Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2015 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-57299
Tsiviilasi
Merike Aidla ja Merilin Jalonen’i hagi Ülle Ranniko, Raili Ranniko, Raidi Ranniko ja Reelika Ranniko vastu Lepa 12 Haapsalus kaasomandi lõpetamiseks kohustusega müüa kinnisasi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Merike Aidla, isikukood *, elukoht *, e-post *; Hageja II Merilin Jalonen, isikukood *, elukoht *; Kostja I Ülle Ranniko, isikukood *, elukoht *, e-post *; Kostja II Raili Ranniko, isikukood *, elukoht *, e-post *; Kostja III Raidi Ranniko, isikukood *, elukoht *, e-post *; Kostja IV Reelika Ranniko, isikukood *, elukoht *.
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
hageja ei ole kohtu määratud ajaks riigilõivu tasunud. Seega keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Hagejad ei ole kõrvaldanud puudusi vastavalt 12.11.2014 kohtumäärusele, millega neile anti tähtaeg nõude selgitamiseks. Hagejad ei ole kohtule vastanud, kas nad soovivad kaasomandi lõpetamist avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Seega ei vasta hagiavaldus TsMs § 363 lg 1 p 1 sätetele ning kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest ka 371 lg 1 p 9 alusel. TsMS § 372 lg 4-6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMs § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejad kandnud kulutusi riigilõivule ega esindaja tasule. Kostjatele hagi kätte toimetatud ei ole, seega puuduvad ka kostjatel menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.