Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

EDASIKAEBAMISE KORD

1(7)

2-14-52061 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 11.03.2015 määrusega lõpetas T M pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas menetluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata alljärgnevad teise järgu nõuded: Võlausaldaja SNEL Grupp OÜ Bigbank AS

PLACET GROUP OÜ

Intrum Justitia Debt Finance AG Krediidikaitse Grupp OÜ OÜ Koduliising MCB Finance Estonia OÜ Era Liisingu Inkassoteenused AS

Nõude suurus EUR 665,00 2658,11 1928,13 1467,19 1241,00 3250,40 1710,24 1385,00

Jaotis % 4,65 18,58 13,48 10,26 8,68 22,72 11,95 9,68

Võlgnikule pandi kohustuseks esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 12. veebruariks. Esimese aruande esitamise tähtajaks oli 12.02.2016. Võlgnik esitas 12.02.2016 ja 09.02.2027 väljavõtted oma pangakontolt (dtl 181-186, 193-200). Võlgnik andis 09.03.2026 (dtl 191) ja 28.03.2017 (dtl 204-205) kohtuistungitel selgitused oma majandusliku seisundi ja kohustuste täitmise osas. 12.02.2018 esitas võlgnik väljavõtte oma pangakontolt (dtl 210-217) ning kohtu nõudel esitas 26.02.2018 usaldusisiku aruande (dtl 221223). Võlgnik esitas usaldusisiku aruande 06.02.2019 (dtl 224-231) ning 29.01.2021 aruanded 2019. ja 2020. aasta eest (dtl 248-254). Aruannetele on lisatud väljavõtted võlgniku pangakontolt. Võlgnik esitas 12.11.2021 taotluse võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kinnitab, et talle pole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Avaldajale ei ole kohustustest vabastamise menetlus olnud kerge, sest avaldaja on raske puude ja puuduva töövõimega isik, kelle eesti keele oskuse tase ei ole olnud piisav iseseisvaks eesti keelseks suhtlemiseks ja asjaajamiseks. Avaldaja emakeeleks on vene keel. Avaldaja on majanduslikult vähekindlustatud, tal puudusid ja puuduvad vahendid endale eesti keelt valdava esindaja palkamiseks. Avaldaja tervisliku seisundi ja tema majandusliku olukorra paranemine tulevikus on ebatõenäoline. Kohus 15.11.2021 kirjaga küsis võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. 2(7)

2-14-52061 Võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused AS on seisukohal, et ei tohiks võlgnikku kohustustest vabastada, tuleks pikendada menetlust või võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestavas ulatuses, tema ei teinud võlausaldajale makseid. (dtl 268-269) Võlausaldaja Krediidikaitse Grupp OÜ ei saa nõustuda T M kohustustestvabastamisega põhjusel, et laenulepingust nr 2100233300 tekkinud kohustusi ei ole mingilgi määral täitma hakatud. Laekumised 0 eurot. (dtl 271) Võlausaldaja Placet Group OÜ leiab, et ei ole kohustustest vabastamine põhjendatud ning võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole pankrotimenetluses ega ka kohustustest vabastamise menetluses ühtegi senti tagastanud. (dtl 276) Võlausaldaja Holm Bank AS vastab, et alates menetluse algusest ei ole T M tasunud oma kohustuste katteks midagi. Holm Bank AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. (dtl 290) Võlausaldaja Bigbank AS vaidleb kohustustest vabastamisele vastu. Asjas ilmnevad kohustuse rikkumist esinevad asjaolud. Kuigi võlgnikule on määratud Eesti Töötukassa poolt töövõimetushüvitis ja Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetus, siis see ei võta võlgnikult võimalust töötada. Võlgnik ei ole selgitanud, mida on ta konkreetselt teinud, et leida omale sissetulek, millest saaks võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnik on nentinud, et tööd on raske leida, kuid eluliselt ei ole usutav, et kohustustest vabastamise perioodi vältel ei ole võlgnikul olnud võimalust mitte ühelegi töökohale tööle asuda. (dtl 296-297) Võlausaldaja Intrum Debt Finance AG ei pea õigeks võlgniku kohustustest vabastada kuivõrd võlgnik ei ole teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset kogu pankrotimenetluse ega ka kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Võlausaldaja samuti märgib, et töövõimetushüvitise ja sotsiaaltoetuse määramine ei tähenda automaatselt, et võlgnikul puuduks võimalus töötada. Võlgnik ei ole selgitanud, mida on ta konkreetselt teinud, et leida omale sissetulek, millest saaks võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnik on menetluse vältel esitatud aruannetes märkinud, et tööd on raske leida, kuid ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kohustustest vabastamise perioodi vältel ei ole võlgnikul olnud võimalust mitte ühelegi töökohale tööle asuda. Võlgnik on rikkunud nimetatud süüliselt kohustust ning seetõttu ole kohustustest vabastamine põhjendatud ning võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata ja võlgnik kohustustest vabastamata. (dtl 301-302) Kohus kuulas võlgniku ära 27.03.2024 kohtuistungil (dtl 318-322). Võlgnik palub lõpetada menetlus ja vabastada ta võlgadest. Võlgnik selgitas, et tal on tuvastatud puue. Ta ei tööta, on invaliidsusel peaaegu 10 aastat. Terviseseisund ei võimaldanud ja ei võimalda tal töötada, on ravimite peal, tervis halveneb kiiresti. Sissetulekuks on toetused ca 500 eurot ja 41 eurot ravimite peale. Kogu raha läheb vältimatu kulude kandmiseks (elu, ravimite peale). Võlgnikul ei ole vara, elab üürikorteris. Istungil esitas võlgnik kohtule üürilepingu OÜga Ühiskodu (dtl 315-316), Eesti Töötukassa 08.10.2020 töövõimetoetuse määramise otsuse (dtl 310-314) (tuvastatud puuduv töövõime perioodiks 02.12.2020-01.12.2025), Sotsiaalkindlustusameti teate (dtl 309) et võlgnikul on tuvastatud (09.10.2020 otsusega nr P260-2020-112735) raske puue. Puude raskusaste on määratud alates 10.12.2020 kuni 01.12.2025.

3(7)

2-14-52061 Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku taotlus tuleb rahuldada. Vabastada tuleb võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada kohustusest vabastamise menetlus. Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2 kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. FiMS jõustus 01.07.2022. Kohus algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetluse 11.03.2015. Seega kohaldub avaldaja pankrotiavalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadus (edaspidi PankrS). PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Menetlust võib pikendada kuni seitsme aastani PankrS § 175 lg 51. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat, seega on täitunud menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg (PankrS § 175 lg 51), mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldajad ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele esitasid 5 võlausaldajat ja üks võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruannete kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekust ei saanud väljamakseid teha. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole ega olnud võlgniku nimele kinnisasju registreeritud, äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. 09.03.2016 kohtuistungil võlgnik selgitas, et ei saanud endale tööd leida halva tervise tõttu. Õpib Sillamäe Kutsekeskuses. Invaliidsust tal ei ole, ei ole pöördunud arsti poole. Elab 4(7)

2-14-52061 üürikorteris, on lahutatud. Sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja lastetoetus 70 eurot, laps on 19 aastat vana, õpib gümnaasiumis, sotsiaaltoetus 45 eurot igakuiselt, rahaline toetus kutsehariduskeskuses, õpib tekstiiltööd, õppimine on tasuta, 60 eurot saab sealt, saab eluaseme kompensatsiooni 300 eurot. Käis praktikas Sillamäe hooldekodus, püsitööd seal ei ole. 28.03.2017 kohtuistungil selgitas võlgnik, et õpib Sillamäe Kutsehariduskeskuses käsitööd, juunis peab olema lõpetamine. Eelmine töökoht oli Vaivara prügila, aga see pandi kinni. Elab üürikorteris. Laenu võttis siis, kui töötas selleks, et eluvajalikku osta, aga teda koondati. Erialalt on kinotehnik, kes aparatuuri parandab. Praegu saab 330 eurot invaliidsuspension ja 34 eurot ravimitele, summa määrati kaheks aastaks. Korteri eest maksab 100-110 eurot kuus. Tegi katseid, et tööd leida, aga linnas on raske leida. 26.02.2018, 06.02.2019 ja 29.01.2021 esitatud aruannete järgi võlgnik ei töötanud, sissetulekuks oli töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Alates 01.09.2015 kuni 23.06.2017 õppis kutsehariduskeskuses. Alates 01.12.2016 on tuvastatud puuduv töövõime, töövõimetuspension oli suuruses 366,42 eurot 2017. aastal kuni 461,59 euroni 2020. aastal. Sotsiaalkindlustusameti maksis ka sotsiaaltoetuse 34,01 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kuni töövõimetuspensioni määramist võlgniku sissetulekuks toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus, Eesti Töötukassa poolt makstud koolituse ja harjutuse stipendium ning Haridus- ja Teadisministeeriumi makstav eritoetus. Muid sissetulekuid võlgniku pangakonto väljavõttete alusel kohus ei tuvastanud. Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2016 otsusega tuvastati võlgnikul keskmine puue kestusega 02.12.2016 kuni 01.12.2019 (dtl 208). Eesti Töötukassa 08.10.2020 otsusega tuvastati võlgnikul puuduv töövõime kehtivusega 02.12.2020 kuni 01.12.2025. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Kohus leiab usutavaks, et võlgnik on menetluse kestel teinud pingutusi töö leidmiseks. Tema on läbinud töötukassa poolt pakutud koolitusi ja tööharjutuse (tõendatud pangakonto väljavõttega). Võlgnik õppis kutsehariduskeskuses. Kohus peab usutavaks, et töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund, et ta on tegelenud töö otsimisega, mis ei andnud tulemust. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud tervikuna erinevatest toetustest ja hüvitistest, millele seadusest tulenevalt (PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda. Kohus ei 5(7)

2-14-52061 tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgniku poolt aruannete tähtaegselt esitamise kohustuse rikkumine ei ole niivõrd oluline, et jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on aruanded koos sellele lisatud pangakontode väljavõtete ja muude vajalikke dokumentidega esitanud. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majandusalguseks ning normaalseks sotsiaaleluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1916, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Tallinna Ringkonnakohus 28.06.2017 määruses (p 19) tsiviilasjas nr 2-12-4870 nimetab muu hulgas terviseprobleemid (Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2016 määrus; Harju Maakohtu 14.02.2017 määrus asjas nr 2-10-7499) asjaoludeks, mis õigustaksid võlgniku võimatust töötada või tööd otsida. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjas tuleb võlgnikku lugeda eriti raskes olukorras olevaks isikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete ja tervisliku seisundi kohaselt teinud kõik endast tuleneva kohustuste täitmiseks. Võlgniku käitumises kohus süülisi tunnuseid ei tuvastanud Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (PankrS 172 lg 4). PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude 6(7)

2-14-52061 rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldaja Swedbank AS on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldaja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneks võlausaldajale menetluskulud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka teiste võlausaldajate võimalikud menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.