UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali (Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õigusjärglane) hagi Narva linna vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. detsembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Narva linn (registrikood: 75008485); esindaja advokaat Andrei Matvejev; Vastustaja (hageja): UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal (registrikood: 12378577) (Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane, registrikood: 11299485); lepinguline esindaja Kadri Ojamaa
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Lugeda UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õigusjärglaseks. Rahuldada UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali taotlus astuda menetlusse hagejana Codan Forsikring A/S Eesti filiaali asemel.
2.Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2014 määrus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
3.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista UAB DK “PZU Lietuva”
Eesti filiaali kasuks Narva linnalt välja menetluskuluna 322,50 (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot, millest 112,50 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ning 210 eurot on lepingulise esindaja kulu.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Rahuldada UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali taotlus hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks.
6.Tagastada UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali hagiavalduselt tasutud pool riigilõivust summas 112,50 (ükssada kaksteist eurot ja 50 senti) eurot UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali arveldusarvele nr EE821010220091351017 SEB Pank AS-s selgitusega „322357-AL“.
7.Määrus saata resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (hageja) esitas 26. augustil 2014 Narva linna vastu kahju 1 719,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38,01 eurot ja jooksva viivise väljamõistmiseks. Hageja esitas 09. detsembril 2014 avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on nõude peale hagi esitamist rahuldanud. Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 5 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulu 420 eurot ning hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot. Hagist loobumise korral tagastatakse pool tasutud riigilõivust, seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 532,50 eurot (420+225/2). Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud, kuid vaidles menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu. Vastuväite kohaselt tasus kostja võlgnevuse pärast hagiavalduse esitamist, kuid enne hagi menetlusse võtmist. Hageja ei andnud kostjale tähtaega, mille saabumisel ning kohustuse vabatahtlikult täitmata jätmisel pöördub hageja nõudega kohtusse.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis menetluskulud Narva linna kanda. Maakohus mõistis Narva linnalt Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 532,50 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hagist loobumine seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ning menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. TsMS § 168 lg 4 ja alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on
nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja teatas, et kostja on peale hagi kohtule esitamist 26. augustil 2014 hageja nõude rahuldanud. Vastuses hagiavaldusele (tl 113) on kostja teatanud, et hageja nõue on rahuldatud 05. septembril 2014 (tl 115). Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 112,50 eurot ja hageja õigusabi kulud 420 eurot, kokku 532,50 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse osas vastuväidet ei esitanud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 532,50 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Narva linn esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti hageja menetluskulud 532,50 eurot kostja kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada väljamõistetavat menetluskulu mõistliku suuruseni. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1 edastanud määruskaebuse esitajale vastustaja menetluskulusid tõendavaid dokumente; 2) ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kohtuvälised kulud põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Määruskaebuse esitajale edastatud hagi ja sellele lisatud dokumentide seas ei olnud vastustaja lepingulise esindaja volikirja ega haridust tõendavat dokumenti, mistõttu kulu lepingulisele esindajale ei ole õigustatud; 3) on menetluskulude jätmine määruskaebuse esitaja kanda ebaõiglane. Nõude aluseks olev juhtum toimus 19. augustil 2014, vastustaja esitas nõude kohtusse nädala jooksul. Vastustaja ei kasutanud võimalust asja kohtuväliseks lahendamiseks, sh vastustaja ei andnud määruskaebuse esitajale mõistliku aega nõude rahuldamiseks; 4) on vastustaja esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge. Keskmine õigusabi tasu juristidel Tallinnas on 80 eurot tunnis.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulude jätmine määruskaebuse esitaja kanda on mõistlik, sest määruskaebuse esitaja keeldus 15. augusti 2014 kirjaga kahju hüvitamisest. Määruskaebuse esitaja ei ole menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud. Vastustaja palub lubada astuda menetlusse Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglasena UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalil (registrikood: 12378577).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidlustanud määrust menetluse lõpetamise osas seoses hagist loobumisega.
6.TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega tuleb kaebuse lahendamisel kohaldada Viru Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud menetluskulude kindlaksmääramist reguleerinud norme. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti TsMS § 168 lõikeid 4 ja 5. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Vaidlust ei ole, et vastustaja esitas hagi määruskaebuse esitaja vastu 26. augustil 2014 ning määruskaebuse esitaja rahuldas nõude 05. septembril 2014, s.o pärast hagi esitamist kohtusse. Määruskaebuse esitaja väide, et vastustaja ei kasutanud võimalust vaidlus kohtuväliselt lahendada, ei vasta tõele. Veeavarii, mille kahjustuste kõrvaldamise maksumust vastustaja määruskaebuse esitajalt käesolevas vaidluses nõudis, toimus 19. mail 2014. Vastustaja esitas määruskaebuse esitajale kohtuvälise nõude kahju hüvitamiseks 31. juulil 2014 (tl 20), kuid määruskaebuse esitaja keeldus kahju hüvitamisest 15. augustil 2014 (tl 27). Õige on määruskaebuse esitaja väide, et 31. juuli 2014 nõudes ei ole vastustaja märkinud kindlat kuupäeva kahju hüvitamiseks. Sel juhul tuleb täita kohustus mõistliku aja jooksul (VÕS § 82 lg 3). Kuivõrd määruskaebuse esitaja teatas 15. augustil 2014, et ta kahju ei hüvita, ei pidanud vastustaja andma kostjale täiendavat tähtaega kahju hüvitamiseks. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole edastanud vastustaja menetluskulusid tõendavaid dokumente TsMS § 176 lg 1 kohaselt. Kuni 01. jaanuarini 2015 kehtinud TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt lisatakse menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Sama paragrahvi lõige 5 sätestas, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei pidanud vastustaja menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Toimiku materjalidest nähtuvalt olid hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri (tl 32) ja esindaja haridust tõendava dokumendi koopia (tl 29) hagiavaldusele lisatud, mistõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väited vastustaja esindajal esindusõiguse puudumise kohta tähelepanuta. Vastustaja palus hüvitada esindaja tasu kliendi nõustamise ja hagiavalduse koostamise eest. Vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ei nähtu, et vastustaja taotleks kulu hüvitamist kohtuvälise menetlustoimingu tegemise eest. Seega on vastavad määruskaebuse esitaja väited asjakohatud.
7.Kuigi maakohus jättis põhjendatult menetluskulud kostja kanda, ei nõustu ringkonnakohus kostjalt väljamõistetud menetluskulu suurusega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ning kohus ei ole sel juhul TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Enne 01. jaanuari 2015 kehtinud TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni kohaselt pidi kohus kontrollima esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust sõltumata esitatud vastuväidetest. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et kuigi määruskaebuse esitaja esitas vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele hilinemisega, ei põhjustanuks selle arvamusega arvestamine menetluse venimist ning maakohus oleks pidanud sellega TsMS § 331 lg 1 alusel arvestama. Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulu 420 eurot ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud ühe sisulise menetlusdokumendi, s.o hagiavalduse, mis suuremas osas koosneb põhiosas asjaolude kirjeldustest, seaduste tsiteerimisest ning viivise arvestusest. Kostja on nõude pärast
hagiavalduse esitamist koheselt rahuldanud. Asja mahtu, keerukust ja tehtud tööd arvestades saab mõistlikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks lugeda 210 eurot ning see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Maakohtu määrus on riigilõivu summas 112.50 euro väljamõistmise osas põhjendatud, seega tuleb kostjalt välja mõista kokku menetluskuluna hageja kasuks 322.50 eurot.
8.Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis põhjendamatult hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks 18. detsembri 2014 määruses lahendamata. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama sätte lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega vastava taotluse esitamisel tuleb enamtasutud riigilõiv tagastada ning tagastamise otsustamine kohtu poolt ei ole seotud asjas tehtava lõpplahendi jõustumisega. Ringkonnakohus saab ise nimetatud taotluse rahuldada.
9.Vastustaja vastuse 02. veebruari 2015 määruskaebusele ning selle lisade kohaselt on 31. oktoobril 2014 ettevõtte ülemineku kaudu UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalile üle läinud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali nõue, mis on Viru Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-14-56385. Vastustaja palub lubada tsiviilasjas nr 2-14-56385 senise hageja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali asemel menetlusse astuda UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalil. Vastustaja palub menetluskulud kanda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal kontole nr EE821010220091351017 SEB Pank AS, selgituseks märkida 322357-AL. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub TsMS § 209 lg 1 alusel rahuldamisele.
10.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.