2-14-63210/4 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Nemesten esitas 30.12.2014. a kohtule hagiavalduse AMT Estonia OÜ vastu üürilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg summas 2755,20 eurot ja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 34,50 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 30.12.2014. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 14.01.2015.a, kättetoimetamisega TsMS § 318 lg 2 alusel kostja seaduslikule esindajale - juhatuse liige Mxxxxxxxxxx Uxxxxxxx. Kostja kohtu poolt antud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb asjas teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.08.2014. a üürilepingu, mille alusel andis hageja ajavahemikul 25.08.2014 – 17.11.2014. a kostja kasutusse korterid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmajas ja kostja kohustus selle eest hagejale tasuma. Hageja on esitanud kostjale korterite kasutamise eest arved. Kostja ei ole maksekohustust täitnud nõuetekohaselt ja on jätnud hagejale tasumata 2755,20 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

2-14-63210 seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata summadelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras ja arvutanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 34,50 eurot. Hageja taotleb tasumata põhivõlalt viivise väljamõistmist ka protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o alates 30.12.2014. a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Perioodi 30.12.2014. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 09.03.2015. a kujuneb viivise suuruseks 42,43 eurot (2755,20 x 0,022 % päevas x 70 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2832,13 eurot, millest moodustab 2755,20 eurot põhivõlg ja 76,93 eurot 09.03.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlalt (2755,20 eurolt) alates 10.03.2015. a VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et tema menetluskulud kokku on 420 eurot, sh 300 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 120 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Ardis Konsultatsioonid 20.02.2015. a arve nr 014/2015 summas 120 eurot. Arve selgituse kohaselt taotleb esindaja tasu hagiavalduse koostamisele kulunud kolme tunni eest, tasumääraga 40 eurot/tund. Arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu, on kohtu hinnangul taotletud tasu mõistlik ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja taotletav lepingulise esindaja tasu ei sisalda käibemaksu.