XXXhagi XXXvastu pärandvara suuruse tuvastamiseks ja XXXvastuhagi võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 65 000 eurot Vastuhagi hind 4 201,95 eurot
Menetlustoiming
Hageja asendamine ja kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Enno Heringson (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja Jana Kitter ( e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
I Rahuldada XXX taotlus hageja XXX asendamiseks hagejaga XXX(isikukood XXX). II Kinnitada XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.POOLTE ÜHISOMANDI LÕPETAMINE
1.1.XXX ja XXX on leppinud kokku, et lõpetavad XXXsurma järgselt tekkinud ühisomandi Kinnistu asukohaga XXX, XXX küla, 74015 Viimsi vald (edaspidi nimetatud ka „Kinnistu“) osas ning jagavad kinnistu kaasomandisse viisil, et XXX kaasomandi suuruseks on 53% (XXX) kinnistust ja XXX kaasomandi suuruseks on 47% (XXX) kinnistust.
1.2.Käesolevaga esitavad Pooled tahteavalduse, millega pooled annavad vastastikku nõusoleku ning paluvad kinnistu asukohaga XXX, XXX küla, 74015 Viimsi (kinnistu nr XXX, katastriüksuse nr XXX) kohta avatud kinnistusraamatu registriosa II jaost kustutada omanikuna XXX(isikukood XXX) ning omanikena sisse kanda:
1.2.1.XXX, isikukood XXX – XXX mõttelist osa;
1.2.2.XXX- kood XXX – XXX mõttelist osa.
1.3.Pooled on kokku leppinud sõiduauto Kia Rio (VIN-kood XXX, riiklik reg nr XXX) väärtuseks on 500 € ning pooled on kokku leppinud ühisomandi lõpetamise viisil, et see jääb XXX
2-13-51997 ainuomandisse ning XXX tasub selle eest XXXkompensatsiooni summas 250 €.
2.KASUTUSKORRA KOKKULEPE
2.1.Pooled on kokku leppinud, et XXX annab XXX üle kinnistu kaasvalduse ja võimaldab asuda XXX elama kinnistul asuva hoone teisele korrusele alates 01. märts 2015. a.
2.2.Poolte kompromissile lisatud plaanil rohelise piirjoonega tähistatud ruumid jäävad XXX ainuvaldusesse ning plaanil punase piirjoonega tähistatud ruumid jäävad XXX ainuvaldusesse. Plaanil tähistamata ruumid (sh köök, tualett ja keldrikorrusel asuvad pesemisruumid) jäävad poolte kaasvaldusesse kusjuures pooled on kokku leppinud, et XXX on õigus kasutada olemasolevat köögitehnikat.
2.3.Pooled on kokku leppinud, et alates XXX valduse üleandmisest, mille kohta vormistavad pooled akti, kohustub XXX kandma 50% järgmisest kinnistuga seotud kuludest ja koormatistest:
2.3.1.maamaks;
2.3.2.hoone kütmiseks vajalik gaasiarve;
2.3.3.elektrienergia arve;
2.3.4.vee- ja kanalistasiooniarve;
2.3.5.prügivedu.
2.4.XXX kinnitab, et on kompromissi sõlmimise hetkeks tasunud kõik kinnistuga seotud kulud ning tal ei ole selles osas ühegi teenuse pakkuja ega avaliku võimu kandja ees ühtegi täitmata kohustust.
2.5.Pooled on kokku leppinud, et käesoleva määruse p 2.3 sätestatud maksed tasub esmalt XXX ja esitab seejärel vastavas ulatuses nõude XXX, kes kohustub vastavad kohustused täitma 10 päeva jooksul. Pooled on kokku leppinud, et esimesena sissenõutavad maksed kuni summani 250 € tasaarvestatakse poolte poolt XXX nõudega, mis on kajastatud käesoleva määruse p 1.3.
3.KOKKULEPE POOLTE EDASISTEKS TEGEVUSTEKS
3.1.Pooled on kokku leppinud, et asuvad koheselt so viivitamatult pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist tegutsema selle nimel, et Kinnistul asuv hoone saaks täies ulatuses väljaehitatud mahus seadustatud. Pooled on kokku leppinud, et tellivad või viivad läbi kõik selleks vajalikud toimingud sh vastavate taotluste esitamine kohalikule omavalitsusele, inventariseerimisjooniste tellimine, jne.
3.2.Pooled kannavad vastavad tekkinud kulud võrdsetes osades. Juhul, kui vastava kulu kannab algselt üks pool, on tal teise poole vastu vastavas ulatuses nõudeõigus kusjuures teisel poolel puudub õigus vastu vaielda vastavale kulutusel juhul, kui ta oli selle tegemisega varasemalt kursis. Kulusid mittekandnud pool kohustub enda osa vastavast kulust kandma 10 päeva jooksul alates vastava nõude saamisest. Nimetatud nõude mittetätimisel tasub kohustatud pool teisele poolele so kulusid kandnud poolele viivist 0,5% nõutavast summast päevas.
3.3.Pooled annavad vastastikused volitused p 3.1 sätestatud eesmärgil tegutsemiseks:
3.3.1.Käesolevaga volitab XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) esindama ennast kõigis toimingutes, mis on vajalikud kinnistul asukohaga XXX, XXX küla, 74015 Viimsi (kinnistu nr XXX, katastriüksuse nr XXX) asuva hoone seadustamiseks väljaehitatud kujul sh kuid mitte ainult esitama taotlusi ja avaldusi kaasomanike nimel kohalikule omavalitusele märgitud eesmärgil, tellima seadustamiseks vajalikke projekt jm dokumentatsiooni, taotlema vajalikke kooskõlastusi ja tegema mistahes muid toiminguid (sh nende eest tasuma), mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. ...................
3.3.2.Käesolevaga volitab XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) esindama ennast kõigis toimingutes, mis on vajalikud kinnistul asukohaga XXX, XXX küla, 74015 Viimsi (kinnistu nr XXX, katastriüksuse nr XXX) asuva hoone seadustamiseks väljaehitatud kujul sh kuid mitte ainult esitama taotlusi ja avaldusi kaasomanike nimel kohalikule omavalitusele märgitud eesmärgil, tellima seadustamiseks vajalikke projekt jm dokumentatsiooni, taotlema vajalikke kooskõlastusi ja tegema mistahes muid toiminguid (sh nende eest tasuma), mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks.
2-13-51997
4.POOLTE KOKKULEPE KAASOMANDI VÕÕRANDAMISEKS
4.1.Pooled on kokku leppinud, et saanuna Kinnistu kaasomanikeks, lõpetavad nad kaasomandi Kinnistu võõrandamisega kolmandale isikule. Poolel on õigus ka igal ajal ise teiselt Poolelt tema omandiosa Kinnistust välja osta arvestades hinnana proportsiooni sellest hinnast, millega Pooled oleksid nõus Kinnistu võõrandamisega kolmandale isikule. Pooled on kokku leppinud, et alustavad Kinnistu müügiprotsessi hiljemalt kahe nädala jooksul hetkest, kui kohalik omavalitsus on väljastanud kogu kinnistule ehitatud hoone osas kasutusloa.
4.2.Pooled on kinnistu võõrandamise osas kokku leppinud mh järgmist:
4.2.1.Kinnistu võõrandamise kulud kannavad Pooled vastavalt omandi proportsioonile;
4.2.2.Kinnistut võõrandatakse tingimusel, et ostja annab mõlemale poolele kinnistu müügitehingu järgselt aega vähemalt ühe kuu Kinnistu valduse vabastamiseks ja ostjale üleandmiseks.
4.2.3.Pooled kasutavad Kinnistu müügiks Pindi Kinnisvara, kutseline maakler XXX, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige. Poolte kokkuleppel võib maaklerit igal ajal vahetada. Pooled on kokku leppinud, et sõlmivad XXX maaklerlepingu vähemalt aastase müügiperioodiga, maaklertasu suurus ei või ületada 3% müügi hinnasti + käibemaks. Maakleriga lepingu sõlmimisel nähakse ette võimalus, et Pool võib ka ise hinna sobivuse korral teise Poole välja osta ning sellisel juhul kantakse maaklerile temaga kokkuleppel kulud.
4.2.4.Pooled alustavad Kinnistu müüki maakleri soovitatud hinnaga. Pooled võivad igal ajal vastastikkusel kokkuleppel aktsepteerida märgitust odavamat hinnapakkumist.
4.2.5.Juhul, kui 8 kuu jooksul alates Kinnistu müügi alustamisest ei ole Kinnistut õnnestunud müüa, on Pooled leppinud kokku, et:
4.2.5.2.juhul, kui Pooled ei jõua alandatud hinna osas kokkuleppele, siis lähtuvad pooled müügihinna alandamisel Kinnistut müüva maakleri soovitusest. Poolel on õigus vastavast soovitusest keelduda juhul, kui ta oma seisukohta põhjendab riiklikult tunnustatud eksperdilt tellitud ekspertarvamusega (ekspertiisi tellimisega seonduvad kulud jäävad vastava poole enda kanda).
4.3.Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui üks Pooltest ei täida p 4.1 ja 4.2 kokkulepitut või takistab muul viisil Kinnistu müüki (näiteks takistab Kinnistu ostuhuvilisel Kinnistuga ning sellel asuvate ehitiste ja rajatistega tutvumast), on teisel poolel õigus nõuda rikkunud Poolelt leppetrahvi summas 1 000 (üks tuhat) eurot iga rikkumise kohta.
5.POOLTE MUUD KOKKULEPPED
5.1.Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi jõustumisega loevad pooled lõppenuks mistahes vastastikused nõuded sh kuid mitte ainult:
5.1.2.XXX loobub seni sissenõutavaks muutunud Kinnistu kuludest (sh kuid mitte ainult küttekulud, maamaks, jne) ja pärandaja matusekulude nõudest.
5.2.Pooled kinnitavad, et kompromissi allkirjastamise hetkel puuduvad neil mistahes sissenõutavad nõuded teise Poole vastu.
5.3.Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole 30.01.2015.a sõlmitud kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
5.4.Pooled on sõlminud käesoleva kompromissi üksnes eeldusel, et kõik selle üksikud tingimused on kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumääruses.
5.5.Pooled on kokku leppinud, et kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 3 jäävad kummagi poole menetluskulud kulutusi kandnud poole enese kanda.
5.6.Pooled on kokku leppinud ning paluvad tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 (viiele) päevale menetluse lõpetamise määruse elektroonilisel teel kättesaamisest arvates.
2-13-51997 III Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-51997. IV Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 475 eurot V Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXX arvelduskontole XXXXXXXXXX pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot. VI Määrus saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale kinnistu omandiõiguste muutmiseks vastavalt punktile 1.2. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud neid kandnud isiku kanda vastavalt kokkuleppele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu pärandvara suuruse tuvastamiseks ja XXX vastuhagi võlgnevuse nõudes. 15.01.2015.a esitas XXX taotluse hageja XXX asemele tsiviilasja nr 2-13-51997 menetlusse hagejana astumiseks. XXX on oma nõude esitanud tulenevalt faktist, et talle kuulub ainupärimisõigus 27.09.2013.a surnud Lembit Vilinurme pärandvara suhtes. XXX on võõrandanud kinkimise teel oma pojale XXX vastava pärimisõiguse. Senine hageja XXX ja kostja toetavad XXX taotlust. TsMS § 210 lg 1 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane TsMS § 210 lg 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Tuginedes eelöeldule rahuldab kohus XXX taotluse ning asendab senise hageja XXX hagejaga
XXX .
XXX ja XXX esitasid 30.01.2015.a kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning menetluse lõpetada. Taotlevad tagastada pool menetluses tasutud lõivust. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga
2-13-51997 sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsMS § 594 kohaselt kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Kuna pooled sõlmisid asjas kokkuleppe, siis leiab kohus, et on tuvastatud isikute kohustus kannete tegemisele kaasa aidata ja käesolev kohtumäärus asendab kannete tegemiseks vajalikke avaldusi ja nõusolekuid. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. XXX on tasunud 01.11.2013.a ja 06.11.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitustega „hagi eest Harju Maakohtule (Vilinurm)“, riigilõivu kokku summas 950 eurot. XXX on vastuhagi esitamisel tasunud 28.10.2013.a riigilõivu 350 eurot, selgitusega „hagiavaldus XXX käest võlgnevuse kättesaamiseks“. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool tasutud riigilõivust tagastamisele. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus.