Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

2-14-55743

11.08.2014.a. kuni K P täisealiseks saamiseni * ja kui K P jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2-14-55743

Pärnu Maakohtu 27.11.2013.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-13-20220 (lisa 1) punktiga 2 lõpetati vanemate L P ja R P ühine hooldusõigus laste V P ja K P suhtes osaliselt ning otsustusõigus määrata laste viibimiskoht anti üle L P. Kohtuotsuse punktiga 3 kohustati R P andma lapsed üle L P ja kohus määras, et otsus on laste üleandmise kohustuse osas korduvalt sundtäidetav. Laste V P ja K P üleandmine Pärnu Maakohtu 27.11.2013.a. otsuse alusel toimus 11.märtsil 2014.a., mida tõendab täituri tõend (lisa 2). Hagiavalduse kohaselt Kuna R P rikub laste ülalpidamise kohustust ega anna lastele ülalpidamist alates 11.märtsist 2014.a., siis nõuavad hagejad PkS § 108 alusel elatist tagasiulatuvalt, alates 11.märtsist 2014.a. , kui algas ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt. Seetõttu tuleb kostja R P mõista V P kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 11.03.2014.a.11.08.2014.a. eest summas 887,50 eurot (5x177,50) ning K P kasuks elatis perioodi 11.03.2014.a.11.08.2014.a. eest summas 887,50 eurot (5x177,50). Samuti tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis kummalegi hagejale summas 177,50 eurot kuus, aga mitte vähem, kui pool vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Hagejad taotlevad, et elatis mõistetaks R P välja hagejate täisealiseks saamiseni ja juhul, kui hagejad jätkavad täisealiseks saamisel põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis ka nende õpingute lõpuni kuni hagejate 21-aastaseks saamiseni.

KOSTJA JA PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

2-14-55743

25.02.2015.a. on kostja R P esitanud kohtule avalduse, mille järgi võtab elatise hagi õigeks, vastuväiteid ei ole. 26.03.2014.a. on puudutatud isik Haapsalu Linnavalitsus esitanud kohtule seisukoha lähenemiskeelu avalduse osas, mille järgi nii E S, kui ka R P osas on põhjendatud lähenemiskeelu kohaldamine /II kd, tl 98-100/. R P jälitas lapsi enne laste jõuga emalt ära võtmist maniakaalselt ja arvestamata kohtuotsust. Haapsalu Linnavalitsus ei ole kindel, kas R P edaspidi järgiks kohtu otsuseid ja oma tegevusega ei põhjustaks lastele asjatuid üleelamisi, mida alaealistele korduv mitterahumeelne edasi-tagasi äravõtmine kindlasti põhjustab. 17.10.2014.a. esitas puudutatud isik Haapsalu Linnavalitsus täiendatud seisukoha, mille järgi on lähenemiskeelu kohaldamine jätkuvalt põhjendatud /III kd, tl 31-32/. Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et kuigi R P ei ole viimase poole aasta jooksul soovinud L P ja lastega suhelda, tuleb arvestada R P ettearvamatut käitumist, mida ei ole võimalik ette aimata. Ema, L, anti lapsed üle koostöös politseiga 11.03.2014. 17.03.2014 õnnestus R P ja E S jõudu kasutades lapsed enda autosse tõmmata ning koos lastega minema sõita. 18.03.2014 tuli teada SA Tallinna Lastehaiglast, et vastuvõtule tulid R P ja E S kahe lapse: V ning K P. Lastele tehtud üldanalüüsid olid normi piires ning lapsed anti tagasi üle L P 02.04.2014.a. esitas Politsei ja Piirivalveamet seisukoha, mille järgi arvestades R P ik * ja S (*) ik * lähenemiskeelu taotlemise avalduses ja sellele lisatud dokumentides toodud kõiki asjaolusid, on politsei arvamusel, et L P ning tema alaealiste laste V P ja K P rahu ja turvalisuse tagamiseks tuleks kohaldada R P ja E S lähenemiskeeld L P ning alaealiste laste suhtes. Toetan lähenemiskeelu kohaldamist avalduses taotletud tähtajaga ja mahus /II kd, tl 103/. 12.02.2015.a. on puudutatud isiku E S esindaja advokaat Ants Nõmmik esitanud kohtule seisukoha, mille järgi L P poolt esitatud avaldus, millega L P, soovib, et kohus kohaldaks tema suhtes lähenemiskeeldu nii L P kui ka V P ja K P suhtes ja keelaks E S kolmeks aastaks läheneda L P V P ja K P lähemale kui 100 meetrit, on alusetu, tõendamata, meelevaldne ja seda ei ole kohtul võimalik rahuldada. Avalduses ei ole esitatud ühtegi ümberlükkamatut fakti, millised kinnitaksid asjaolu, et E S on vaimselt ebastabiilne, et E S on kahjustanud L P ja laste füüsilist ja vaimset heaolu või mis veelgi olulisem: võtta lastelt vabadus. Faktiliselt ei ole avalduses esitatud ühtegi ümberlükkamatut tõendit, millised kinnitaksid E S õigusvastast käitumist/tegutsemist ei L P ega ka laste V ning K P suhtes. 05.03.2015.a. kuulas kohus telefoni teel ära puudutatud isiku R P, kelle sõnade kohaselt on ta lähenemiskeelu kohaldamisega nõus, kui L P ja lapsed sellest turvalisemalt tunnevad. R. P põhjendas laste enda juures hoidmist sellega, et tema meelest ei ole L P piisavalt laste hoolt kandnud ning talle tundus, et nad vajavad psühholoogi abi. Ei nõustu väitega, et ta oleks lapsi röövinud 17.03.2014.a.. R P sõnade kohaselt oli tema sooviks viia lapsed arstlikku kontrolli, mida ta ka tegi. Samuti ei ole olnud Rannarootsi keskuses laste äravõtmise katset, sest jõuga ei ole tema lapsi ära tirinud. Hetkel ei pea ka võimalikuks, et määrataks lastega suhtlemise kord, sest ta on ise suure psüühilise pinge all ja lastele ei tuleks temaga suhtlemine kasuks. Andis kohtule lubaduse, et enam L P ja laste rahu ei häiri. 05.03.2015.a. kuulas kohus telefoni teel ära puudutatud isiku E S, kelle sõnade kohaselt ei ole lähenemiskeelul mõtet, kuna ta ei suhtle L P ja tema lastega. Samuti ei ole temal avaldajatega kokkupuuteid, sest elab * ja * praktiliselt ei käi. Vaidleb vastu L p väitele, et Rannarootsi keskuses sooviti lapsed L P jõuga ära võtta. E. S sõnade kohaselt ta kükitas lastele lähemale, sest ta ei näe kaugelt, seetõttu ei ole alust väitele, et ta kummardus lapse haaramiseks. R. P arvates vajasid lapsed arstiabi ja selleks kutsutigi kohapeale kiirabi. 17.03.2014.a. võttis R P lapsed kaasa ja viis Tallinnasse haiglasse, eesmärk ei olnud lapsi endale võtta. Tervelt aasta jooksul ei ole E S L P ja tema lapsi näinud, tal ei ole ka soovi nendega kontakti otsida.

MENETLUSE KÄIK

2-14-55743

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-14-55743

Elatise nõue alates hagi esitamisest 11.08.2014.a. tuleb rahuldada. Kohus mõistab mõlema hageja V P ja K P kasuks eraldi välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, so 2014. aastal 177,50 eurot ühes kuus ja 2015. aastal 195 eurot. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Hagejad on taotlenud elatise nõude rahuldamist miinimummääras alates 11.03.2014.a. kuni 10.08.2014.a., so viis kuud enne hagiavalduse esitamist Pärnu Maakohtule. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud palgaalammäära on miinimum elatise nõude suurus alates 2014.a. on nõude suurus 177,5 eurot (palga alammäär 2013.a. 355€). Hageja V P nõuab kostjalt R P tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist summas 887,50 eurot ja hageja K P nõuab samuti eelnimetatud ajavahemiku eest elatist summas 887,50 eurot. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 13). Kostja ei ole esitanud vastuväited hagejate nõudele tasuda elatist perioodi 11.03.2014.a. kuni 10.08.2014.a. eest ning on 25.02.2015.a. kohtule esitatud avaldusega hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et elatise tagasiulatuv nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-14-55743

äravõtmine L. P oli tingitud vajadusest nad arstlikule läbivaatusele viia. Haapsalu Linnavalitsuse 17.12.2014.a. kohtule esitatud kirjalikust arvamusest nähtub, et Haapsalu Lastehoolekande spetsialist tegi 11.03.2014.a. kodukülastuse L P juurde. Kodukülastuse ajal tuvastati, et ema suudab oma lastele pakkuda ilusat kolmetoalist korterit, kus üks tuba on sisustatud laste eakohaseks arenguks vajalikuga ning on tagatud laste turvaline elukeskkond. Lapsed olid rõõmsad ja rahulikud. Linnavalitsuse seisukoha järgi jälitas R P lapsi enne laste jõuga emalt ära võtmist maniakaalselt ja arvestamata kohtuotsust üritades korduvalt sotsiaaltöötajatega ühendust võtta. Kohus leiab, et R. P ja E. S käitumine ei olnud ajendatud laste halvast kohtlemisest avaldaja poolt, vaid soovist saada lapsed enda juurde tagasi. Pärnu Maakohtu 27.11.2013.a. määrusega lõpetati osaliselt laste vanemate R P ja L P ühine hooldusõigus, millega anti laste viibimiskoha üle otsustamisõigus L P. Kohtumäärust õnnestus täita alles 11.03.2014.a. kui kohtutäituri abiga sai L P lapsed enda juurde. Puudutatud isikud ei ole arvestada jõustunud kohtulahendiga määratud laste hooldusõiguse jaotust ja on oma tahet jõuga läbi suruda üritanud, millega on põhjustanud avaldajas hirmu ja ohutunnet, et lapsed võidakse sunniviisiliselt tema käest ära võtta. Kohtu hinnangul on põhjendatud keelata R P ja E S läheneda avaldajale L P lähemale kui 100 meetrit. Suhtlemist tuleb piirata kõigi avalduses nimetatud isikute suhtes, sest jätkuvate eraellu sekkumise juhtumite ärahoidmiseks on vajalik keelata igasugused kokkupuuted avaldaja ja alaealiste laste ning R P ja E S vahel, et säilitada avaldaja ja temaga koos elavate laste kodurahu. Kohus leiab, et nimetatud meede on proportsionaalne, sest nii E. S kui ka R. P on kohtule kinnitanud, et neil ei ole L P, K P ja V P ühiseid kokkupuuteid, seega ei piirata ebaproportsionaalselt puudutatud isiku liikumisvabadust. Kohus ei nõustu avaldajaga, et R P suhtes tuleks lähenemispiiranguid kohaldama 18 kuuks ja E. S suhtes kolmeks aastaks. R P on laste isa, kellel peaks olema tagatud võimalus lastega mõistlikult suhelda. Puudutatud isik R. Padu on kohtule avaldanud, et tal on olnud rasked ajad ja psüühilist seisundit arvestades oleks parem kui ta lastega nii pea ei suhtleks, kuid kohtu hinnangul on suhtlemise taastamise huvides piisav aastane periood, mil kohaldatakse lähenemiskeeldu ja R P saaks üle oma sotsiaalsetest ja psüühilistest probleemidest. Avalduse kohaselt peaks E S suhtes kohaldama lähenemiskeeldu vähemalt 3 aastat, sest tegemist on avaldaja suhtes võõra isikuga. Kohus leiab, et see ei ole piisav põhjus, et piirata isiku liikumisvabadust intensiivsemalt kui R P. Eelkõige on E S aidanud R P kaasa L P isikuõiguste rikkumisele, kui ise initsiatiivi näidanud, seetõttu on põhjendatud E S suhtes lähenemiskeelu kohaldamine kuni üheks aastaks. Hagihind

2-14-55743

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 6 sätestab, et kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesolevas tsiviilasjas on kohus 26.03.2015. a määrusega vabastanud Lea Padu riigilõivu tasumisest avalduse (lähenemiskeelu kohaldamine) esitamisel summas 25 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot, so kokku 75 eurot. Arvestades asjaoludega, et kohus on 26.03.2015. a määrusega rahuldanud L. Padu esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse ja käesoleva kohtuotsusega rahuldab kohus ka L. Padu avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, leiab kohus, et menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud 26.03.2015. a menetlusabi andmise määruse alusel (riigilõivud vastavalt 25 eurot ja 50 eurot, kokku 75 eurot), tuleb eelnimetatud asjaolusid arvestades jätta asjast puudutatud isiku Raivo Padu kanda ja temalt riigi kasuks välja mõista TsMS § 190 lg 3, 6 ja TsMS 172 lg 1 alusel menetluskulud summas 75 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 16 lg 1 ja 3 kohaselt isikule riigi õigusabi andmise korral kohustusega osaliselt või täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, määratakse tema hüvitamiskohustus kindlaks proportsioonina või võimaluse korral konkreetses summas ja otsustatakse, kas hüvitamine toimub ühekordse maksena või osamaksetena. Kui isikule antakse riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena, määrab kohus võimaluse korral kindlaks ka hüvitamise tähtpäeva. Käesolevas tsiviilasjas on kohus andnud R P riigi õigusabi 15.09.2014.a määrusega ning määranud riigi õigusabi andmise viisiks anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. 05.03.2015. a määrusega on kohus rahuldanud R P esindaja vandeadvokaat A K riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse ja määranud riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest väljamaksmisele riigi õigusabi tasu summas 336 eurot ja hüvitamisele määranud riigi õigusabi kulud summas 79,20 eurot. Nimetatud tasu ja kulud kuuluvad R P riigi kasuks väljamõistmisele osamaksetena ühe aasta jooksul arvates 05.03.2015 vastavalt 15.09.2014. a riigi õigusabi andmise määruses sätestatule. Käesolevas tsiviilasjas on kohus andnud L P riigi õigusabi 12.04.2013. a määrusega (tsiviilasjas nr 2-13-12002) ning määranud riigi õigusabi andmise viisiks anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. RÕS § 17 lg 1 näeb ette riigi õigusabi jätkuvuse, mis seisneb selles, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.

2-14-55743

05.03.2015. a määrusega on kohus rahuldanud L P esindaja advokaat P R riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse ja määranud riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest väljamaksmisele riigi õigusabi tasu summas 576 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja menetluskulude jaotust, kuulub nimetatud tasu R P riigi kasuks väljamõistmisele ja kohus määrab selle tasumisele osamaksetena ühe aasta jooksul arvates 05.03.2015. a. 08.12.2014. a määrusega kohus andis E S riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 05.03.2015. a määrusega on kohus rahuldanud E S esindaja vandeadvokaat A N riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse ja määranud riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest väljamaksmisele riigi õigusabi tasu summas 216 eurot ja hüvitamisele määranud riigi õigusabi kulud summas 109,92 eurot. Kohus leiab, et nimetatud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja 08.12.2014.a riigi õigusabi andmise määrust arvestades jätta riigi kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kokku menetluskulud, mis kuuluvad R P riigi kasuks väljamõistmisele on 1066,20 eurot (riigilõiv 25 eurot ja 50 eurot, riigi õigusabi tasud 336 eurot ja 576 eurot ning riigi õigusabi kulud 79,20 eurot). Kohus määrab menetluskulud tasumisele igakuiste osamaksete kaupa alates 05.03.2015 kuni 05.02.2016. Osamaksete suuruseks määrata 88,85 eurot kuus, esimene osamakse tasuda 5. aprilliks 2015 ja viimane osamakse 5. märtsiks 2016. R P tuleb menetluskulud tasuda hiljemalt 5. märtsiks 2016. a. Nimetatud tähtaja möödumisest alates tuleb tasumata menetluskuludelt tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.