Hagi läbivaatamata jätmise ja riigilõivu tagastamise kohta
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2015 Raplas
Tsiviilasja number
2-14-58539
Hagi ese
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue 3500 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MTÜ Raikküla Mõis registrikood 80135331 asukoht: Raikküla vald, Raikküla küla Esindajad: vandeadvokaat Armand Reinmaa advokaat Karola Sisask Reinmaa&Partnerid Advokaadibüroo e-post: [email protected] Kostja: Eesti Vabariik Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu asukoht: Tartu, Munga 18 Esindaja: vandeadvokaat Kadri Michelson Advokaadibüroo LAWIN e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta MTÜ Raikküla Mõis hagi läbi vaatamata. Tagastada MTÜ-le Raikküla Mõis (registrikood 80135331, konto nr EE562200221016407272) 3.10.2014 tasutud riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Rapla Kohtumajja.
Asjaolud Hagejale kuulub Raikküla mõisa kinnistu (registriosa xxxxxxx) ja kostjale Raikküla kooli kinnistu (registriosa xxxxxxx), millised on naaberkinnistud. Raikküla kooli kinnistul paikneva õppehoone ehitamisest (1965) alates on juurdepääsutee õppehoonele kulgenud Raikküla mõisa kinnistul paiknevat mõisa auringi pidi. 4.07.2014 sulges hageja juurdepääsutee, likvideeeris selle ja paigutas oma kinnistu piirile aia. 22.08.2014 esitas kostja Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teel juurdepääsu määramiseks ja koos sellega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Pärnu Maakohtu 25.08.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-56303 rahuldati kostja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustati hagejat: - viivitamatult, kuid hiljemalt 29.08.2014 taastama Raikküla mõisa kinnistul paiknenud juurdepääsutee, mida kasutati Raikküla kooli kinnistule pääsemiseks ja mis kulges piki Raikküla mõisa auringi, suundudes paremale Raikküla kooli kinnistule, kujul, mis eksisteeris enne selle likvideerimist 4.07.2014. - kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel oli kostjal õigus taastada kõnealune juurdepääsutee osa ja nõuda sellega seoses tekkinud kulutuste hüvitamist hagejalt - kohustati hagejat võimaldama viivitamatult, kuid hiljemalt 29.08.2014 kasutada Raikküla kooli kinnistule pääsemiseks piiranguteta, st nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega Raikküla mõisa kinnistul paiknevat juurdepääsuteed, mis kulgeb piki Raikküla mõisa auringi, suundudes paremale Raikküla kooli kinnistule kuni tsiviilasja nr 2-14-56303 menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2014 määrusega jäeti Pärnu Maakohtu esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus muutmata. 20.09.2014 esitas kostja Rapla kohtutäiturile Õnne Pajurile sundtäitmise avalduse, mille alusel algatati täitemenetlus nr 179/2014/1025. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 25.08.2014 määrus. Hageja sai täitmisteate kätte 23.09.2014 26.09.2014 esitas hageja kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt peatamiseks põhjusel, et kohtumäärust täidetakse, kuid see ei ole täidetav viivitamatult /tl 16-18/. 6.10.2014 esitas hageja kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 179/2014/1025. Hageja seisukoht ja nõue TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja hinnangul ei ole täitedokumendis, s.o Pärnu Maakohtu 25.08.2014 määruses märgitud
kohustus tee „endisel kujul“ taastamiseks täidetav, kuna teeseaduse mõttes ei ole kõnealuses kohas teed kunagi olnud. Hageja ei saa taastada teed, mida pole kunagi eksisteerinud ilma täiendavate toiminguteta, seega ei ole täitedokument viivitamatult täidetav. Juurdepääsu rajamiseks tuleb teostada projekteerimistööd ja kooskõlastada need Muinsuskaitseametiga. Kui hageja rajaks tee viivitamatult, rikuks ta seadust, mistõttu tuleb projekteerimistingimuste väljastamise taotluse näol lugeda kohtumäärus hageja poolt täidetuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel sissenõudja nõude rahuldamise tõttu. Kui kohus leiab, et nimetatud põhjusel puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks alus, palub hageja alternatiivselt tunnistada sundtäitmine lubamatuks põhjusel, et nõue on ajatatud kuni tee rajamiseks vajalike lubade ja kooskõlastuste saamiseni. 9.01.2015 esitas hageja taotluse menetlustähtaja, s.o kirjaliku seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra. Hageja esitas 9.01.2015 tsiviilasjas nr.2-14-563030 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks ning leidis, et käesoleva tsiviilasja sisuline menetlemine olukorras, kus vaidlusalune määrus võidakse tühistada, oleks ebaotstarbekas. 9.02.2015 esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-14-56303 või alternatiivselt kuni selguse saamiseni esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse kehtimajäämise osas. Kostja seisukoht ja taotlus Esialgse õiguskaitse kohaldamise ja hagi tagamise puhul on tegemist kohtumenetluse institutsioonidega, mille põhiliseks märksõnaks on kiirus ja vajadus olukorda ajutiselt reguleerida. Tsiviilkohtumenetluse regulatsiooniga ei ole kooskõlas võimalus esmase õiguskaitse kohaldamise või hagi tagamise vaidlustamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, kuna sellisel juhul kaotaks hagi tagamine oma mõtte. Vastava hagi esitamine annaks võimaluse esmase õiguskaitse kohaldamise määruse täitmisest kõrvale hoida või määruse täitmist oluliselt venitada. Hageja sisulised seisukohad seoses täitedokumendiks oleva määrusega tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei saa TMS § 221 lg 1-1 tulenevalt olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks. Kuna täitedokument on kohtulahend, ei saa kõnesoleva hagiga uuesti hinnata täitedokumendiks oleva kohtulahendi õiguspärasust. Hageja väide, et ta on asunud juurdepääsu rajamiseks vajalikke kooskõlastusi taotlema ning sellega on täitedokument täidetud, on alusetu. Olukorras, kus täitedokument ei ole lõplikult täidetud, ei ole võimalik sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Hageja väide, et juurdepääsutee taastamiseks on vajalik projekteerimistingimuste väljastamine, on ebaõige. Taastatava juurdepääsutee näol on tegemist erateega, mille projekti või tööde kirjelduse otsustab tee omanik ehk hageja. Kohtumääruses pandud kohustus ei ole uue eratee rajamise kohustus vaid kuni 4.07.2014 eksisteerinud erateeks oleva juurdepääsutee taastamise kohustus, milleks ei ole vajalik ka Muinsuskaitseameti nõusolek. Kostja ei nõustu hageja väitega, et täitedokumendiks olev kohtumäärus on ebaselge ja isegi kui
määrus oleks ebaselge, ei oleks see aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel. Kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 alusel. Tegemist on ebaperspektiivika hagiga, millega ei ole hagejal võimalik saavutada tema poolt taotletud eesmärki. Hageja õiguste kaitseks on ette nähtud teised õiguskaitsevahendid ehk määruskaebuse esitamine esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusele. Kostja leiab, et menetluse peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna menetluse peatamise eeldused ei ole täidetud. Käesolevas vaidluses tehtav otsus ei sõltu ei tervikuna ega osaliselt õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on tsiviilasja nr 2-14-56303 esemeks. Kohtu seisukoht Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist on ebaperspektiivika hagiga, mille abil ei ole hagejal võimalik saavutada tema poolt taotletud eesmärki, s.o kõrvaldada Pärnu Maakohtu 25.08.2014 määruse täidetavus. Kostja poolt viidatud lahendis ( nr 3-2-1-132-07 p 12) on Riigikohus asunud seisukohale, et hagi tagamise regulatsiooniga ei ole kooskõlas võimalus hagi tagamise määruse alusel toimuvat täitemenetlust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada. Hagi tagamise vaidlustamine on võimalik määruskaebuse esitamise kaudu, millist õiguskaitsevahendit on hageja ka kasutanud. Hageja seisukoht, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamist on tal õigus taotleda põhjusel, et sissenõudja nõue on rahuldatud või vähemalt ajatatud, on põhjendamatu. Nii kostja vastusest kui hagiavaldusest endast nähtub üheselt, et Pärnu Maakohtu 25.08.2014 määrusega kostjale pandud kohustused on täitmata ning esitatud hagis vaidlustab hageja täitedokumendiks oleva määruse sisuliselt, mis on TMS § 221 lg 1-1 ja 2 järgi lubamatu. Asjaolu, et hageja on ka ise teadlik esitatud hagi perspektiivitusest, kinnitavad tema taotlused pikendada kirjaliku vastuse esitamise tähtaega ja menetlus peatada seoses esialgse õiguskaitse kohaldamise veelkordse vaidlustamisega. Kohtu hinnangul on kõnesoleva hagi esitamise ainsaks eesmärgiks kõrvale hoida hagejale sisult sobimatu kohtumääruse täitmisest ja/või määruse täitmisega venitada, millisele huvile riik ei pea andma õiguskaitset. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi kuulub tasutud riigilõiv hagejale tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.