Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Puudutatud isik esitas 12.01.2015 kohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik palub välja mõista lepingulise esindaja (vandeadvokaat Madis Päts ja vandeadvokaadi abi Priit Kala) kulud 12.01.2015 seisuga 3160 eurot ning 13.01.2015 avalduse kulude väljamõistmiseks 13.01.2015 kohtuistungil osalemisega seonduvalt. Kokku palub puudutatud isik avaldajalt välja mõista menetluskulud 3200 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik on esitanud talle õigusteenuse raames tehtud õigustoimingute kirjelduse ( II kd lk 52-53), millest nähtuvalt osutati puudutatud isikule õigusabi 26.40 h ulatuses. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kulutused on kantud käesolevas tsiviilasjas. Puudutatud isik palub TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avaldaja puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei vastanud. Kohtumääruse põhjendused Arvestades, et asja lahendamise ajal muutus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise regulatsioon TsMS-s ja et avaldajale oli vaja puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte toimetada pärast kohtuistungit, määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 2). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Puudutatud isik taotleb esindajatasu 3200 eurot väljamõistmist avaldajalt. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-145-13 (p 13) märkinud, et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–3 ning põhiliseks kriteeriumiks tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta esitama (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-98-13, p 13). Puudutatud isik on viidatud nõuded täitnud, on esitanud menetluskulude nimekirja, mis sisaldab detailselt kulude koosseisu. Puudutatud isiku õigusabikulud on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud arvestades järgmisi asjaolusid: 1) asja keerukust ja mahtu, 2) et maakohtu esimene lahend tühistati osaliselt ja maakohus lahendas asja pärast tühistamist uuesti tühistatud osas, 3) puudutatud isiku tunnitasu määra 120 eurot, mis on kooskõlas kohtupraktikaga, 4) kohtutoimikust nähtuvalt on avaldaja menetluse ajal esitanud korduvalt lisaks esialgselt esitatud avaldusele seisukohti (I kd lk 45-49, 56-59, 78-92, 100-128, 170-175), millele puudutatud isikul oli õigus TsMS-st tulenevalt vastata. Seega kuulub avaldajalt väljamõistmisele puudutatud isiku õigusabikulu 3200 eurot. Puudutatud isiku taotluse alusel tuleb TsMS § 177 lg-st 4 juhindudes avaldajalt välja mõista

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni avaldaja poolt menetluskulude tasumiseni. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.