2-14-52061/35 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 19.05.2014 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku T M pankrot. Pankrotihaldur esitas 09.01.2015 kohtule pankrotihalduri aruande, taotluse T M pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, pankrotimenetluse kulude jaotamiseks, pankrotimenetluse kulude kinnitamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks ning menetlusabi taotluse. Pankrotihaldur teatab Viru Maakohtule, et T M (pankrotis) pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub pankrotihaldur T M (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetada raugemisega vastavalt pankrotiseaduse. Taotlus pankrotimenetluse kulude jaotamiseks ja taotlus nimetatud kulude kinnitamiseks Pankroti väljakuulutamise seisuga 19.05.2014 oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei ole olnud. Masskohustusi käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Pankrotimenetluse väljamaksmata kulud: 1) pankrotihalduri tasu 760 eurot (8 tundi x 95 eur); 2) käibemaks pankrotihalduri tasult 152 eurot; 3) bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 20.05.2014 kuni 20.10.2014 kokku summas 180 eurot (5 kuud * 30 eurot kuus * käibemaks 20%) Kokku moodustavad väljamaksmata pankrotimenetluse kulud 1 092 eurot. Kulude jaotamise ja kinnitamise taotlus Rahalisi vahendeid on pankrotipesas kokku 0,00 eurot. Seega rahaliste vahendite puudumise tõttu väljamakseid ei saa teha. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku käesolevaga jaotada ja kinnitada T M (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata kulud alljärgnevalt: pankrotimenetluse kuluna - pankrotihalduri tasu 760 eurot, mis jääb välja maksmata; - käibemaks halduri tasult 152 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud kokku summas 180 eurot (5 kuud * 30 eurot kuus * käibemaks 20%), mis jääb välja maksmata. Pankrotihalduri aruanne Pankrotimenetluse käik - 19.05.2014 Viru Maakohtu määrusega (tsiviilasi nr 2-14-52061) on välja kuulutatud T M pankrot. - 20.05.2014 ilmus T M (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. - 10.06.2014 toimus T M (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. - Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule ei ilmunud ükski võlausaldaja ja pankrotihaldur tegi kohtule taotluse jätta pankrotitoimkond moodustamata. 12.06.2014 kinnitas kohus kohtumäärusega pankrotihalduri taotluse.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Menetluskulud ning ajutise halduri ning halduri tehtud vajalikud kulutused - pankrotihalduri tasu 760 eurot, mis jääb välja maksmata; - käibemaks halduri tasult 152 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 20.05.2014 kuni 20.10.2014 kokku summas 180 eurot (5 kuud * 30 eurot kuus * käibemaks 20%), mis jääb välja maksmata. Kokku moodustavad väljamaksmata pankrotimenetluse kulud 1 092 eurot. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et T M (pankrotis) hulka kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige töötuks jäämine, laenude refinantseerimine laenudega, tervisliku seisundi halvenemine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2013 aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Pankrotihaldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Pankrotihaldur palub 1) Lõpetada T M (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. 2) Määrata T M (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu suuruseks 760,00 eurot, millele lisandub käibemaks 152,00 eurot ning kinnitada T M (pankrotis) pankrotimenetluse kulud alljärgnevalt: - pankrotihalduri tasu 760 eurot, mis jääb välja maksmata; - käibemaks halduri tasult 152 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud kokku summas 180 eurot, mis jääb välja maksmata. 6(11)

2-14-52061 3) Mitte määrata T M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada T M (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi. 4) vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest T M (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu, kulud ja menetlusabi taotlus Pankrotihalduri taotluse kohaselt 20.10.2014 Viru Maakohtu määrusega on kinnitatud jaotusettepanek, milles sisaldus ka halduri kulude ja tasu väljamõistmise taotlus. 09.01.2015 on haldur esitanud aruande ja taotluse pankrotimenetluse kulude kinnitamiseks summas 1 092 eurot (sisaldab kõiki makse). Tasu taotlemisel lähtub pankrotihaldur ajutisele haldurile sätestatud tasu määramise regulatsioonist. Pankrotimenetluse kulude (osas on halduri poolt esitatud taotlus summas 1 092 eurot järgmises koosseisus: 1. pankrotihalduri tasu 760,00 eurot (8 tundi x 95 eurot); 2. käibemaks pankrotihalduri tasult 152 eurot; 3. bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 20.05.2014 kuni 20.10.2014. kokku summas 180 eurot (5 kuud * 30 eurot kuus * käibemaks 20% ). Kokku moodustavad pankrotimenetluse kulud 1092 eurot. Nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid. Pärast võlgniku pankroti välja kuulutamist on pankrotihaldur teostanud päringud võlgniku varalise seisu ja kohustuste tuvastamiseks, suhelnud pankrotimenetluse raames võlgnikuga, esitanud taotlusi kohtule, ette valmistanud viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku Viru Maakohtu Narva kohtumajas (10.06.2014), analüüsinud nõudeid, ette valmistanud ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (02.09.2014), koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku (08.10.2014) ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Eelnimetatud pankrotimenetluse toimingutele on haldur minimaalselt kulutanud aega 8 tundi. Samuti märgib haldur, et võlgniku pankrot oli välja kuulutatud ajutist haldurit nimetamata ning menetluse käigus täitis haldur ka selliseid ülesandeid, mida tavapäraselt täidetakse ajutise pankrotihalduri poolt. Seega taotleb pankrotihaldur võlgniku pankrotimenetluses kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 760 eurot, millele lisandub käibemaks summas 152 eurot, kuna pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu. Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur ka arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Kuna pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu, siis on käesoleva taotluse koostamisel arvestatud kõik summad koos vastavate maksudega ja kuuluksid taotluse rahuldamisel välja maksmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12412334, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533), arvelduskontole nr EE782200221056739476, Swedbank.

2-14-52061 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 15.01.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotivõlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus leiab, et T M pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused on eelkõige töötuks jäämine, laenude refinantseerimine laenudega, tervisliku seisundi halvenemine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. T M pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud kaheksa nõuet kokku summas 14 304,67 eurot. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotlus 8(11)

30.juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 95 eurot tund. Pankrotihaldur taotleb pankrotihaldurile tasu määramist summas 760 eurot, millele lisandub käibemaks 152 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu määramisel taotletud ajakulu on liialdatud. Võttes arvesse pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust (tegemist on füüsilise isiku pankrotiga, pankrotivara puudub) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks ajakuluks pankrotihalduri märgitud toimingute tegemiseks 5 tundi. Kohus märgib, et seaduses ettenähtud ülemmääras tunnitasu taotlemine (tasu on taotletud ülemmäärast 1 eurot vähem) eeldab ka pankrotihalduri kõrgendatud töö efektiivsust. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 475 eurot, millele lisandub käibemaks 95 eurot. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada pankrotihalduri taotlus bürookulude kinnitamiseks summas 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Tasu ja kulud makstakse välja pankrotihalduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kokku tasu ja kulud on summas 625 eurot ning käibemaks 125 eurot. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 9(11)

2-14-52061 Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri esitatud taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel nähtub võlgniku varaline olukord ja suutmatus kanda menetluskulud. Seega on täidetud TsMS § 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse pankrotivõlgnikule menetlusabi andmiseks ning määrab võlgnikule pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks menetlusabi summas 625 eurot (millele lisandub käibemaks) ning vabastab võlgniku pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks) riigile tasumise kohustusest vastavalt TsMS § 183 lg 2. Ülejäänud osa tasu ja kulud summas 228 eurot (lisandub käibemaks summas 45,60 eurot), määrab kohus võlgnikul tasumisele riigi tuludesse 5 osamaksetena. Esimene makse tuleb teha hiljemalt 12.06.2015. Järgmised 4 osamakset tuleb teha hiljemalt iga aasta 12. juuniks. Täitmata jäänud kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et T M avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. T M võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes. 10(11)

2-14-52061 PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur kinnitas, et ei soovi olla usaldusisikuks ning kohtule ei ole teada muud isikut, kes sooviks olla usaldusisikuks. Pankrotihalduri hinnangul võlgnik on suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise hoolitsema selle eest, et ta täidab ise seaduses usaldusisikule pandud kohustusi. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.