Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Võlgnik ja ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud, menetluse käik 13.01.2015 esitas OÜ Marietta Majad Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas võlgniku pankrotiavalduse /tlk 1-5/. 15.01.2015 nimetas kohus OÜ Marietta Majad ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik'u /tlk 1415/. 02.02.2015 vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil /tlk 52-53/. 03.02.2015 kohtumäärusega andis kohus tähtaja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks kulude katteks raha kandmiseks kohtu deposiiti /tlk 54-55/. Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus 13.01.2015. a kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks palkmajade ehitus ja arendus osutamine. 2007 ja 2008 majandusaastal tekkis mitmetel OÜ Marietta Majad klientidel (edaspidi tellijad) makseraskused, mistõttu ei suudetud täita oma kohustusi OÜ Marietta Majad ees. Tellijad jätsid palkmajade ehituse ja arenduse eest maksmata, mis omakorda muutis võlgniku finantsvood negatiivseks. Võlgnikul tekkisid likviidsusprobleemid ning seetõttu ei olnud võimalik võtta uusi tellimusi ega töid. Konkurentsivõime vähenemine ning tekkinud makseprobleemid ei võimaldanud võlgnikul jätkata oma põhitegevusega tegelemist. Võlausaldajatele on võlgnevus summas ligikaudu 18 600 euro väärtuses, millest maksuvõlg moodustab 8 769,97, millelt on lisaks arvestatud intress ligi 9 000 eurot. Võlgnikul vara sisuliselt puudub. Võlgniku ees on täitmata kohustusi Surfiparadiisil ca 450 000 krooni (s.o ca 28 760 eurot); Soome Vabariigis registreeritud ettevõte Honka Kartano Oy, ca 25 000 eurot ja Norra Kuningriigis registreeritud ettevõte Tunhovd Laft og Byggm, ca 270 000 NOK'i (s.o ca 29 700 eurot). 02.02.2015 toimunud istungile võlgnik ei ilmunud, paludes avalduse läbi vaadata võlgniku osavõtuta. Ajutise halduri aruanne

Marietta Majad OÜ - äriregistri esmakande aeg 30.11.2007.a. Kanti registrisse OÜ Aistream nime all. Põhitegevusala - EMTAK 2008: puudub. Teatatud tegevusala: kinnisvarabüroode tegevus. Osakapital - 40 000 EEK. Juhatus – K. M., ik *. Osanikud K. M., isikukood *, osa nimiväärtus 40 000 Eesti krooni, e 100%.

tekitavaid lepinguid, sh rendi- , üüri- ja töölepinguid. Ettevõtte valduses ei ole juhatuse liikme sõnul teistele isikutele kuuluvat vara ning puudub teistelt isikutelt tagasinõutav vara. Osaühingu põhitegevuseks on juhatuse liige märkinud palkmajade ehituse ja arenduse. Töid teostati tema sõnul Eestis, Skandinaavias ja Prantsusmaal. Ettevõtte kasutuses oli Kärdlas, Käina mnt 23 asuv üüripind ja seadmed. Peamisteks ostjateks olid Tunnhovd Laft og Bygg, Lhv Direkt, samuti Eestis eraisikud ja väikefirmad. Sisuliselt tegutses ettevõtte 2008-2009-l aastal. Samal ajal jätsid mitmed ettevõtte kliendid tehtud tööde eest maksmata ning tekkisid likviidsusprobleemid. Majanduslangus, üha tihenev konkurents ning käibevahendite puudujääk ei võimaldanud uusi töid leida. Tekkisid võlgnevused, mille tasumiseks puudusid vahendid ning ettevõte lõpetas sisulise tegevuse. Kalle Maiste sõnul tegeleti võlgnevuste sissenõudmistega ise, pöördudes kõigi võlgnike poole „kümneid kordi, kuid tulemusteta“. Tema sõnul ei olnud perspektiivne asuda võlgnevusi kohtu kaudu sisse nõudma. See oleks olnud seotud suurte kohtukuludega, eriti välismaiste võlglaste puhul. Ettevõttel puudusid vahendid kohtukulude jaoks. Lisaks oli selge, et ka sundtäitmise käigus ei oleks ostjatelt olnud võimalik enamust nõudeid kätte saada. Juhatuse liige oli sel teemal konsulteerinud ka kohtutäituriga, kelle hinnangul näiteks P. K. seotud firmadelt võlgnevuse sissenõudmine olevat olnud perspektiivitu. Marietta Majad ei ole registripidajale esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet. Võlgniku esindaja sõnul puudus ettevõttes raamatupidaja. Kuna tegevuse aeg oli lühikene, siis jäid aruanded esitamata ja pärast tegevuse lõpetamist jäi see juhatuse liikme poolt samuti tähelepanuta. Ajutisele haldurile ei ole samuti esitatud mitte ühtegi finantsaruannet. Seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega on registripidaja 16.12.2009. a teinud ettevõttele aruandetrahvi määruse ning 22.11.2010. a hoiatusmääruse registrist kustutamiseks. Ajutisele haldurile on arusaamatu, miks registripidaja ei ole ettevõtet siiski 4 aasta jooksul registrist kustutanud, kuigi selleks on seadusandlikult võimalused ette nähtud. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud päringuvastustest ilmneb, et: - võlgniku omandis ei ole praegu ega ka varem kinnisasju olnud; - võlgniku nimele ei ole registreeritud osalusi teistes äriühingutes; - võlgniku nimele ei ole praegu, ega ole viimase 3 aasta jooksul registreeritud sõiduvahendeid; - võlgniku varale ei ole seatud kommertspante; - võlgnik ei ole äriregistrile esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet; - võlgnik on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 30.11.2010. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal menetluses 3 (kolm) täitetoimikut järgmiselt:  18.03.2010 avatud toimik EV avalduse alusel Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu 319,56€ nõudes; Kohtutäitur on teatanud, et sissenõudja trahvinõue on aegunud 27.10.2012. Toimik on avatud seetõttu, et tasumata on täitekulud summas 122,22 €.  10.01.2010 avatud toimik H. P. avalduse alusel 1685,50 € nõudes; Kohtutäitur on teatanud, et nõude aluseks on Harju Maakohtu 21.10.2010 otsus.  12.08.2010 avatud toimik Swedbank Liising AS avalduse alusel 2 402,67€ nõudes. Swedbank Liising AS on teatanud, et nõue on loovutatud Lindorff Eesti AS-ile. Võlgnikul on avatud järgmised pangakontod: - Swedbank AS-is nr EE822200221038985785, saldo seisuga 22.01.2015.a 0,98 € (konto broneeritud kaardi hooldustasudest 26,88 €)

Käesolevas menetluses on võlgniku juhatuse liige tasunud pankrotimenetluse kulude katteks ajutise halduri deposiiti kokku summa 500 €.

450 000EEK (28 760 €)

- N. K., summas 120 000 EEK (7 870 €) Võlgniku esindaja sõnul on ta kõigi võlgnikega suhelnud kümneid kordi. Kuna ettevõttel aga puudusid vahendid hagiavalduste esitamiseks, eriti veel väljaspool Eesti Vabariiki, siis ametlikult võlgu sisse nõudma ei hakatud. Võlgniku esindaja seisukohad sissenõudmise küsimustes on teostatud eelnevalt lk 3 keskmises lõigus. Arvestades asjaoluga, et eelnimetatud nõuded tekkisid 2008-2009 aastal, on need juba rohkem kui 2 aastat aegunud ning nende sissenõudmine käesoleval ajal ei ole perspektiivne. 4.3 Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt 5 746,78 € suuruses summas. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Võlgniku nõueõigused tema enda võlgnike vastu on aegunud. Lähtudes eelnevast olen seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku reaalne majandustegevus on lõppenud juba 2009-l aastal. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Marietta Majad OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad varad ja alus nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu.

Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 03.02.2015 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 14 päeva aega 2500 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamise kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 03.02.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 17.02.2015. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat Marietta Majad OÜ pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 5746,78 euro eest. Võlgnikul igasugune vara teadaolevalt puudub. Võlgniku esindaja on vastuses ajutisele haldurile teatanud, et Marietta Majad OÜ-l on nõudeõigused järgmiste isikute vastu: LHV Direkt (Soome, summas 24 000 €); Tunnhovd Laf og Bygg (Norra) summas ~ 450 000NOK (~50 000€); Surfiparadiisi peamaja Hiiumaal (firma nime ei mäleta, seotud isik P. K.), summas 450 000EEK (28 760 €); N. K., summas 120 000 EEK (7 870 €). Võlgniku esindaja sõnul on ta kõigi võlgnikega suhelnud kümneid kordi. Kuna ettevõttel aga puudusid vahendid hagiavalduste esitamiseks, eriti veel väljaspool Eesti Vabariiki, siis ametlikult võlgu sisse nõudma ei hakatud. Kohus nõustub ajutise halduriga, et arvestades asjaoluga, et eelnimetatud nõuded tekkisid 2008-2009 aastal, on need juba rohkem kui 2 aastat aegunud ning nende sissenõudmine käesoleval ajal ei ole perspektiivne. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja vara tagasi nõudmise võimalusi. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgnikul on kohustusi summas 5746,78 eurot ja vara puudub. Vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla ostjate poolt võlgnevuste mittetasumine ning sellest tulenenud suutmatus võlgu tasuda ja uusi töid leida. Maksejõuetuse tekkimise aja alguseks tuleb lugeda 2009. a lõpp, kui lõpetati reaalne majandustegevus. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg 4-le PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 46 alusel määrata Marietta Majad OÜ seaduslik esindaja Kalle Maiste. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1-3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses * tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 64 eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on * eurot. Ajutise halduri kulud on * eurot. Tasu palub ajutine haldur välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, so büroo kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud ja halduri tasu vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 4-6 sätestavad, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Ajutina haldur on esitanud taotluse 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 € välja mõista riigi vahenditest ja tasu * eurot (koos käibemaksuga) ning kulud summas * eurot (koos käibemaksuga) välja mõista võlgniku esindaja poolt ajutise halduri deposiiti tasutud summa arvelt. Kohus rahuldab nimetatud taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.