esindaja

2-15-599 märkis hagiavalduses, et kohtule on esitatud hinnapakkumus. Nimetatud tõendit ei ole kohtule esitatud. Kohus andis 02.02.2015 kohtunõudes täiendava tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks ja hagi aluseks oleva asjaolu tõendava dokumendi (hinnapakkumine) esitamiseks. Hageja lepingulisele esindajale, Irina Kuzminale, toimetati kohtunõue kätte AET’i kaudu 03.02.2015 kell 11.16. Hageja lepinguline esindaja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja lg 2). Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kohus selgitas kohtunõudes, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Kohus andis 02.02.2015 hageja lepingulisele esindajale täiendava tähtaja puuduste (põhjendada kohtualluvust ja esitada hagi aluseks oleva asjaolu tõendav dokument: hinnapakkumine) kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg oli 13.02.2015. Hageja lepinguline esindaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2) ja kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kahju juhtumi toimumist tõendanud, mis on hagi menetlusse võtmise aluseks ja kostja alaline elukoht on Vene Föderatsioonis ei kuulu TsMS § 88 kohaldamisele. Kohtualluvuse määramisel tuleb võtta aluseks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Määruse artikli 40 p 3 kohaselt on kahju hüvitamise nõudes pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kannatanu võib esitada hagi ka selle lepingupoole kohtusse, kelle territooriumil on kostjal elukoht. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus

2-15-599 avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4). Kohus märgib menetlusest keeldumise korral oma määruses keeldumise põhjused (TsMS § 372 lg 4). TsMS § 465 lg 2 p 1 kohaselt kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse määruse teinud kohtu nimetus ja kohtuniku ning kohtujuristi nimi.

/digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.