Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2015 Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Tsiviilasja number
2-15-1948
Tsiviilasi
M. G. hagi korteriühistu Tormiiil ja korteriühistu Tormiiil liikmete vastu tuvastada kostjate keskküttest eraldumine, keskkütte süsteemi lõhkumine ning elektri-ja/või kaminaküttele üleminek Tormi 8 Kärdlas asuvas elamus õigusvastaseks, kohustada kostjad taastama oma vahenditega neile kuuluvates korterites keskküttesüsteem ning kohustada korteriühistut arvestama küttekulud vastavalt põhikirjale.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. G., isikukood *, e-post: *
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu Asjaolud 06.02.2015 esitas hageja M. G. kohtule hagi korteriühistu Tormiiil ja korteriühistu Tormiiil liikmete vastu. Hageja nõudeks on tuvastada kostjate keskküttest eraldumine, keskkütte süsteemi lõhkumine ning elektri-ja/või kaminaküttele üleminek Tormi 8 Kärdlas asuvas elamus õigusvastaseks. Samuti palub hageja, et kostjad taastaksid omade vahenditega neile kuuluvate korterites keskküttesüsteemi. Hageja palub ühe nõudena kohustada korteriühistut arvestama küttekulud vastavalt põhikirjale.
Kohtu seisukoht TsMS § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohus on teinud 09.02.2015 päringu kinnistusraamatusse, kust nähtub, et Kärdlas Tormi 8-24 korteriomandi omanikuks ei ole hageja M. G., vaid S. T. Vastavalt Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Eeltoodust tuleneb, et korteriühistu Tormiiil liikmeks on S. T., aga mitte M. G. Korteriühistu otsuseid saab vaidlustada korteriühistu liige vastavalt Korteriühistuseaduse §-le 13. Seega ei kuulu hagejale õigust vaidlustada korteriühistu Tormiiill otsuseid, kuna ta ei ole korteriühistu liikmeks. Hageja ei ole ka isikuks, kes on õigustatud esitama tuvastusnõuet. Vastavalt TsMS § 368 lg 1 hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et õiguslik huvi korteriühistu Tormiiil otsuste ning küttekulude jagamise osas saab olla vaid korteriühistu liikmetel, mitte kolmandatel isikutel. Seega ei saa hagejal olla õiguslikku huvi korteriühistu Tormiiil otsuste õigusvastaseks tunnistamiseks. Hageja väited, et tegemist on vaidlusega, mis puudutavad tema alaealiste laste huve ning tegemist on avaliku huviga, on asjakohatud. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis jätab kohus läbi vaatamata hageja taotluse menetlusabi saamiseks. TsMS § 372 lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest
keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja menetluskulusid kandnud. Kostjatele ei ole hagi kätte toimetatud ning seetõttu on kohus seisukohal, et menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaksmäärata käesolevas menetluses ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.