Aktiva Finance Group OÜ hagi J N vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
894,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R (e-post xxx) Kostja: J N (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus J N vastu.
2.Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 11.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 394,31 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 15,27 eurot.
3.Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 11.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev
4.Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 394,31 eurot alates 24.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.
5.Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 490 eurot ja mõista see summa J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J N (kostja) vastu. 25.04.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.
2.Hageja esitas 13.05.2025 hagiavalduse ning 01.07.2025 puuduste kõrvaldamise koos nõude ümberarvestusega ja palus menetlusse võtta nõude vähendatud osa.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja 11.12.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1978 eurot järelmaksuga.
4.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.10.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja
2/9
jooksul. AS xxx loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.01.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis vähendas hageja oma nõuet. Hageja märkis, et kostja sai lepingu alusel kauba kokku summas 1978 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule 1163,75 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud 814,25 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.
6.Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis lepingus kokkulepitud määras 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt esitatud graafikule.
7.Kohus toimetas hagiavalduse, 01.07.2025 puuduste kõrvaldamise ja 11.07.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 17.10.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 394,31 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 15,27 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kogusummas 419,94 eurot, viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 394,31 eurot alates 24.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.
9.Hageja nõude aluseks on AS xxx ja kostja vahel 11.12.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1978 eurot järelmaksuga (dtl 31, 43). Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis lepingus kokkulepitud määras 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt (dtl 82-83): 10.07.2025
814,25
40,24
10.08.2025
774,01
33,74
10.09.2025
740,27
34,93
10.10.2025
705,34
36,98
10.11.2025
668,36
37,48
10.12.2025
630,88
39,53
10.01.2026
591,35
40,21
10.02.2026
551,14
41,64
10.03.2026
509,5
44,86
10.04.2026
464,64
44,7
10.05.2026
419,94
46,77
10.06.2026
373,17
47,94
10.07.2026
325,23
50,02 3/9
10.08.2026
275,21
51,42
10.09.2026
223,79
53,24
10.10.2026
170,55
55,32
10.11.2026
115,23
57,09
10.12.2026 58,14 58,14
10.Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS xxxx on 11.12.2022 digitaalselt allkirjastanud xxx lepingu nr XXX, mille kohaselt on müüjaks xxx AS, kauba maksumus oli 1978 eurot, osamaksete kogusumma 2935,12 eurot, igakuise osamakse suurus on 61,17 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja viivisemäär on 9,90% aastas, krediidikulukuse määr 23,06% aastas ning viimase osamakse tähtaeg on 10.12.2026 (dtl 4243).
11.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
12.Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma krediidi tagasimakseid summas 61,17 eurot iga kuu 10. kuupäeval, välja arvatud viimane osamakse, mis oli summas 60,13 eurot (dtl 44). Hageja väitel sai kostja lepingu alusel kauba summas 1978 eurot ja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1163,75 eurot (dtl 82). Kohus on tagasimaksete tabeli alusel tuvastanud, et tagasimakseid on tehtud kokku summas 1163,75 eurot (dtl 84-90). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet ka vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 814,25 eurot (1978-1163,75).
13.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 31.10.2024 talle loovutatud (dtl 33) ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 60), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
14.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 23,06% aastas (dtl 43). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 4/9
Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Hageja on 01.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt on arvestanud kõik tehtud tagasimaksed summas 1163,75 eurot põhivõlgnevuse 1978 eurot katteks ning märkinud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 814,25 eurot (1978-1163,75) (dtl 82).
17.Kuna hageja on palunud menetlusse võtta nõude, milles nõuab vaid tagastamata põhivõla summat koos viivisega määras 9,90% aastas, siis ei ole kohtul põhjust läbi viia põhjalikku analüüsi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.
18.Kohus märgib siiski, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 61) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 62), mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtule nähtuvalt ei ole välja selgitatud kostja igakuist sissetulekut, kohustusi ja majapidamiskulusid. Ühtlasi on esitatud maksehäireregistri väljavõte koostatud 12.05.2025 ehk hageja ei ole esitanud tõendeid maksehäirete kontrollimise osas enne lepingu sõlmimist.
19.Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks ning hagejal oleks õigus nõuda põhivõlgnevuse tagastamist ka juhul, kui laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning ülesütlemine oli seeläbi kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
21.Hageja on 01.07.2025 puuduste kõrvaldamisel välja toonud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks ajaks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas (dtl 82). Kohus nõustub hagejaga, et 25.10.2024 ülesütlemine ei olnud kehtiv ja põhjalikumalt ülesütlemisega seotud asjaolusid ei analüüsi.
8.Kostjal tuli tagastada laenusumma maksegraafiku alusel (dtl 44). Hageja on märkinud, et põhiosa võlgnevus on 814,25 eurot ning on esitanud maksegraafiku põhiosamaksete osas perioodil 10.07.2025-10.12.2026 (dtl 82-83). Kohus on tuvastanud, et põhiosa võlgnevus on 814,25 eurot ning nõustub hagejaga, et sellest on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud kuni 10.04.2026 osamaksed, kokku 394,31 eurot ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
9.Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast (dtl 82). Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on märgitud hageja
5/9
01.07.2025 esitatud menetlusdokumendis sisalduvas maksegraafikus (dtl 82-83). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 419,94 eurot.
10.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja on viimase tagasimakse lepingu alusel teinud 2024. aasta juulis (dtl 89-90) ning ei ole peale seda teinud ühtegi tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma kohustusi õigeaegselt ei täida.
11.Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed kokku 419,94 eurot järgmiselt: Maksetähtpäev
Põhiosa jääk
Põhiosa osamakse
10.05.2026
419,94
46,77
10.06.2026
373,17
47,94
10.07.2026
325,23
50,02
10.08.2026
275,21
51,42
10.09.2026
223,79
53,24
10.10.2026
170,55
55,32
10.11.2026
115,23
57,09
10.12.2026 58,14 58,14
12.Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõla osamaksetelt viivise lepingus kokkulepitud määras 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 82).
14.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul viivise nõue rahuldada kõige enam VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab lepingu alusel viivist määraga 9,90% aastas, mis on käesoleval ajal madalam, kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määr. Kohus mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti 6, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 415 lg 1 alusel ning hageja taotlust arvestades välja viivise kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas.
17.Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 15,27 eurot kujunenud alljärgnevalt: Maksepäev
Põhiosa summa
Viiviseperiood
6/9
Viivise summa
10.07.2025
40,24
11.07.2025-23.04.2026
3,13
10.08.2025
33,74
12.08.2025-23.04.2026
2,33
10.09.2025
34,93
11.09.2025-23.04.2026
2,13
10.10.2025
36,98
11.10.2025-23.04.2026
1,96
10.11.2025
37,48
11.11.2025-23.04.2026
1,67
10.12.2025
39,53
11.12.2025-23.04.2026
1,44
10.01.2026
40,21
13.01.2026-23.04.2026
1,10
10.02.2026
41,64
11.02.2026-23.04.2026
0,81
10.03.2026
44,86
11.03.2026-23.04.2026
0,54
10.04.2026
44,70
11.04.2026-23.04.2026
0,16
KOKKU
15,27
18.Lisaks mõistab kohus välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 394,31 eurot alates 24.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 9,90% aastas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.Hageja esitas 20.03.2026 menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud. Kostja vastuväiteid ega seisukohta menetluskulude nimekirja osas esitanud ei ole.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
23.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
24.Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 926,50 eurot, millest riigilõiv on 315 eurot ja esindaja kulud 611,50 eurot (dtl 103). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja kohtule on kinnitatud, et hageja lepinguline esindaja ja hageja on käibemaksukohustuslased, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastus (dtl 104).
25.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 250 eurot ehk kokku 315 eurot. 01.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis vähendas hageja oma nõuet ning palus kohtul menetlusse võtta 7/9
nõude vähendatud osa, millelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 245 eurot (dtl 83). Harju Maakohtu 11.07.2025 kohtumäärusega on hagejale tagastatud riigilõiv summas 70 eurot (dtl 96). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus kuulus hagilt tsiviilasja hinnaga 894,86 eurot tasumisele riigilõiv summas 245 eurot ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
26.Hageja lepingulise esindaja kulu on 611,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 103): maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 1 tk, 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 2 h; 01.07.2025 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine – 1 h; 19.03.2026 menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h. Kokku seega 3,5 tundi.
27.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
28.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
29.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust.
30.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.
31.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hagejal kohtute infosüsteemist nähtuvalt sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest menetlusdokumentidest moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll tõstavad menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd justnimelt selle tsiviilasja materjalidega.
32.Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud seisukohtade ajakulu. Kohus juhib tähelepanu, et on samale hagejale erinevates tarbijakrediidi kohtuasjades pidanud enne hagi menetlusse võtmist andma samasisulisi juhiseid ja tähtaegu hagis puuduste kõrvaldamiseks. Seetõttu peaks hageja teadma, kuidas tuleb koostada terviklik hagiavaldus selliselt, et hilisemas menetluses ei oleks vaja seda täiendada ja täpsustada.
33.Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2,25 tundi (2 tundi hagi ettevalmistamise ja 8/9
koostamise ning kohtule esitamise eest ja 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamise eest).
34.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 225 eurot ilma käibemaksuta (2,25 tundi × 100 eurot, lisaks 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses).
35.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 490 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 225 eurot on lepingulise esindaja kulu.
36.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
37.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.