Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik J.Y (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX-i, esindajad XXX; telefon XXX; e-post XXX) usaldusisik D.E (isikukood XXX; telefon XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja J.Y (isikukood XXX; elukoht XXX-i , XXX) pankrot 23. aprillil 2026 kell 18.00 ja algatada J.Y kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku D.E töötasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot, ja mõista tasu välja D.E-le .
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot, D.E-le (isikukood XXX, KMKR EE100712984, arvelduskonto nr XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 13. mail 2026 kell 10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23. aprillil 2027.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud J.Y kanda.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.J.Y (avaldaja/võlgnik) esitas 29.01.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (tsiviilasi nr 2-26-2293). Avalduse täiendus esitati 30.01.2026. Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat: K. V. (sünd XXX) ja S. S. (sünd XXX). Avaldaja töötab MTÜ-s Lihagurmaanid koristaja-nõudepesijana, kuid hetkel on tema töösuhe peatatud lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu. Avaldaja sissetulekuks on sotsiaaltoetused 868 eurot, muu tulu 310 eurot ja töövõimetoetus 375 eurot, kokku 1553 eurot. Võlgnik kasutab tütre K. V. arvelduskontot. Igakuised väljaminekud on 1548 eurot: eluasemekulud keskmiselt 668 eurot, kulutused toidule 350 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 60 eurot, kulutused laste haridusele 100 eurot ning tervisehoiule ja hügieenitarvetele 200 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Avaldaja selgitas, et ta soovib vabaneda võlgadest, kuid tema sissetulek ei ole piisav esitatud nõuete tasumiseks ning seetõttu peab ta end maksejõuetuks. Võlgniku kinnitusel tekkisid makseraskused majanduslike väärarvestuste tõttu. Lisaks on tema terviseseisund halvenenud ning tal on tuvastatud osaline töövõime, mis raskendab oluliselt sobiva töö leidmist ja püsiva sissetuleku teenimist. MTÜ-s Lihagurmaanid oli töökoormus vähene – isik töötas kuus üksikutel kordadel ja saadud tasu oli väike. Avaldaja kasvatab kahte last ning toimetulekuraskuste leevendamiseks võttis ta laene, lootes need edaspidi ära tasuda. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 19 210,18 eurot.
2.Kohus võttis 12.03.2026 määrusega J.Y maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks D.E , keda kohustas hiljemalt 13.04.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste 2
ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus peatas samuti kohtumenetluse, milles on J.Y vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
3.Usaldusisik esitas 13.04.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.
4.22.04.2026 ärakuulamisel kinnitas avaldaja, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tema vaimne tervis on halb, esineb ärevushäire. Võlgnik üürib korterit ja on 4-kuuse beebiga kodune. Ta soovib edaspidi tööle minna. Avaldaja on valmis pankrotiseaduses sätestatud kohustusi täitma ja rahuldama nõudeid oma võimete piires. Kohtu põhjendused
5.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Avaldaja elab koos lapse isa ja kahe alaealise lapsega üürikorteris. Arvestades üüriturul valitsevat olukorda ning nõutavaid sissemakseid, ei ole tal praegu võimalik rahaliselt odavamat üürikorterit üürida, kuigi jälgib aktiivselt pakkumisi. Lapse isa panustab eluasemekuludesse ligikaudu 100–150 eurot kuus ning korteri üürileping on sõlmitud tema nimele. Võlgnikule kuulub liiklusregistri andmetel kaks autot, mis on registrist ajutiselt kustutatud ning mida võlgniku kinnitusel ei ole reaalselt olemas. Avaldaja sissetulekuteks on vanemahüvitis 915,43 eurot, töövõimetoetus 384,15 eurot, peretoetus (2 ülalpeetavat) 160 eurot ning täitemenetlusaegne elatisabi 150 eurot (tütre K. V. eest). Sissetulekute suurus kokku on 1459,58 eurot + elatisabi 150 eurot. Pangakontodel on raha kokku 0,39 eurot. Võlgnik kasutab oma lapse K. V. arvelduskontot. Jooksvad kulutused kuus on 1548 eurot: eluasemekulud (üür, kommunaalteenused) keskmiselt 668 eurot, kulutused toidule 350 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 60 eurot, laste haridusele 100 eurot ning tervishoiule ja hügieenitarvetele 200 eurot. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 25 023,52 eurot, millest põhinõuded moodustavad 11 643,53 eurot ja kõrvalnõuded 13 379,99 eurot. Tsiviilnõuete menetluskulud on arvatud kõrvalnõuete hulka. Võlgniku suhtes on käimas seitse täitemenetlust. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ilmnenud. Võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida. Võlgniku nimele registreeritud sõidukid on vanad ning need ei ole võlgniku teatel reaalselt alles. Laenatud raha on ära kulutatud ja sääste ei ole. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat last ning talle makstakse töövõimetoetust, vanemahüvitist ja peretoetust. Vanemahüvitisest ja töövõimetoetusest on võimalik teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku arestimise skeemi alusel ligikaudu 60 euro ulatuses kuus. J.Y leiab, et saab uuesti tööle minna või uut tööd otsima hakata pärast noorema lapse lasteaeda panemist – see ei juhtu tõenäoliselt enne pooleteise aasta möödumist, võimalik, et isegi hiljem. Lapse isale makstakse töövõimetoetust ning tal ei ole võimalik võlgnikku rahaliselt toetada. Võlgnik kasutab peamiselt vanema lapse pangakontot. Ta on teinud lapse pangakontole sularahas märkimisväärseid sissemakseid, millelt on raha kohe edasi kantud tegelikule omanikule. Võlgniku töötasu on viimastel aastatel olnud väike – ta käis tööl nädalalõppudel ning alates 2025 maist suure vahemaa tõttu ei käinud enam tööl iganädalaselt. Võlgniku selgituste kohaselt töötas ta viimastel aastatel ligikaudu ühe päeva nädalas, mõnel kuul ka harvemini (2–4 päeva kuus). Kiirlaene on võlgnik võtnud igapäevakulutuste katteks. 3
Eeldusel, et võlgniku tulu teenimise võimekus ei parane tulevikus oluliselt, võrreldes viimaste aastatega, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline oma võlgu tasuma. J.Y on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul teinud kulutusi, mida mõistliku ja kokkuhoidliku majandamise põhimõtteid järgides oleks saanud vältida. Suutmatus täita enesele võetud kohustusi arenes arvatavasti püsivaks maksejõuetuseks enam kui kolm aastat tagasi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu.
6.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 25 023,52 eurot ning sissetulekuteks on vanemahüvitis, sotsiaaltoetused ja elatisabi summas 1609,58 eurot. Seega puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik siiski soovib väiksema lapse kasvades tööle naasta. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise täiendavaid katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
7.Kohus, vaadanud J.Y maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes algatatud seitse täitemenetlust, s.o täitemenetlused 084/2021/9338, 170/2022/975, 084/2022/2909, 084/2022/2925, 170/2025/245, 182/2022/1529 ja 182/2024/2879.
8.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel J.Y pankrotihalduriks D.E , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest 4
vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et D.E on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.04.2027. Usaldusisiku tasu
11.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kuivõrd usaldusisik on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.04.2026 946 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning D.E-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.