2-13-57092
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2015.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-57092
Tsiviilasi
Credit Plus OÜ hagi XXXvastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning pool menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit Plus OÜ (registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn 11316); Hageja lepinguline esindaja: Priit XXX (CKE Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:
Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Kati XXX (Advokaadibüroo Barrister, Piiskopi 3, Tallinn 10130, telefon 636 6600, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
16. veebruar 2015.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: Priit XXX; Kostja: XXX; Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Kati XXX.
Kinnitada Credit Plus OÜ (hageja) ja XXX(kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.
2-13-57092 maksed hiljemalt iga kalendrikuu 5. kuupäeval. Kostjal tuleb maksed tasuda Credit Plus OÜ kontole nr XXX (XXX).
Harju Maakohtu menetluses on Credit Plus OÜ hagi XXXvastu lepingulise võlgnevuse nõudes. 16.02.2015.a toimunud eelistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kostja tasub hagejale kompromissina kokku 1250 eurot, millest 1125 eurot on põhinõue ja 125 eurot on hageja menetluskulud. Nimetatud summa tasub kostja hagejale igakuiste maksetena, kusjuures iga makse suurus on 45 eurot. Esimene makse tehakse kostja poolt hagejale hiljemalt 05.03.2015.a ja järgmised maksed hiljemalt iga kalendrikuu 5. kuupäeval. Kostjal tuleb maksed tasuda Credit Plus OÜ kontole nr XXX. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust Credit Plus OÜ kontole nr XXX. Kostja palub riigi õigusabikulud jätta riigi kanda. Pooled paluvad kompromissi eeltoodud tingimustel kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise võimalusest
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
2-13-57092
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele nr XXX. Kohus märgib, et kohus teisendab nimetatud kontonumbri rahvusvahelisele IBAN kujule. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so summas 125 eurot ning kanda nimetatud summa Credit Plus OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.