Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-61567 enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

AVALDUSE ASJAOLUD

Osaühing KEKKILÄ EESTI esitas 26.11.2014 kohtule avalduse RANNAKÜLA KV OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse põhjenduste kohaselt on RANNAKÜLA KV OÜ-l Osaühingu KEKKILÄ EESTI ees 10.07.2013 üürilepingust tulenev võlgnevus 2014.a oktoobrikuu lõpu seisuga summas 21 470 €. Pankrotiavalduse kohaselt Osaühing KEKKILÄ EESTI ja RANNAKÜLA KV OÜ sõlmisid 10.07.2013 sõlmitud üürilepingu tähtajaga 09.07.2015. Üürilepingu alusel andis võlausaldaja RANNAKÜLA KV OÜ-le kasutada kinnistu (nr 901132) aadressiga Läänemaa, Nõva vald, Rannaküla küla, Sadama, koos sellel asuva hoonega. Üürilepingu punktide 3 ja 4.4.4 kohaselt kohustus RANNAKÜLA KV OÜ tasuma üürileandjale viimase poolt esitatud arve alusel igakuuliselt üüri summas 1666,67 € (sisaldab käibemaksu) 14 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest. Lisaks üürile kohustus RANNAKÜLA KV OÜ tasuma kõik seotud kommunaalkulud. RANNAKÜLA KV OÜ ei ole alates 02.01.2014 üürileandjale ühtegi makset teinud. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on tasumata üür 11 kuu eest. RANNAKÜLA KV OÜ üürilepingust tulenev tasumata üüri võlgnevus kuni 02.06.2014 esitatud arvete põhjal on 11 666,69 €, millelt on arvestatud viivist üürilepingu punktis 5.3. kokku lepitud viivise määra (0,05% päevas) kohaselt summas 1470 €. Lisaks on võlgnikul tasumata viie kuu üür perioodil juuni – oktoober 2014 summas 8333,35 €, mis teeb oktoobri lõpu seisuga RANNAKÜLA KV OÜ koguvõlgnevuseks 21 470,04 €.

2 (5)

2-14-61567 Võlausaldaja saatis 06.11.014 ja 07.11.2014 võlgniku erinevatele sideaadressidele üürilepingu ülesütlemise teate, võlgnevuse tasumise nõude ning pankrotihoiatuse. Võlgnik üürivõlga ega viivist ei tasunud, pankrotihoiatusele ei reageerinud. OÜ KEKKILÄ EESTI taotleb algatada võlgniku RANNAKÜLA KV OÜ suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja RANNAKÜLA KV OÜ pankrot.

MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas 12.12.2014 vastuväite pankrotiavaldusele, sest võlgnikule ei ole enne kohtult 04.12.2014 saadud dokumente kätte toimetatud pankrotihoiatust, võlausaldajal puudub võlgniku vastu nõudeõigus, sest võlgnik ja võlausaldaja on sõlminud nõuete tasaarvestamiseks suulise kokkuleppe. Lisaks võlgnikule kuulub tänasel päeval kinnisvara, mille arvel oleks võlausaldajal võimalikku nõuet rahuldada. Võlgnik taotles jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata või, läbivaatamata jätmise aluse puudumisel, jätta pankrotiavaldus rahuldamata. 15.12.2014 eelistungil kohus menetlusosaliste soovil andis aega kompromissi sõlmimiseks kuni 09.01.2015. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja teatas 08.01.2015, et kompromissile võlgnikuga ei jõutud ning võlausaldaja jääb kõikide pankrotiavalduses esitatud taotluste juurde. Kohus 14.01.2015 kohtumääruses leidis, et võlausaldaja on pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetust nõuetekohaselt põhistanud ja nimetas RANNAKÜLA KV OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik’u.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

Ajutine haldur 10.02.2015 kohtule edastatud aruandes, ajutine haldur toob aruandes välja, et võlgniku seadusliku esindajaga halduril ühendust saada ei õnnestunud, äriregistrisse kantud dokumentide vastuvõtmiseks volitatud isiku V. Kulla halduri päringutele ei vastanud, lepinguline esindaja adv Mällas ei osanud samuti anda muid võlgniku kontaktandmed, kui need, mis toodud pankrotiavalduses. Seetõttu on ajutine haldur koostanud aruande registritest ja asutustest saadud andmete alusel. Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 53 527,47 €, millest sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 24 12747 € ulatuses ning 17 päeva pärast saabub veel 29 400 € tagastamise tähtaeg. Ettevõtte kontol raha ei ole. On alust arvata, et ettevõtte vahendid on ka siiani tekkinud kolmandatelt isikutelt saadud laenudest, mis tähendab, et ettevõtte võlgnevused võivad olla märgitust oluliselt suuremad. Ettevõtte varade arvestuslikuks väärtuseks on kokku kuni 8891 €, kuid tõenäoliselt on varad väärtus veelgi väiksem või puudub üldse. Varaks on hoonestatud (ehitised ei ole kantud ehitisregistrisse), 6869 m2 suurune tootmismaa sihtotstarbega Meremetsa kinnistu (registriosa nr 1630332) Läänemaal Nõva vallas Rannaküla külas. Kinnistu väärtuseks märkis ajutine haldur 27.08.2014 müügilepingus märgitud hinna 6391,00 €. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga sumas 37 000 € M.M. kasuks koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Juhul, kui võlgnik ei tasu 27.02.2015 laenu ning laenuandja alustab sundtäitmist, on kinnistu väärtus pankrotimenetluses 0 €. Võlgniku varaks on ka Äriseadustiku § 1401 lg 2 alusel sissemaksuta osakapitalist tulenev nõue osaniku Oleksandr Lytovka vastu summas 2500 €, kuid nõude esitamine ja kättesaamine võib osutuda problemaatiliseks, kuna tegemist on välismaalasega, kelle elukohana on näidatud xxxxxxx. Esialgsetel andmetel on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel: ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks äriplaani elluviimiseks vajalike finantsvahendite puudumine ning suutmatus neid kaasata. Juhatuse

3 (5)

2-14-61567 liikme käitumises raske juhtimisvea ega kuriteo tunnustega tegusid ei ole ajutine haldur seni tuvastanud. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110 - 114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kas võlgnikule kulub kolmandate isikute valduses asuvat, PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat vara. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks võimekus oma äriplaani elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite kaasamiseks ja seetõttu puudub ajutisel halduril võimalus ettevõtte jätkusuutlikkusele hinnangu andmiseks. A. Õnnik palub Rannaküla KV OÜ pankroti välja kuulutada. A. Õnnik on nõus enda nimetamisega pankrotihalduriks.

KOHTUISTUNG

Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistungile 11.02.2015 võlgniku esindajad ei ilmunud ega teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest, lepinguline esindaja ei ole teatanud ka õigusabilepingu lõpetamisest. Võlausaldaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde, võlgnik vahepeal midagi tasunud ei ole. Võlausaldaja nõustus tasuma ajutise halduri tasu ja kulud. Ajutine haldur jäi aruandes esitatud seisukohtade juurde, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata kindlaks ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele ning need pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõusolekul viimaselt välja mõista.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku üle 50 000 €, kuid vara on 8891 € väärtuses. Seega võlgniku varad ei kata kohustusi. Võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees on tekkinud üle aasta tagasi ning seega on põhjendatud seisukoht, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele. Eeltoodu alusel kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 lg 1 ja 2 sätestab ajutise halduri õiguse saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

4 (5)

2-14-61567 keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Esitatud tööaja arvestuse kohaselt on A. Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks (võlgnikule päringute saatmine ja muul viisil võlgnikuga kontakti otsimine, otsingud erinevatest registritest ja avalikest andmekogudest, päringute saatmine vararegistrisse võlgniku vara väljaselgitamiseks, suhtlemine Swedbank AS-iga ja konto väljavõtte nõudmine, suhtlemine hüpoteegipidajaga ja Imatra Elekter AS-iga, võlgniku vara ja võlgade kohta esitatud andmete analüüsimine võlgniku tegeliku maksevõime kindlakstegemiseks; olemasolev dokumentatsiooni alusel võlgniku varade ja nõuete hindamine; kohtule ajutise halduri kirjaliku aruande koostamine) kokku x tundi. Arvestusega x € tunnis on ajutise halduri tasu suuruseks x € (sisaldab seaduses ettenähtud maksusid). Lisaks on ajutine haldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (side, post jms) kokku 60 € (sisaldab käibemaksu), kulud on kandnud OÜ Pärnu Pinker Albert, mille kaudu haldur tegutseb. A. Õnnik taotleb tasu välja mõista tema enda kasuks ja kulude hüvitise välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu ja kulud on selles asjas vajalikud. Ajutine pankrotihaldur on pidanud selles asjas võlgnikuga kontakti saamiseks tegema tavapärasest suuremaid, kuid tulemuseta jäänud jõupingutusi (võlgniku seaduslik esindaja ei ole olnud ajutisele haldurile kättesaadav; äriregistrisse kantud, võlgniku nimel dokumentide vastuvõtmiseks volitatud isik ei ole halduri pöördumistele reageerinud (teated on läbilugematult kustutatud) ja võlgnikku pankrotiavalduse menetlemisel esindanud lepinguline esindaja ei ole samuti võlgniku tegelikke kontakte edastanud). Seega ei ole ajutine haldur saanud võlgnikult mingeid andmeid võlgniku raamatupidamise ja majandustegevuse kohta. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on põhjendatud ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi. Ajutise halduri näidatud tunnitasu x € on mõistlik, see on kooskõlas ajutise halduri kutseoskustega, täidetud ülesannete ning kohtule esitatud aruande sisu ja mahuga. Samuti on kohtu hinnangul vajalikud ja mõistlikud ajutise halduri ülesannete täitmise kulud summas 60 € (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 punktide 2, 5 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas ajutise halduri tasu ja kulud ning PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. Enne ajutise halduri nimetamist kohus võlausaldajalt PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu deposiiti ei nõudnud, võttes võlausaldaja palvel arvesse, et võlgnikule kuulub kinnistu. Kuna ajutise halduri hinnangul võib kinnistut koormava hüpoteegi tõttu kinnistu väärtuseks pankrotimenetluses osutuda 0 €, nõustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja 11.02.2015 istungil kandma ajutise halduri tasu ja kulud. Seetõttu kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja pankrotiavaluse esitanud võlausaldajalt. Heli Käpp Kohtunik

/Allkirjastatud digitaalselt/

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.