Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-33766
Tsiviilasi
Maksim Volkovi hagi Tarmetec OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
6846,20 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. mai 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmetec OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. jaanuar 2015. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Tarmetec OÜ (registrikood: 10322549; asukoht: Tartu Ringtee 6), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Maksim Volkov (isikukood: XXX; elukoht: xxx), esindaja advokaat Heiki Kuningas
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. mai 2014. a otsus muutmata.
vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest. Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse eraldi dokumendiga. Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Tarmetec OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Maksim Volkov esitas 17.07.2013. a Tarmetec OÜ vastu hagi, milles palus tuvastada tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.05.2013. a; mõista välja Tarmetec OÜ-lt M. Volkovi kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 30 päeva keskmise töötasu ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 03.12.2010. a - 07.05.2013. a Tarmetec OÜ-s poleerijana. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel 07.05.2013. a põhjuseid teatavaks tegemata ja ette hoiatamata.
2.Kostja hagi ei tunnistanud (I kd, tl 87-90, 125-127). Tööandja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-i 5 ja lg 3 järgi, kuna töötaja hõivas omavoliliselt kaastöötajate töölaudadelt töövahendeid, tekitades kaastöötajatel töövahendite puudujäägi ja nende töö efektiivsuse languse. Asjaolusid arvestades oli tegemist olulise rikkumisega ja tööandjalt ei saanud eeldada töösuhte jätkamist. Kostja hinnangul ei saa antud juhul TLS § 100 lg-t 4 ja § 109 lg-t 1 koos kohaldada. Etteteatamise nõuete eiramise eest saab hüvitist nõuda vaid siis, kui tööleping on iseenesest kehtivalt üles öeldud TLS § 100 lg 5 kohaselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 19.05.2014. a otsusega hagi ja tuvastas Tarmetec OÜ poolt Maksim Volkoviga töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel tühisuse, luges töölepingu Maksim Volkovi ja Tarmetec OÜ vahel lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.05.2013. a Maakohus mõistis välja Tarmetec OÜ-lt Maksim Volkovi kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5134,65 eurot ja TLS § 100 lg 5 alusel 30 päeva ulatuses 1711,55 eurot, kokku 6846,20 eurot brutosummas, millelt kuulub mahaarvamisele töötaja maksukohustus. Kohus jättis menetluskulud Tarmetec OÜ kanda ja mõistis välja Tarmetec OÜ-lt riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulud 648 eurot (sh käibemaks 108 eurot). Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii VÕS § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Töölepingu ülesütlemise käskkirjast nähtuvalt viibis Maksim Volkov 03.05.2013. a üksinda lõunapausi ajal osakonnas ja võttis osakonna teiste poleerijate töölaudadelt poleerkettaid, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seega on tööandja ülesütlemisavaldust põhjendanud. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 5 lg 1 p-i 11 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-i 2.2 kohaselt on töötaja tööülesanded ja kohustused fikseeritud ametijuhendis. Tarmetec OÜ töökorralduse reeglite 4.1 kohaselt kohustub tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Poleerija ametijuhendi p-i 4.3 järgi on poleerijal õigus saada tööks vajalikke töö- ja isikukaitsevahendeid, tööriistu, kuid ametijuhend ei sätesta kulumaterjali kasutamise nõudeid. Töölepingu p 6.1 kohaselt makstakse töötajale tasu kas aja-, tüki- või kombineeritud töötasuarvestusega, kus tasustamine toimub nii tükitöö kui ajatöö alusel. Töötaja brutotöötasu ajatöö korral on 3,55 eurot tunnis ja tasustamine tükitöö alusel toimub vastavalt 01.01.2012 kinnitatud poleerijate töö tasustamise eeskirjale. Tunnistaja T.L. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt saab töötaja kindla arvu kettaid ning kui kolleegil saavad kettad otsa, peab ta minema aru andma ning ei saa tööd jätkata ning tema töötasu võib väheneda. Samuti on tunnistaja kohtus kinnitanud, et teistel töötajatel puudub võimalus, kui keegi nende laudadelt töövahendeid võtab, oma sissetulekut suurendada ning et hagejaga töölepingu lõpetamise põhjuseks oli eelkõige teiste töötajate kaebused hageja peale. Arvestades tunnistaja poolt antud ütlusi, oli kohus seisukohal, et sisuliselt on tööandja tekitanud ise olukorra, kus töötajad ei saa tulemuslikult ja vastavalt oma võimetele tööd teha, kuna tootlikkuse suurendamine, millest sõltub töötasu, on seatud sõltuvusse töövahendite eraldamisest. Tööandja peab tagama töötajatele töövahendid selliselt, et kõikidel oleks võimalik oma töökohustusi täita. Seega ei ole tööandja täitnud poleerija ametijuhendi p-st 4.3 tulenevat kohustust anda poleerijale tööks vajalikke tööriistu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et teistel töötajatel jäi töö hageja tegevuse tõttu tegemata, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale põhjustanud kahju, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et tööandja oleks varasemalt nimetatud probleemile töötaja tähelepanu juhtinud või et varasemalt on tööandjal hagejale etteheiteid olnud selles osas, et hageja ei pea kinni töökorralduse reeglitest.
Hageja on kostjale antud seletuskirjas (tl 92) tunnistanud, et ta võttis töökaaslaselt lihvpaberi, mille hiljem ka tagastas ning et ka tema töölaualt on läinud asju kaduma. Kohus oli seisukohal, et selline töötaja käitumine võib kaasa tuua töötaja eelneva hoiatamise TLS § 88 lg 3 mõtte kohaselt, mitte aga kohese töölepingu erakorralise ülesütlemise. Arvestades esitatud tõendeid kogumis oli kohus seisukohal, et tõendamist ei leidnud asjaolud, mis oleksid võimaldanud kostjal hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg l p-i 5 mõtte kohaselt. Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades, et hageja on töötanud kostja juures alates 03.12.2010. a kuni 07.05.2013 .a, seega üle kahe aasta ning arvestades töölepingu lõpetamise ajaolusid, leidis kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja kasuks kolme kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjonile on esitatud hageja keskmise töötasu tõend nr 26, mille kohaselt hageja ühe kuu keskmine töötasu on 1711,55 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5134,65 eurot brutosummas (1711,55x3). Kuna eeltooduga leidis tõendamist, et töötaja poolt töölepingust tulenevate kohustuste väidetav rikkumine ei olnud nii raske ega tekitanud tööandjale mingit kahju või põhjendamatut usaldamatust, et töölepingu oleks pidanud päevapealt üles ütlema, siis tuleb antud juhul kohaldamisele TLS § 100 lg 5 ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 30 päeva ulatuses, s.o. 1711,55 eurot. Kohus ei nõustunud kostja väitega selles, et hüvitist etteteatamise nõuete eiramise eest saab nõuda ainult siis, kui tööleping on kehtivalt üles öeldud. Tööandja saab töölepingu seaduse mõtte kohaselt üles öelda ainult erakorraliselt, seega kohaldub ka TLS § 100 lg 5.
4.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel Tarmetec OÜ kanda. Tartu Maakohtu määrusega 05.09.2012. a anti hagejale riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus kohustusega hüvitada osamaksetena täies ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hagejale osutas riigiõigusabi vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigi tuludesse menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud summas 648,00 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Tarmetec OÜ esitas 19.06.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta Maksim Volkovi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus Maksim Volkov oma tegevusega tööandja 01.09.2011. a käskkirja nr IR-74 „Kulumaterjali normide kehtestamine“, millega on kehtestatud poleerija kulumaterjali päevakogused. Kellegi teise kulumaterjali omavoliline hõivamine tähendab kolleegi töövahendite äravõtmist, mille kohta võib tööandja esitada töötaja vastu kahju hüvitamise nõude, kuna tegemist on vara puudujäägiga. Kuna hageja töötas lõppviimistluse osakonnas, mis omab firma tootmistsüklis olulist rolli, siis selle osakonna läbilaskevõime vähenemisel kannab tööandja varalist kahju; 2) on maakohus TLS § 88 lg 1 p-i 5 rakendamisel lähtunud pigem varem kehtinud töölepingu seaduse redaktsioonist ja selle sisust, mis sidus usalduse kaotuse tingimata tööandja varale kahju tekitamisega või selle tekitamise ohuga (varasem TLS § 104); 3) tekitas töötaja oma teoga olukorra, kus tema kolleegid keeldusid temaga koos töötamast. Töötaja rikkus TLS § 15 lg 2 p-i 5, mille kohaselt hoidub töötaja tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita;
4) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga selles, et töötaja rikkumine ei olnud nii raske, et pidanuks kaasa tooma kohese töölepingu ülesütlemise. Maksim Volkov on töövaidluskomisjonis avaldanud: „mind vallandati nagu ma oleks varastanud midagi, enne seda oli mul juba nagu hoiatus samal põhjusel“. Vastustaja ise on kinnitanud eelneva hoiatuse olemasolu; 5) on kohus tõlgendanud tunnistaja T.L. ütlusi ebaõigesti.
6.Maksim Volkov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus hinnanud õigesti tunnistaja T.L. ütlusi. Maakohus on õigesti leidnud, et töötajatel ei jäänud töö hageja tegevuse tõttu tegemata. Tööandja kohustuseks on tagada töövahendite kättesaadavus ja tagada töötajatele vajalikud töötingimused; 2) ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks põhjustanud toodangu mahu üldise languse. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks mingil viisil tööprotsessi või kaastöötajate tööd häirinud; 3) ei ole hagejale 01.09.2011. a käskkirja tutvustatud ja seetõttu ei saa sellele tugineda. Käskkirjas on märgitud kulumaterjali päevanormid, kuid ei nähtu, kas ja kuidas on kulunormid seoses toodangu kogusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel kaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19.05.2014 otsuse muutmata.
8.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et töötaja ei käitunud tööandja poolt kehtestatud reeglite järgi ning rikkus töökohustusi sellega, et hõivas omavoliliselt kaastöötajate materjale. Materjale hõivas töötaja oma tööülesannete paremaks täitmiseks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma eelneva etteteatamiseta. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib töölepinguseaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
9.Apellant on maakohtus ja ringkonnakohtus esitanud mitmeid põhjendusi, mille tõendatuse korral saaks tuvastada, et hageja töökohustuste rikkumine andis aluse töölepingu koheseks ülesütlemiseks. Apellant (tööandja) aga ei ole oma väiteid maakohtus ega ka ringkonnakohtus tõendanud. Töötaja ei nõustunud tööandja väidetega, mistõttu oli apellandil oma väidete tõendamiskoormis.
10.Apellandi väited, et töötaja tegevuse tagajärjel tekkis mõnel teisel töötajal materjali puudujääk, on tõendamata. Tõendamata on ka apellandi väide, et hageja tegevuse tagajärjel pidid teised töötajad oma tööaega kulutama täiendava materjali juurde toomiseks ja vähenesid teiste töötajate sissetulekud. Tõendamata ja vastuolus asja materjalidega on apellandi väide, et kolleegid keeldusid koos hagejaga töötamisest. Asja materjalide juures on kolm kirjalikku seletust hageja kaastöötajatelt. A.Z. seletuse kohaselt vahetavad poleerijad lihvpaberit, kui endal saab otsa, siis võetakse teise töötaja käest, kuid sellest teavitatakse teist töötajat ja pärast antakse materjal tagasi (I kd lk 205). D. L seletuse kohaselt avastas ta lihvipaberi kadumise, keegi ei ole seda tema käest küsinud ja see ei olnud esmakordne juhtum (I kd lk 207). P. R seletuse kohaselt teavitas ta meistrit 3. mail, et tal on kadunud 20 lihvipaberit (I kd lk 206). Eelpool tsiteeritud seletustega on tõendatud, et töötajad laenasid tööks vajalikke materjale üksteiselt, reeglina toimus see vastastikusel kokkuleppel, kuid töötajad avastasid ka mitmel korral materjalide kadumist, mille kasutamiseks nad nõusolekut ei olnud andnud. Ringkonnakohus märgib, et seletustes ei ole etteheiteid hagejale, ei ole nimetatud, et hageja võttis materjale ilma kokkuleppeta ja ei tagastanud neid hiljem. Need seletused ei tõenda ka apellandi poolt väidetud asjaolu, et teised töötajad tegid just hagejale etteheiteid materjalide kadumisega ning ei soovinud temaga koos töötada. Ringkonnakohus leiab, et apellandi seisukoht, et kuna hagejale oli laost lihvkettaid vähem välja antud, siis on hagejale etteheidetavad teod tõendatud, ei ole õige. Apellant ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid meetmeid ta võttis tarvitusele seoses töötajate pöördumiste ja laost väljaantavate materjalikoguste erinevuste avastamisel. Asja materjalidest ei nähtu, et apellant oleks välja selgitanud tegeliku olukorra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tööandjal oli võimalus sekkuda ja korralda töö viisil, et töötajatel puuduks vajadus üksteise töövahendeid laenata. Kui tööandjale oli eelnevalt teada, et hageja võtab omavoliliselt pidevalt lihvpaberit, siis tööandjal võimalus küsida hagejalt selgitust ja teha muudatused töökorralduses.
11.TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et apellant ei ole hoiatuse tegemist tõendanud ja hageja poolt kohustuste rikkumine ei olnud nii raske, et see oleks andnud aluse ilma hoiatamata töösuhte erakorraliseks lõpetamiseks. Apellant ei ole esile toonud ka muid põhjuseid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et apellandilt ei saanud hea usu põhimõtte kohaselt eelnevat hoiatamist eeldada.
12.Apellant ei ole esitanud alternatiivset taotlust, et juhul kui töölepingu lõpetamine loetakse tühiseks, siis esinevad alused hüvitise vähendamiseks TLS § 109 lg 1 teise lause alusel. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi töötajale on rikkumine ette heidetav, siis puuduvad alused hüvitise vähendamiseks.
13.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel Tarmetec OÜ kanda. Vastustaja M. Volkovile oli määratud riigi õigusabi. Ringkonnakohus määras põhjendatud kulu suuruseks advokaat H. Kuningale 156,00 eurot ja mõistis nimetatud summa riigi tuludest advokaadibüroole välja. Kooskõlas TsMS 179 lg-ga 1 mõistab ringkonnakohus lahendi alusel kulude kandmiseks kohustatud isikult Tarmetec OÜ-lt riigi tuludesse 156,00 eurot. Menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi jõustumist 30 päeva jooksul maakohtu poole. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et menetlusosaline peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 menetluskulude hüvitamise osas juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.