Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2015, Tallinn Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-14-54465
XXXOÜ hagi XXXAS –i vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks Hind 7424,84 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXOÜ (XXX, XXX), esindaja Agnes XXX esindajad Kostja: XXXAS (XXX, XXX), esindaja prokurist Elar XXX Tsiviilasi, hind
12.01.15, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja Agnes XXX, kostja esindajad prokurist Elar XXX Istungi aeg, koht, osalenud isikud Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi XXXAS vastu kindlustushüvitise 5984,90€ ja viivise 952,18 € ning edaspidise viivise 8,15% saamiseks.
2.Jätta XXXOÜ menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta rahuldamata XXXOÜ taotlus istungi protokolli parandamiseks ja lisada vastuväited protokollile. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused
1.23.04.2012 kl 16:45 toimus Veszpremis liiklusõnnetus, kus kahjustada sai Porche Panamera
Turbo reg.m XXX. Hageja on selle auto omanik. Sõiduk oli kindlustatud XXXAS-s.
2.Sõiduk toimetati Ungaris remonti ja kostja andis eelkalkulatsiooni alusel garantiikirja 15.05.12 21867,10 eurot kahju hüvitamiseks. Hageja võttis kostjaga ühendust 11.07.12 ja saatis uue kalkulatsiooni alusel 10.07.12 koostatud proforma arve nr 26807 21867,10 eurot ning lisaks saatis kostjale täiendavad fotod tööde kohta. 12.07.212 palus kostja edastada kõik pildid sõidukist kui see on lõpuni taastatud ja maksekorralduse koopia, kui on tasutud ja lisaks oli juhis, et võib asuda asja taastama. Kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, mis hageja oli 11.07.12 saatnud. 31.07.12 saatis hageja kostjale Porche esinduse parandatud lõpparve summas 27852 €, maksekorralduse 27852 €. 06.08.12 saatis ta kostjale fotod ja selgitused remonditööde kallinemise kohta.
3.Kostja hüvitas kahju 22139,88 eurot, millest 21867,1 eurot oli taastusremondi kulu ja 272,78 € puksiiriabi kulud, mis kanti XXX kontole.
4.Hageja palus 04.09.12 ja 03.10.12 kostjalt selgitusi hüvitise kohta. Kostja teatas 11.10.2012, et hageja pole pöördunud kordagi kostja poole seoses taastusremondi kallinemisega ebaselged on taastusremondi kallinemise põhjused.
5.Hageja ei nõustu kostjaga. Hageja on oma selgitused andnud, kuid kostja pole tutvunud materjalidega ja seega puudus alus märkida, et remonditööde kallinemine pole kooskõlastatud. Kostja pole keeldumise otsust teinud. Kuna hageja saatis 06.08.12 oma selgituse, sõiduki pildid ja maksekorralduse, siis pidanuks kostja 1 kuu jooksul, st 06.09.12, otsuse tegema.
6.Hageja palub kindlustushüvitise välja mõista 5984,90 € (27852-21867,1) ja lisaks palub välja mõista viivise 952,18 eurot 677 päeva eest ja edaspidiselt viivis 8,15% päevas ja menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja leiab, et nõue on aegunud ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Nõue pole ka sisuliselt põhjendatud. Kostja palus vaheotsuse tegemist. Kostja teatas hagejale 11.10.2012 teatises 23-8/2553, et ei pea võimalikuks hageja täiendavat nõuet rahuldada ja teavitas hagejat VÕS § 475 lg 3 järgsetest tagajärgedest. Hageja esitas 13.12.12 lepitusavalduse Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevale kindlustuslepitusorganile, mis lõpetati kokkulepet saavutamata 31.05.13. Seega oli tähtaeg hagi esitamiseks lepitusmenetluse aja võrra ehk 13.12.12 -31.05.13 peatunud.
8.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
9.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
10.VÕS § 476 lg 1 järgi peab kahjukindlustuse kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja
kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele ja kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause järgi kohustuse täitmist ja viivist. Vaidlus puudub järgnevas: o poolte vahel oli sõlmitud sõiduki kindlustusleping 12.04.12 nr XXX hagejale kuuluva sõiduki Porche Panarema Turbo reg.m.XXX kindlustamiseks, o 23.04.12 kl 16:45 toimus Veszpremis liiklusõnnetus, kus kahjustada sai Porche Panamera Turbo reg.m XXX, o sõiduk remonditi Ungaris, o kostja tasus kahju hüvitamiseks garantiikirja 15.05.12 alusel 21867,10 €, o 11.10.2012 teatises 23-8/2553 on kostja teatanud hagejale, et ei pea võimalikuks hageja täiendavat nõuet rahuldada, o hageja esitas 13.12.12 lepitusavalduse Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevale kindlustuslepitusorganile, mis lõpetati kokkulepet saavutamata 31.05.13, o lepitusmenetluse aeg 13.12.12 -31.05.13.
11.Eeltoodu alusel on seega poolte vahel sõlmitud sõidukikindlustuse leping VÕS § 422, § 476. järgi, mille alusel on kostja hüvitanud hagejale kui kannatanule sõidukile tekkinud kahju summas 21867,10 € ning keeldunud 11.10.2012 täiendava hüvitise 5984,90 € maksmisest.
12.VÕS § 475 lg 3 sätestab, et kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.
13.Eelviidatud sättest tulenev tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, mistõttu ei kohaldu sellele TsÜS
5.jaos märgitud aegumise peatumise ja katkemise regulatsioon. Seega ei oma kohtu arvates tähtsust hageja väited sellest, milline mõju on lepitusorgani menetluskorral seadusele või ei ning samuti ei oma tähtsust kostja väited sellest, kas lepitusmenetluse aeg 13.12.12-31.05.13 peatas VÕS § 475 lg 3 nimetatud aja.
14.Ülaltoodud arvestades leiab kohus, et asjas tuleb analoogia alusel TsMS § 8 lg 2 ja § 475 lg 3 järgi teha vaheotsus selle kohta kas hageja nõudeõigus on lõppenud või ei.
15.Kohtule esitatud kostja 11.10.2012 teatisest 23-8/2553 (lk 38), mille hageja on saanud, nähtuvalt on kostja selgitanud ja põhjendanud, miks ta hageja täiendavat hüvitist hagejale ei maksa ning teatisest nähtuvalt on kostja selgitanud hagejale, et kui hageja ei esita hagi kohtusse 1 aasta jooksul vastuse saamisest kohustuse täitmisele sundimiseks, siis vabaneb kindlustusandja VÕS § 475 lg 3 järgi kohustuse täitmisest. Viidatud teatis on vaadeldav kostja otsustusena täiendava hüvitise maksmisest keeldumiseks.
16.Kuna hageja pole vaidlustanud asjaolu, et ta esitas 13.12.2012 lepitusavalduse Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevale lepitusorganile käesoleva kahjujuhtumiga seoses,
siis pidi ta hiljemalt 12.12.2012 olema teadlik sellest, et kostja keeldus 11.10.2012 teatisega nr 23-8/2553 hagejale täiendava hüvitise maksmisest. Seega hakkas 1-aastane tähtaeg kulgema 13.12.12 kl 00:00 TsÜS § 135 lg 1 järgi ja lõppes TsÜS 136 lg 2 ja § 137 lg 1 järgi 12.12.13 kl 24:00. Hagi on kohtusse esitatud 15.07.14 (lk 1), seega oli 1 –aastane õigust lõpetav tähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud ja VÕS § 475 lg 3 II alusel vabaneb kostja ehk kindlustusandja oma täitmise kohustusest. Eeltoodu tõttu ei saa hageja enam nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 422 lg 1 ,§ 476 lg 1 kohustuse täitmist ning kohustuse rikkumise tõttu VÕS 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 II lause alusel viivist. Eeltoodu alusel jääb hagi vaheotsuse kui lõppotsusega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus, protokolli parandamise taotlus
17.Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulude katteks riigilõivu 475 € ja esindaja kulud 720 eurot /sh käibemaks/ 5 tunni eest a ́ 120 eurot (+ käibemaks). Kostja vaidles kulude tunnihinnale vastu, kuna hageja esindaja pole advokatuuri liige ja tasu hind on ülepaisutatud. Samuti vaidles vastu käibemaksu hüvitamisele. Kostja leidis, et põhjendatud kulu 5 tunni eest on 350 euro ilma käibemaksuta ja lõiv 475 eurot. Kostjal menetluskulusid ei olnud.
18.TsMS § 138 lg 1, 2 ja 144 p 1 järgi on menetluskuluks riigilõiv ja esindaja kulud. Kohtupraktikas on asutud menetluskulude suuruse määramisel seisukohale, et vandeadvokaadi kui kõrge kvalifikatsiooniga juristi poolt osutatava teenuse keskmine mõistlik hind on 120 eurot (sh käibemaks), mida tuleb arvestada teiselt poolelt väljamõistetavate kulude määramisel (RK lahendid nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13) . Kuna hageja esindaja ei ole Advokatuuri liige (www.advokatuur.ee) ning kostja on tõendanud internetis avaldatud andmetega, et õigusteenuse tavaline keskmine tasu on kindlustusasjades 60-80 € + käibemaks, siis leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 järgi on põhjendatud tunnihinnaks 70 eurot + käibemaks. Kuna hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 järgi kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, siis ei ole põhjendatud kulude arvestamisel teiselt poolelt välja mõista käibemaksule vastavat osa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskuludeks oleks tasutud riigilõiv 475 eurot ja TsMS § 175 lg 1 järgi esindaja kulud kokku 5 tunni eest 350 eurot ilma käibemaksuta ning ülejäänud esindajakulud 370 eurot on põhjendamatud.
19.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv ja kõik esindajakulud, millest oleks sealjuures põhjendatud vaid 350 € ilma käibemaksuta, tema enda kanda.
20.Asjas on koostatud 12.01.2015 toimunud istungi kohta protokoll. Hageja taotles protokolli parandamist (lk 190), millele kostja vaidles vastu. Taotlusest nähtuvalt soovib hageja protokolli kanda oma sõnasõnalised seisukohad seaduse kohta. Oma seisukohad on hageja esitanud kirjalikus vastuses kostja vastusele. Taotlusest ei nähtu, et tegemist oleks faktiliste andmetega, poole taotlusega või sisulise avaldusega kohtule, mis tuleks protokolli kanda TsMS § 53 lg 1 järgi. Seega jääb taotlus protokolli parandamiseks TsMS § 441 lg 5 ja § 53 lg 4 järgi rahuldamata ja vastuväited lisatakse protokollile.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.